Riigikogu tegi kokkuvõtteid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest

Jaak Madison: eesistumine on suuresti ilufunktsioon

32
(Uuendatud 14:55 05.12.2017)
Peaminister Jüri Ratas andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, hinnates Eesti tööd ja tulemusi Euroopa Liidu Nõukogu juhtimisel

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Ratas ütles oma ettekandes, et Eesti annab eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et meie andsime endast parima, edastab Riigikogu pressiteenistus.

Peaminister möönis, et kuigi täna puhub Euroopa Liidu purjedes pärituul, siis alles hiljuti eesistumist ette valmistades olid horisondil äikesepilved ja oodati ägedat tormi.

"Brexiti referendumi järel oli õhus nii kriisidele iseloomulikku poliitilist peataolekut aga isegi eksistentsiaalseid küsimusi," ütles Ratas. "Kriiside käigus tehtu on tänaseks näidanud Euroopa Liidu ühiste otsuste tugevust – euroala on stabiilne, rändekriis on saadud kontrolli alla ning Euroopa Liit tõestanud, et on keerulisteks Brexiti läbirääkimisteks valmis."

Ratase sõnul jäävad Euroopa kodanike mured julgeoleku, rände ja majandusliku ebakindluse pärast siiski ka edaspidi Euroopa Liidu institutsioonide fookusesse.

Algas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teadmistemäng>>

Ratase sõnul tegeles Eesti eesistumise ajal lahendustega, millel on märkimisväärne struktuurne ja pikaajaline mõju. Ta loetles, et Euroopa jaoks on ühed tähtsamad olid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmine ja arengud Euroopa Liidu kaitsekoostöös (nn PESCO).

Valitsusjuhi sõnul on Eesti eesistumist nimetatud ka "digitaalseks eesistumiseks". Tema sõnul on Eesti püüdnud eesistuja rollis näidata digitaliseerimise eeliseid kõigile eurooplastele, et säästa aega, raha ja teisi väärtuslikke ressursse, luua uusi võimalusi ning muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks.

Oma kõnes andis Ratas hinnangu Eesti eesistumise tulemustele lähtudes neljast eesmärgist, milleks olid avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.

Kellakeeramisest: EL hakkab arutama Soome ettepanekut>>

Riigikogu eesistumise tööst tegi kokkuvõtte Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, kes keskendus oma sõnavõtus Euroopa Liidu tulevikule, konkurentsivõimele ja turvalisusele.

Euroopa Liidu tuleviku arutelu puhul tõi Vitsut välja, et heade tulemuste saavutamine Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu Brexiti läbirääkimistel meie kõigi huvides ja ka meie ühine vastutus. Tema sõul tuleb vältida lahkumist läbirääkimiste laua tagant ka siis kui kokkulepet kusagilt ei paista ning otsuste tegemisel säilitada läbipaistvus ja lähtuda kodanike huvidest.

Vitsuti sõnul rõhutasid rahvusparlamendid ühises seisukohas, et pikas perspektiivis on tähtis hoida Euroopa Liidu tuumas siseturgu, töötada Euroopa veelgi parema füüsilise ja digitaalse ühendamisega ja saavutada erinevate Euroopa Liidu regioonide arengu ühtlane tase.

Tusk ei lubanud Tallinna tippkohtumisel Brexitit arutada>>

"Tõstsime esile selle, kui tähtis on sotsiaalse- ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine. Euroopa Liitu tabanud kriise tervitasime ja tõlgendasime kui võimaluste aknaid, mis aitavad läbi viia julgemaid reforme." Ütles Vitsut. "Veelgi enam, me olime liikmesriikide Euroopa Liidu asjade komisjonidega ühte meelt ka selles, et Euroopa Liit peab jätkuvalt laienema ja püsima avatud."

Konkurentsi valdkonnas märkis Vitsut, et Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise seni kasutamata potentsiaal on selles kui kasvuvõimelised on meie innovaatilised idufirmad. Parlamendid leidsid oma ühise arutelu käigus Tallinnas, et kasvamiseks vajavad idufirmad meetmeid, mis parandavad riskikapitali kättesaadavust ja võimalusi leida partnereid teadusringkondadest, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete või suurinvestorite näol. Oluline on idufirmade juurdepääsu suurendamine riigihangetele. Tööd tuleks teha, et ühendada erinevates liikmesriikides olevate idufirmade tõmbekeskused ühtseks Euroopa idufirmade ökosüsteemiks.

Turvalisusest kõneledes ütles Vitsut, et parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonid rõhutasid Euroopa Liidu tasandi andmete halduse, erinevate andmebaaside ja infosüsteemide koostalitusvõime tähtsust. Terrorismi vastases võitluses peeti oluliseks tegutsemist nii Euroopa Liidu tasandil, kui ka liikmesriikides. Leiti, et eriti tuleks keskenduda avaliku ruumi kaitsmisele, millele on suunatud ka vastavasisuline Euroopa Komisjoni algatuste pakett.

Tallinna Kultuuri katlas toimusid eesistumise raames tähtsamad üritused
© Sputnik / Денис Грабусов

Vitsuti sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendiliikmed kõige tõhusamaks terrorismivastaseks vahendiks ennetust. Kõrgendatud tähelepanu tuleks pöörata terrorismi algpõhjustele – see tähendab radikaliseerumise vastastele meetmetele, näiteks vihakõnede ohjeldamisele või veebis olevate terrorismi õhutavate materjalide kiirele kustutamisele.

Vitsuti sõnul tähendas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Riigikogule kohustust ja võimalust juhtida viite parlamentaarset istungit ja ühte töörühma ning kehtestada nende päevakorraseade. Kuid veel järgmisel poolaastal toimub Tallinnas parlamentide peasekretäride istung. Riigikogu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise lõpetab parlamentide spiikrite kohtumine 2018. aasta 23. ja 24. aprillil.

Reformierakonna fraktsiooni nimel läbirääkimistel sõna võtnud Kalle Palling nimetas suurepäraseks, et digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ei ole enam vaid Eesti prioriteet, vaid kogu Euroopa siht.

Tallinnas toimub digitaalvaldkonna tippkohtumine>>

Tema sõnul on järgnevate aastate üheks suurimaks väljakutseks kujunemas töö tulevik ja see, milline saab olema suhe tehnoloogia ja inimese vahel ning milliseks kujunevad meie töösuhted. Murekohana tõi Palling oma sõnavõtus esile fiskaalpoliitika.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni nimel võttis sõna Marianne Mikko. Tema sõnul oli Eesti hea läbirääkija.

"Eesistumine on ennekõike Euroopa koos hoidmine," ütles Mikko. "Eesti hoidis ja hoiab jätkuvalt Euroopa Liitu koos. Eesistujana on Eesti sirge seljaga ja selge ütlemisega. Euroopa Liit on ühtsem kui aasta tagasi. Isegi kui üks meie hulgast soovib lahkuda, toimub see lahkumine 27 liikmesriigi ühisseisukoha alusel. Kõikvõimalikud kuuldused Euroopa Liidu pudenemisest, harali ja üksteisest eemale kasvamisest ei vasta tõele."

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Monika Haukanõmm. Ta ütles, et Euroopa Liit saab näidata oma tugevust, edumeelsust ja suurendada usku, kui tehtavad otsused ei eelista üht riikide gruppi teisele, sest ühtsuses peitub ju jõud.

Euroopa vajab julgeid ideid>>

"Kuid ühtsuse nimel peavad kõik tegema nii mõnegi sammu tagasi, et koos edasi minna ning peab lõppema vanade ja uute liikmesriikide vaheline erinev kohtlemine," ütles Haukanõmm.

Läbirääkimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni nimel kõnelenud Jaak Madison oli oma sõnavõtus eesistumise tulemuste suhtes kriitiline.

"Eesistumine on suuresti ilufunktsioon, kus reaalselt poliitilisi otsuseid mõjutada on väga keeruline. Eriti veel siis, kui võetakse juba alguses seisukoht, et jäädakse ka teravamates küsimustes neutraalseks," ütles Madison.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201712051000

Eesti — Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja>>

32
Tagid:
eesistumine, PESCO, Riigikogu, Toomas Vitsut, Marianne Mikko, Jaak Madison, Jüri Ratas, Euroopa Liit, Eesti
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde