Ameerika meedia kirjutab USA tuumarelva väljaviimisest Incirlik’i õhujõudude baasist

Balti riigid kui keskmise tegevusraadiusega sõjasulased

263
Venemaa ei ole veerand sajandi jooksul kordagi Balti riikide iseseisvuse kallale kippunud ja on alati toetanud nende meresadamaid Venemaa kaupade transiidiga. Kuid vaenulik retoorika ja Venemaa vastaste sanktsioonide toetamine on toonud neile kahju, mis on võrreldav nende territooriumil toimunud sõjategevuse poolt põhjustatud kahjuga

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

Ankara suhete halvenemise taustal Brüsseli ja Washingtoniga kirjutab Ameerika meedia USA tuumarelva väljaviimisest Incirliki õhujõudude baasist ja Türgi meedia märgib, et see samm tuleb kasuks mõlemale poolele. Türgi parlamendi uurimisgrupp rõhutab, et tegemist on 50 vesinikpommiga B-61.

Ankara arvates on külm sõda juba ammu lõppenud ja Ameerika tuumarelvale ei ole Türgis enam kohta. Kuid Balti riigid täidavad inforuumi pidevalt oma muredega kasvavatest sõjalistest ohtudest, mille allikaks olevat Venemaa. Sellises olukorras on täiesti loogiline ka Türgis paikneva tuumarelva tehnoloogiline ümberpaigutamine näiteks Leedusse, kes on end näidanud USA vankumatu liitlase ja Pentagoni Ida-Euroopa plaanide järjekindla elluviijana. Vilniuse kulutused riigikaitsele on peaaegu 1,5% riigi SKT-st ja selle näitaja poolest on Leedu NATO reitingus võimsate Norra (1,54% SKT-st) ja Türgi (1,56% SKT-st) kõrval.

Tõenäoliselt ei vaja USA oma avalikustamisele mittekuuluvate manipulatsioonide jaoks tuumarelva ümberpaigutamisel näiteks Leedusse ÜRO, Venemaa ega Balti riikide luba. Ja kesk- ja lühimaarakettide leping 30. aastapäev viib tahtmatult mõttele, et Ameerika "kesk- ja lühimaa" sõjasulasteks võivad täiesti vabalt saada Leedu, Läti ja Eesti, mis asuvad kõigest 600 kilomeetri kaugusel Moskvast.

Tuletagem meelde, et Venemaa sõjaline doktriin deklareerib tuumarelva kasutamise võimalust ka tavarelvastusega Venemaa-vastase agressiooni korral (kui riigi eksisteerimine on ohus). Venemaa doktriin ei selleks puhuks ette prioriteete ega tuumarelva rakendamise piire ja kui USA tuumarelv ohustab Moskvat Balti riikide suunal, võivad Kremli ennetusabinõud osutuda möödapääsmatuks.

Sõjaline mobiilsus

Washington on oma vägesid Euroopasse tagasi toomas. Seejuures püüavad ameeriklased mõista, miks Euroopa "ei valmistu sõjaks Venemaaga". Loomulikult ei ole NATO "sipelgapesa" keegi tühistanud, kuid enamikule Euroopa poliitikutele on selge, et Põhja-Atlandi allianss on ammu kaotanud kaitseotstarbe ja omandanud neokoloniaalse varjundi. Europoplaste sõjamängud USA huvides edenevad üsna visalt, normatiivsed 2% SKT-st kulutavad liitlastest ainult neli NATO Euroopa liikmesriiki: Ühendkuningriik, Poola, Kreeka ja Eesti.

Kuidas asjad ka poleks, leppisid Põhja-Atlandi alliansi liikmesriikide välisministrid 5. detsembril toimunud kohtumisel kokku koostöö tõhustamises NATO ja Euroopa Liiduga. Koostöö hõlmab ka kolm uut valdkonda, millest esimene (ja peamine) on sõjaline mobiilsus. Mida see endast kujutab?

Euroopas on juba umbes 60 tuhat USA kõikide väeliikide sõjaväelast. Nad asuvad 13 garnisonis viies Euroopa riigis (Holland, Belgia, Luksemburg, Saksmaa, Itaalia) ja kavatsevad vabalt EL territooriumil ringi liikuda eranditult Washingtoni huvides. USA vägede ülemjuhataja Euroopas kindralleitnant Ben Hodges kutsub üles looma "sõjalist Schengenit".

Poolas paikneb Ameerika soomusbrigaad ja ka Baltimaad kipuvad tulihingeliselt eesliinile, sest kahe viimase aastaga on NATO reageerimisjõudude suurus Euroopas kasvanud kolmekordselt, Ameerika Euroopa julgeoleku kaitseinitsiatiiv (European Reassurance Initiative) eelarve on jooksval aastal 3,4 miljardit dollarit. See on reaalne äriplaan ja suur raha, millest Balti riigid ei osanud varem undki näha. Võimalik, et sellega ongi seletatav Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė ja tema Balti (ning Poola) kolleegide mitmetitõlgendatav aktiivsus ja uusimate USA hävituslennukite F-35 ilmumine Eesti õhuväebaasi, kõigest 200 km kaugusele Venemaa piirist.

Ida-Euroopa poliitikute soov NATO vanematele partneritele meele järele olla varjutab mõnikord nende terve mõistuse. Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis näeb läheneva Venemaa sõjalise agressiooni märke isegi Venemaa meedias. Leedu eriteenistused prognoosivad Venemaa kallaletungi veel käesoleval, 2017. aastal, kusjuures täielikuks okupeerimiseks piisavat 48 tunnist. Aega prognoosi täitumiseks pole enam palju jäänud.

1. Balti rinne

Leedu president Dalia Grybauskaitė kutsus USA-d üles paigutama Baltimaadesse õhutõrjeraketid Patriot. Asjatu ettevaatus. On ju Leedu pindala kõigest 65 tuhat ruutkilomeetrit ja väljapääs Balti merele on Venemaal olemas. Milleks peaks Kreml väikesele Leedule kallale minema?

Venemaa ei ole veerand sajandi jooksul kordagi Balti riikide iseseisvuse kallale kippunud ja on alati toetanud nende meresadamaid Venemaa kaupade transiidiga. Kuid vaenulik retoorika ja Venemaa vastaste sanktsioonide toetamine on toonud Leedule kahju, mis on võrreldav Leedu territooriumil toimunud sõjategevuse poolt põhjustatud kahjuga. Moskva kehtestas majanduslikud vastusanktsioonid ja kaubavahetus Leeduga vähenes kohe 30% (Läti ja Eestiga vastavalt 40 ja 25%). Seega tsivilisatsiooni Balti sektorile kujutab reaalset ohtu Euroopa Liit ja Põhja-Atlandi allianss, mitte aga väljamõeldud Venemaa oht.

Balti riigid said NATO liikmeks 13 aastat tagasi. Alliansi eesmärgid olid algusest peale selged: Eesti, Läti ja Leedu pakkusid huvi sõjalise platsdarmina Venemaa piiril. Kui Balti riikidesse paigutatakse USA merejalaväe üksused tankide, suurtükkide ja sõjaväe Hummeritega (kokku 156 ühikut), siis on kõikidele selge kellele selline sõjalise jõu projitseerimine suunatud on ja kes saab rahvusvaheliste suhete pingestumise korral olema "Iskanderide" (Venemaa raketid – toim) sihtmärgiks.

Sõjalise aktiivsuse kasv ja NATO jõudude operatiivreageerimisvõimekuse loomine Venemaa piiride ääres sunnivad Venemaad reageerima. Välise agressiooni korral omandavad Venemaa õhu- ja kosmose kaitsesüsteemid ilmselt pealetungitaktika. Selle peaülesandeks saab olema vastase vägede juhtimissüsteemide ja ründelennuväe neutraliseerimine. Suure sõja esimesteks ohvriteks saab olema GPS-navigatsioon ja (Venemaale) lähimad agressori liitlased. Kas Balti liidrid tõepoolest seda tahavad?

Oma rahvuslike huvide piires käitub Moskva kindlasti palju kindlakäelisemalt ja järjekindlamalt Pentagoni strateegidest. Balti riikide julgeolek (ja Euroopa oma tervikuna) sõltub suurel määral heanaaberlikest suhetest Venemaaga.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

263
Tagid:
tuumarelv, NATO, Venemaa, Türgi, Eesti, USA
Teema:
NATO idarindel (268)