Jeruusalem

USA kavatseb tunnistada Jeruusalemma Iisraeli pealinnaks

40
(Uuendatud 14:47 06.12.2017)
USA president Donald Trump kuulutab 6. detsembril ametlikult Jeruusalemma Iisraeli pealinnaks, teatati Valgest Majast

TALLINN, 6. detsember — Sputnik. Politoloog Ildus Jarulin avaldas Sputniku raadiosaates oma arvamust sellest, mida see samm Ameerika Ühendriikide jaoks tähendab.

USA president Donald Trump kuulutab 6. detsembril Jeruusalemma ametlikult Iisraeli pealinnaks, teatati Valgest Majast.

"6. detsembril teeb president teatavaks, et Ameerika Ühendriigid tunnistavad Jeruusalemma Iisraeli pealinnaks," ütles administratsiooni kõrges ametis esindaja. Tema sõnul tähendab see samm nii "ajaloolise kui ka kaasaegse tegelikkuse tunnistamist." Samas ei puuduta see otsus piiriküsimuste rahumeelset lahendamist.

Verine pühapäev>>

Nagu Valges Majas märgiti, arutas Trump oma otsust Lähis-Ida riigijuhtidega ning pälvis ka nende välisriikide juhtide toetust, kes tegelevad Palestiina-Iisraeli konflikti rahumeelse reguleerimisega.

Valges Majas rõhutati, et otsus Jeruusalemma kohta ei muuda USA poliitikat Iisraeli piiride suhtes. "Mitte miski selles otsuses ei anna tunnistust staatuse, piiride ja suveräänsuse küsimuse lõplikust lahendamisest… See ei muuda status quo´d selles, mis puudutab Jeruusalemma pühapaiku, väga tundlikku küsimust… Me jätame palestiinlastele ruumi tegutseda ja rahuprotsessi edendada," lisas ametnik, täpsustades, et jutt käib Templimäest.

Palo tutvustab Iisraelis Eesti ettevõtjaid>>

Lisaks sellele teatas administratsiooni esindaja, et Trump teatab kolmapäeval USA saatkonna üleviimisest Tel Avivist Jeruusalemma. Eeldatakse, et president teeb vastava avalduse kolmapäeval kell 20.00 Eesti aja järgi.

Sputniku raadiosaates avaldas Vaikse ookeani riikliku ülikooli professor Ildus Jarulin arvamust selle kohta, mida see samm Ameerika Ühendriikide jaoks tähendab.

Üle 70 riigi koguneb Iisraeli asunduspoliitikat hukka mõistma>>

"USA toetus on laias laastus taaskordne demonstratsioon, et Iisrael on Lähis-Idas Ameerika Ühendriikide kõige olulisem liitlane. Eriti nüüdsel "segasel" ajal: Jeemeni ja Iraaniga suhete teravnemise taustal pärast Jeemeni endise presidendi tapmist, lahendusteta Süüria küsimustes. Iisraeli kaudu hakkab USA kogu Lähis-Ida poliitikale tugevamat mõju avaldama. Selle teoga annab Trump ning USA teada, et ta kavatseb saada Lähis-Idas üheks võtmemängijaks vaatamata sellele tagasilöögile, mis on toimunud. USA annab niiviisi mõista, et edaspidi ta taganema ei hakka. Lisaks sellele lahendab Trump enda jaoks toetuse probleemi USA-s. Seal on võimas Iisraeli lobitegevus, mis ei lase korraldada Trumpi tagandamist," ütles Ildus Jarulin.

40
Tagid:
pealinn, Valge Maja, Donald Trump, Jeruusalemm, Iisrael, USA
Teema:
USA avas Iisraeli saatkonna Jeruusalemmas (23)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde