Moslemid korraldvad ülemaailmse streigi USA vastu

Trump avas põrgu väravad: moslemid korraldvad ülemaailmse streigi USA vastu

113
(Uuendatud 20:33 08.12.2017)
USA presidendi Donald Trumpi otsus tunnistada Jeruusalemm Iisraeli pealinnaks on vallandanud islamimaailmas raevuka pahameeletormi. Washingtoni välispoliitiline samm jätab USA silm silma vastu Lähis-Ida nördimusega

Igor Gaškov, RIA Novosti

Täna toimub Palestiinas üldstreik, kus ühinevad kohalikud juhtivad poliitilised jõud – liikumised Fataḩ ja Ḩamās. Araabia elanikkond astub välja selle nimel, et püha linna idaosa saaks aja jooksul iseseisva riigi pealinnaks. 

Moslemimaailmas valitseb valdavalt samalaadne vaatenurk. Iraanis, Jordaanias, Süürias, Saudi Araabias leitakse, et Ühendriigid piiravad palestiinlaste õigusi ja rikuvad ÜRO Julgeolekunõukogu 1947. aasta resolutsiooni. Washingtoni välispoliitiline samm jätab USA silm silma vastu Lähis-Ida nördimusega.

USA president Donald Trump ütles, et riik tunnustab Jeruusalemma Iisraeli pealinnana >>

"Vastutustundetu ja õigustamatu samm"

Islamiliikumine Ḩamās nimetas kaheksanda detsembri "raevupäevaks". Trumpi süüdistati selles, et ta avab "põrgu väravad". Vähesema järskusega, kuid niisama kindlalt mõistis Washingtoni hukka Palestiina omavalitsuse juht Maḩmūd "Abbās. Poliitiku sõnul on USA president ennast läbirääkijana Palestiina küsimuses diskrediteerinud ega saa enam osaleda rahumeelsetes kokkulepetes.

Nördimus on väga kiiresti väljunud Palestiina piiridest ja levinud üle kogu islamimaailma. Iraanis, kes Ḩamāsi toetab, ähvardati Tel Avivi intifaadi taaselustamisega – relvastatud võitlusega palestiinlaste alade eraldumise eest. Jordaanias nimetati Ameerika Ühendriikide otsust "rahvusvahelise õiguse rikkumiseks". Ameeriklastest distantseerus nende põhiline liitlane selles piirkonnas – Saudi Araabia: Ar-Riyāḑist teatati, et Jeruusalemma tunnistamine Iisraeli pealinnaks on "vastutustundetu ja õigustamatu samm".

Trump tunnustas Jeruusalemma Iisraeli pealinnana >>

USA-ga mittenõustumisest räägitakse ka Euroopas. Neli Vana Maailma riiki – Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja Rootsi – pöördusid ÜRO Julgeolekunõukogu poole palvega korraldada erakorraline istung Palestiina küsimuses. Hiljem liitusid Pariisi ja Londoni üleskutsega Uruguay ja Egiptus. Washingtoni poolele ei ole Jeruusalemma staatuse küsimuses seniajani asunud mitte keegi.

Jeruusalem
© Sputnik / Виталий Белоусов

Lähis-Ida valmistub terroriaktideks

Ameerika Ühendriikide ja moslemimaailma vaheliste suhete järsk teravnemine loob ohte mitte ainult nende riikide kodanike, vaid ka eurooplaste jaoks. "Jeruusalemma tunnistamine iisraeli pealinnaks võib esile kutsuda mitte üksnes sotsiaalseid rahulolematuse ilminguid, vaid ka kallaletunge ameeriklastele, aga ka eurooplastele, isegi kui nood ei ole Trumpi otsusega nõus," ütles RIA Novostile arabist, Venemaa Kõrgema Majanduskooli Riikliku Uurimisülikooli õppejõud Grigori Lukjanov. Teine teadlane, Venemaa Teaduste Akadeemia Idateaduste Instituudi vanemteaur Boriss Dolgov leiab samuti, et uure terrorirünnakute oht Lähis-Idas ja sellest väljaspool on suurenenud.

Iisraeli eriteenistuse endine juht seletas, mida tuleb teha üksikterroristidega >>

Lukjanovi arvates oli ohtlikult ettevaatamatu asetada Palestiina elanikkond olukorda, mis ärgitab mõõdukaid inimõiguslasi solidaarsusele äärmuslastega. "Väärib märkimist, et Islamiriigil* ei ole kunagi olnud nendel territooriumidel ametlikku kohalolekut, kuid poolehoidjad on on olnud ja jäävad. Neid on nii Gaza sektoris kui ka Jordani jõe läänekaldal.

"Intifada nugade" päevil aastatel 2015–2016 toetas ISIS* ja talle lähedased jumalasulased aktiivselt kallaletunge iisraellastele," ütleb teadlane. Kasvanud oht lähtub mitte ainult ISIS-est, vaid ka Al-Qā"idah´st. Kujunenud tingimustes võib nördinud araabia lihtrahvas asuda nende poliitiliste jõudude poolele, kes avaldavad valmidust Iisraelike kõige radikaalsemalt vastu seista. See annab oma võimaluse Lähis-Idas arvukatele äärmusrühmitustele.

Iisraeli sõjaväelane ja palestiinlanna
© AFP 2019 / Hazem Bader

Üle 70 riigi koguneb Iisraeli asunduspoliitikat hukka mõistma >>

Samaaegselt on USA otsus kasulik nende põhimõttelisele vastasele selles piirkonnas – Iraanile. Paljude aastate vältel kinnitab Teheran, et Valge Maja üritab võtta palestiinlastelt lootust oma riigi loomiseks. Ameeriklaste uus lähenemine Jeruusalemma staatusele kinnitab paljude moslemite silmis seda Iraani vaatenurka.

Karuteene Saudi Araabiale

Olles poliitilistes manööverdustes omas kodus piiratud, valis Donald Trump Jeruusalemma võib-olla selleks, et jõuda kokkuleppele oma vastastega Vabariikliku Partei siseselt. Presidendi ammused kriitikud – senaator Lindsey Graham ja Esindajatekoja esimees Paul Ryan – toetasid tuliselt püha linna staatuse ümbermängimist. Ulatuslik konsensus vabariiklaste seas vaevalt küll lubab USA-l isegi pärast Trumpi tema otsust muuta. "Sedasorti siksakid ei vasta suurriigi kuvandile ja on seetõttu väheusutavad," ütleb Boriss Dolgov. Seega siis on Washingtoni ja moslemimaailma suhetes täheldatav veel üks raskesti lahendatav vastuolu.

Tugev hoop Iisraeli poliitikale >>

Niisugune sündmuste areng suurendab ohte Ameerika Ühendriikide põhilise liitlase Lähis-Idas – Saudi Araabia jaoks. Ar-Riyāḑ, kes on tänavu sõlminud ameeriklaste ettevõtetega rekordilisi lepinguid 110 miljardi dollari suuruses kogusummas, on sunnitud otsima ühist nimetajat nördinud araablaste ja USA-ga sõlmitud sõpruse vahel.

Saudi Araabia Konsultatiivnõukogu välissidemete komisjoni esimees Zahir al-Harisi nimetas vestluses Sputnikuga Trumpi otsust "katastroofiliseks". "Ma ei tea ühtegi teist Valge Maja otsust, mis oleks põhjustanud niisuguse rahulolematuse-, pahameele- ja põlgusetormi," ütles al-Harisi.

"Kahtlemata seadis Trump Saudi Araabia äärmiselt ebamugavasse olukorda. Ehkki pikka aega võimaldasid raharessursid Al Saudi dünastial ja tema autoriteetidel minimeerida moraalset kahju, mida Läänega sõbrustamine talle tekitas," nendib Lukjanov. "Tänasel päeval on olemas teave sellest, et Saudi Araabia teeb Iisraeliga koostööd Iraani vastu, sealhulgas eriteenistuste liinis. Praegu annab Trump hoobi saudide sellessuunalisele poliitikale," lausub Dolgov kokkuvõtteks.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja mitmetes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

113
Tagid:
üldstreik, moslemid, poliitika, pealinn, Donald Trump, Lähis-Ida, Jeruusalemm, Palestiina, Iisrael, USA
Teema:
USA avas Iisraeli saatkonna Jeruusalemmas (23)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde