Washingtoni välispoliitiline samm jätab USA silm silma vastu Lähis-Ida nördimusega

Iisrael muutus USA jaoks peenrahaks

101
(Uuendatud 13:50 10.12.2017)
Vaevalt et araablased ja mittearaablastest moslemid kohe Iisraeli vastu sõda alustavad. Kuid esiteks, kasvab järsult toetus kõikidele palestiina organisatsioonidele (sõltumata nende islamivormist)

Rostislav Ištšenko, politoloog

USA president Donald Trump täitis oma valimiseelse lubaduse ja andis korralduse USA saatkonna üleviimiseks Jeruusalemma, tunnustades sellega Jeruusalemma faktiliselt Iisraeli pealinnana.

Kas see tähendab, et USA otsustas ikkagi võidelda Lähis-Ida pärast, kuid püüab nüüd, otseseks vastasseisuks piisavalt ressursse omamata, tagasi pöörduda äraproovitud kaotiseermise meetodi juurde.

Poliitiline malemäng

Igas süsteemses mängus (males, sõjas, poliitikas) kasutatakse kaotiseerimist siis, kui senikavandatud käitumisviisid viivad ilmselt kaotuseni. Süsteemse lähenemise lõhkumine võib tugeva ja nõrga vastaspoole võimalused võrdsustada. Käigud tuleb läbi mõelda sealsamas, malelaua taga, kõikidest varem valmismõeldud käikudest tuleb aga loobuda.

Netanyahu lubas "kaitsta" USA otsust Euroopa kriitikute ees>>

Teoreetiliselt peaksid mõlemad pooled tegema samapalju vigu ühe juhtimisühiku kohta. Kuna nõrgemal poolel on juhtimisühikuid vähem, peaks ta ka vähem vigu tegema ja saama nii võimaluse kui mitte võita, siis vähemalt viigistada.

© Ruptly
USA president Donald Trump ütles, et riik tunnustab Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.

Kui USA Obama valitsemise ajal maailmapoliitikat kaotiseeris, kahjustas ta sellega pigem iseeend. Tol ajal oli ta tugevamaks pooleks ja kaotiseerides globaalset poliitilist keskkonda kaotas ta oma ilmselge eelise.

Tänaseks on olukord, vähemalt Lähis-Idas, muutunud. USA on kaotanud oma positsiooni ja liitlased ning ära raisanud ressursid. Seepärast on selle piirkonna uus kaotiseerimise katse USA huvides.

Rootsi politsei
© REUTERS / TT NEWS AGENCY

Vähemalt peaks see ajutiselt takistama praeguses sõjalis-poliitilises vastasseisus Venemaa võidu saavutamist. USA jaoks parimal juhul peaksid Venemaa olupoliitilised liitlased Lähis-Idas hakkama kaotiseeritud olukorda hindama erinevalt. Nendevahelised vastuolud strateegiliste plaanide tasandil teravnevad ja olukorra arenedes võimaldab see USA-l neid üksteise vastu välja mängida.

Kuid kõik see saab olema alles tulevikus. Praegu pakub Trump Lähis-Idas etturi (Iisraeli) ohverdamist ja on valmis Euroopas ohverdama isegi olulisema malendi – Euroopa Liidu. Miks ta seda teeb? Ta oleks ju võinud, nagu eelmised presidendid, kaks korda aastas allkirjastada korralduse saatkonnapersonali üleviimise peatamise kohta ja kõik oleksid olnud rahul.

Alustame sellest, et praegune Venemaa-sõbralik olupoliitiline koalitsioon koosneb praktiliselt vaid Iisraeli vaenlastest. Süüria, kelle Golani kõrgendikud hõivas juudiriik juba 1967. aastal, põrkus Iisraeliga võitluses mõjuvõimu pärast Liibanonis. Lisaks asus Tel Aviv Süüria-vastasele positsioonile lõppevas Süüria kodusõjas, andes otsitud ettekäänetel korduvalt lööke terroristidega võitlevate valitsusvägede pihta.

Iraan ei ole kunagi varjanud oma soovi Iisrael merre heita. Juudiriiki peab ta Lääne platsdarmiks nagu kunagi keskajal ristirüütlitel ja leiab, et talle on see sõjaliseks ohuks, mida saab tasalülitada ainult Iisraeli likvideerimisega.

Türgil olid varem Iisraeliga väga tihedad ja konstruktiivsed suhted. Aastakümnetega on need aga pidevalt jahenenud ja viimase viie aasta jooksul isegi pingestunud. See ei paistnud eriti välja niikaua, kuni Türgi oli Assadi-vastases koalitsioonis. Pärast Erdogani üleminekut valguse poolele hakkasid Iisraeli ja Türgi suhted kiiresti meenutama Iisraeli ja Iraani suhteid.

Veelgi enam, Jeruusalemma küsimuses osutus Ankara positsioon isegi karmimaks kui Teherani oma. Erdogan hoiatas, et Ameerika poolt Jeruusalemma tunnustamise korral Iisraeli pealinnana (millest annaks tunnistust saatkonna üleviimine) katkestab Türgi Tel Aviviga diplomaatilised suhted. Erdogan teatas, et see on kogu maailma moslemitele punaseks jooneks ja lubas lähima poolteise nädala jooksul korraldada Istanbulis Islami koostööorganisatsiooni konverentsi.

Erdogan püüab sel viisil tekkinud kriisi ära kasutada Türigi juhtpositsiooni hõivamiseks islamimaailmas, mis peaks samuti tugevdama Ankara ambitsioone liidrikohale kogu regioonis.

© Ruptly
USA presidendi Donald Trumpi otsus tunnistada Jeruusalemm Iisraeli pealinnaks on vallandanud islamimaailmas raevuka pahameeletormi. Washingtoni välispoliitiline samm jätab USA silm silma vastu Lähis-Ida nördimusega.

Kuid selle regiooni liidrirollile pretendeerivad ka Iraan ja Saudi Araabia. Kusjuures kui Er Riad on sisse seadnud traditsiooniliselt head suhted Tel Aviviga ja Saudide perekond (kellel on niigi palju muresid) võib üritada tekkinud lahkhelisid siluda ja viia need pika läbirääkimisprotsessi formaati, siis šiiidid, kelle juhtriigiks on Iraan, radikaliseerusid kestva Lähis-Ida konflikti kriisi käigus loomulikul viisil, kus nende vastu astusid ühtse rindena välja nii Pärsia lahe sunniitlikud riigid, terroristlik Halifaat, Washington, kui ka Iisrael (mitteformaalselt).

Nüüd on Hesbollah mitte ainult ainuke, vaid ilmselt isegi kõige radikaalsem šiiade grupeering regioonis. Teheranil, kui ta soovib pretendeerida liidrirollile regioonis (aga seda ta kindlasti soovib), tuleb arvestada oma klientide soovidega, seda enam Erdogani radikaalsete positsioonide taustal.

Kui aga islamimaalilm asub (enamuses) Jeruusalemma küsimuses radikaalsele positsioonile, siis aheneb Saudi Araabial manööverdamisruum. Ta peab kasvõi sõnades säilitama islami konsensuse, mis on samuti oluline.

Vaevalt et araablased ja mittearaablastest moslemid kohe Iisraeli vastu sõda alustavad. Kuid esiteks, kasvab järsult toetus kõikidele palestiina organisatsioonidele (sõltumata nende islamivormist). Moslemid ei hakka sõjakaid iisraelivastaseid radikaale enam terroristideks pidama. Teiseks satub juudiriik diplomaatilisse isolatsiooni. Kolmandaks, hakatakse vähemalt arutama islami sanktsioone Iisraeli suhtes, kusjuures need ei pruugi piirduda ainult majanduslikega.

Millega vastavad Euroopa moslemid

Lisaks olukorra järsule halvenemisele Lähis-idas tekitab USA probleeme ka Euroopa Liidule. Euroopa, mis on sajandeid kannatanud antisemitismi all ja lubanud endale mitte ainult Hitileri juutide genotsiidi, vaid on andnud ka jõukohase panuse holokausti, ei ole veel täielikult vabanenud süütundest ja see on sundinud teda aastakümneid võimaluse tekkides alati Iisraeli toetama.

Võimas juudi lobi Euroopa poliitikas ja meedias säilib. Ka peamiseks juudi väärtuste kandjaks olev juudi kultuur on EL-le lähemal kui araablased, türklased ja iraanlased. Teisest küljest on viimastel aastakümnetel EL-i moslemeid kolinud liiga palju selleks, et nende seisukohti ignoreerida.

EL liidrid on ka varem väljendanud muret seoses Washingtoni poolt Jeruusalemma tunnistamisega Iisraeli pealinnaks. Prantsusmaa presidendi Macroni esimene reaktsioon oli negatiivne. Kuna Merkel ei suuda ikka veel parlamendikoalitsiooni küsimust lahenda ja on hõivatud sisepoliitiliste probleemidega, võib arvata, et Macron räägib kogu EL nimel.

See reaktsioon suurendab EL ja USA vastuolusid ning sunnib EL kasvõi sõnades olema solidaarne moslemitega Iisraeli hukkamõistmise ja rahvusvahelise õiguse järgse kontrolli kehtestamise osas Jeruusalemma üle. Ja mis peamine, see aktiviseerib EL sisevastuolusid juudi meedia ja poliitilise lobi ning alles tärkava moslemi lobi vahel. Kuivõrd EL-s areneb islamifoobia küllalt laiade rahvahulkade seas, siis võib Iisrael, võimude ametlikele versioonidele vastupidiselt, leida tugevaid liitlasi ühiskondlike liikumiste ja poliitiliste parteide hulgast.

Nagu näeme, on kaotiseerimine USA-le ideaalvariandis hõivanud tohutu piirkonna (kogu Lähis-Ida, Kesk-Aafrika ja EL – kus kokku elab miljard inimest)

Kaotiseerimise kolm taset

Muide, Venemaal, tema mõjuka juudi ja märkimisväärse moslemi kogukonnaga, tuleb samuti sisekonfliktidega kokku puutuda, kuigi hoopis pehmemal kujul.

Üldiselt on meil tõenäoliselt kolm kaotiseeerimise taset. Esiteks, on praktiliselt vältimatu olukorra järsk pingestumine Lähis-Idas. Teiseks, enam kui tõenäoline on kogu moslemimaailma (Indoneesiast Maroko ja Nigeeriani) terav reaktsioon. Kolmandaks, destabiliseerimine võib puudutada Euroopat ja pehmemas vormis (ebameeldiv ühiskondlik-poliitiline diskussioon) ka Venemaad.

Kõik see kutsub esile terava konkurentsi juba sõlmitud liitudes, mis teravdab vahepeal Venemaa jõupinutustega päevakorralt maha võetud vastuolusid regiooni riikide vahel. Sündmuste halvima arengustsenaariumi korral võib see viia täiemahulise sõjalise konfliktini, kus teatud etapil ei saa välistada tuuma- (Iisrael), keemia- ja bakterrelva (araablased) kasutamist.

Arvestades Euroopa kaasatõmbamist kriisi, võib see konflikt potentsiaalselt laieneda tuumarakette omavatele ÜRO Julgeolekunõukogu riikidele (Prantsusmaa, Ühendkuningriik). Sellisel juhul lammutavad osalised isikliku kohalolekuga lõplikult kunagi Jaltas ja Potsdamis mahapandud maailmakorralduse, kusjuures pidurdub kunstlikult ka tänaseks välja kujunenud uus postwashingtonliku maailmakorra loomine.

USA välisminister Rex Tillerson nimetas laupäeval president Donald Trumpi Saudi Araabia visiiti ajalooliseks
© AFP 2019 / Credit NICHOLAS KAMM

Kuid isegi parimal juhul, kriisi kõige pehmema arenguvariandi korral, saab rahuleppe saavutamine Süürias ja Iraagis, samuti Lähis-Idas kavandatava regionaalse julgeolekusüsteemi loomine olema Venemaale raskendatud. Tuleb lahendada vastuolusid liitlaste vahel ja otsida võimalusi nende konflikti Iisraeliga rahumeelseks lahendamiseks.

Veel üks boonus Washingtonile – Iisrael ei saa sellest danaoslaste kingitusest loobuda. Tel Aviv seotakse tigedalt Ameerika Lähis-Ida poliitikaga kui kõige ustavam liitlane – tal pole pääsu. Siis hakatakse miksima Iisraeli-Venemaa lepete võimalustega, mida Tel Aviv on juba korduvalt sondeerinud.

Lõpuks on siin boonus ka Trumpile. Jeruusalemma tunnustamisega Iisraeli pealinnana saab ta täita vähemalt ühe oma paljudest valimiseelsetest lubadustest. Clintoni globaalne grupeering ei saa teda selles enam segada, sest Trumpa viib sellega ellu vaid Kongressi ammust otsust.

Veelgi enam, Trump on muutunud USA juudi meedia- ja poliitlobi presidendiks. Juudi kogukond USA-s on palju mõjukam, kui Euroopas. Arvestades aga Obama iisraeli-vastast Lähis-Ida poliitikat kaotavad Clintoni demokraatidest globalistid väga palju. Trump on teinud tugeva sammu teise ametiaja poole.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

101
Tagid:
moslem, Donald Trump, Jeruusalemm, Iisrael, USA
Teema:
USA avas Iisraeli saatkonna Jeruusalemmas (23)