Sotši toimus Venemaa, Iraani ja Türgi presidentide kolmepoolne kohtumine

Kas kolme riigi presidentide Süüria-teemaline kohtumine oli võidukas

78
(Uuendatud 16:37 24.11.2017)
Sputniku poolt küsitletud ekspertide arvamused lähevad üsnagi lahku – alates väidetest, et "Süüria küsimust ei anna lähiajal lahendada" kuni selleni, et "kohtumine kujunes ettevalmistuseks uuele Jaltale"

ТАLLINN, 24. november — Sputnik, Аleksei Stefanov. Möödunud kolmapäeval, 22. novembril toimus Sotši sanatooriumis Russ Venemaa, Iraani ja Türgi presidentide kolmepoolne kohtumine. Mõned politoloogid on tõmmanud selle tippkohtumise puhul otsese paralleeli võitjate kohtumisega Jalta konverentsil Livadia palees 1945. aastal.

Kuid eksperdid, kellel Sputnik palus kohtumise tulemusi kommenteerida, pigem hoidusid Sotši läbirääkimiste niisugusest tõlgendamisest.

Ei usu, et uus Süüria saab olema samasugune, nagu varem

"Sotši nõupidamist teiseks Jalta konverentsiks nimetada oleks väga suur liialdus, kuna sellele kolmikul – Моskva – Теheran – Аnkara seisavad vastu märkimisväärsed jõud ja iseseisvalt ta Süüria küsimust vaevalt küll lõplikult lahendab," leiab Venemaa Teaduste Akadeemia orientalistikainstituudi vanemteadur Vladimir Sažin. "Ent Sotšis, aga ka selleks kohtumiseks valmistumise perioodil – ma pean silmas Venemaa, Iraani ja Türgi välisministrite ning nende kolme riigi kõrgete sõjaväejuhtide läbirääkimisi – loodi aluspõhi foorumile – Süüria riikliku dialoogi kongressile."

Putin kohtus Sotšis Assadiga >>

"Pealegi kohtus president Putin Sotšis Bashar al-Assadiga ja nagu mulle tundub, selgitati talle, mis nimelt on kolme suurriigi poolt ette valmistatud ja kuhupoole nende riikide poliitika Süüria suhtes pöörduma hakkab.

Eeldan, et Assadilt saadi nõusolek riikliku dialoogi kongressi läbiviimseks, põhiseaduse vastuvõtmiseks ja tulevase Süüria riigi aluste loomiseks," selgitas ekspert.

Professor näeb Sotši tippkohtumise positiivset momenti veel selleski, et seal arutati kolme riigi vahel esinevaid eri erimeelsusi. Süüria tuleviku suhtes. "Näiteks, me teame, et Türgi on väga raevukalt kurdide kohaloleku vastu mitte ainult tulevases Süüria riigis, vaid üldse kogu läbirääkimiste protsessis. Mingil määral toetab Iraan selles osas Türgit. Mulle näib, et tonaalsus oli Sotšis leebem," leiab ekspert.

Ta mainis ka Iraani rolli, kes on viimasel ajal Süürias tugevasti kanda kinnitanud ning tekitab kartusi mitte ainult Iisraeli, vaid enamiku Araabia riikide silmis. Orientalist oletab, et Iraani tulevane roll Süürias oli samuti tippkohtumisel arutlusel.

"Hiljuti tegi Iisraeli kaitseminister Avigdor Lieberman ettepaneku luua Araabiamaailma mõõdukate riikide ja Iisraeli omavaheline koalitsioon võitlemaks Iraani ambitsioonide vastu Lähis-ja Kesk-Idas. Kusjuures samaaegselt toimus Araabia Liiga riikide nõupidamine, kus Hezbollah – see Iraani moodustis – kuulutati nüüd juba kõikide Araabia riikide jaoks terroristlikuks organisatsiooniks ja töötati välja resolutsioon võitlusest Iraaniga Lähis-Idas. See on väga tõsine lugu. Ja loomulikult, ma usun, oli seegi küsimus Sotšis arutluse all," lisas Sažin.

Putin kohtus Sotšis Zemaniga >>

Ta möönis dialoogiks oponentidega ühise platvormi kujundamise üle Sotšis peetud arutelu olulisust. "Kuid asi ei seisa ainult selles, et hiljuti teatas USA kaitseminister, et Ameerika Ühendriigid ei kavatse pärast lõplikku võitu Islamiriigi üle Süüriast sugugi lahkuda. Ajaleht Washington Post kirjutas, et ameeriklased püüavad luua riigi põhjaosas kurdidest ja Damaskuse suhtes opositsiooniliselt meelestatud araablastest koosneva omavalitsuse. Seetõttu tuleb Süüria suhtes veel väga ja väga palju tööd teha," on Sažin veendunud.

"Ma ei ole pessimist. Aga minu isiklik arvamus on selline: mina ei näe Süüria probleemile lähiajal lõplikku lahendust. Enamgi veel, vaatamata sellele, et kõik Süüria väljakupoolel mängijad kõnelevad ja seisavad Süüria kui riigi ühtsuse eest tema olemasolevates piirides, ei usu ma, esiteks, et uus Süüria saab olema täpselt samasugune, nagu ta oli kuni 2011. aastani, ja teiseks, et ta ühtse riigina säilib," lisas ta.

Süüria kurdidega hakkab läbi rääkima Venemaa

Erinevalt Vladimir Sažinist arvab SRÜ riikide instituudi asedirektor Vladimir Jevsejev, et kolmepoolne kohtumine Sotšis oli kui mitte võidukas, siis kindla peale ajalooline, Tõsi, sellest ei saanud teist Jalta konnverentsi, kuid see "oli ettevalmistuseks uuele Jaltale."

"On väga oluline, et see kohtumine toimus, ehkki käegakatsutavatest kokkulepetest me lähiajal nähtavasti teada ei saa ja võime nende suhtes ainult oletusi teha. Üsna tõenäoliselt arutati kohtumisel Idlibi provintsis demarkatsioonitsooni loomise küsimust, Süüria kurdide osalemist Süüria riikliku dialoogi kongressil, mis toimub Sotšis detsembri algul, ja selle riigi tulevikku," märkis Jevsejev.

Ekspert eeldab, et kõige keerulisem on Venemaa jaoks jõuda kokkuleppele Türgiga. Seda enam, et mõnedel andmetel ei ole too oma vägesid Idlibi provintsist välja viinudki ning alanud on Jabhat an-Nusra võitlejate ülejooks türgimeelsetesse väeüksustesse. Küsimus on ka selles, mil määral suudab Türgi neid väeosi kontrollida. Sest vastasel korral ei ole võimalik luua demarkatsioonitsooni, kus on kavandatud Venemaa, Iraani ja Türgi sõdurite kohalolek – igast riigist 500 meest," ütles ekspert.

Putin pillas kogemata Erdogani tooli maha >>

Tema arvates on väga oluline, et Türgi suudaks piire kontrollida, kuna avatud piiri korral on vaherahutsooni võimatu luua. "Türgi vägede viibimine Idlibi provintsi territooriumil välistab jällegi Venemaa lennuväe kaasamise sõdalaste vastu."

"Venemaa leiab, et Süüria kurde tuleb kutsuda Süüria riikliku dialoogi kongressile, Türgi aga usub, et seda pole vaja teha. Kuid selleta ei ole võimalik Süüria tulevikku rajada. Tõsi, kuidas see küsimus lahenes, on seni veel arusaamatu, kuna Iraani seisukoht langeb osaliselt ühte Türgi seisukohaga. Ma arvan, et nimelt Venemaast saab see riik, kes asub Süüria kurdidega läbi rääkima, sest ei Iraan ega Türgi seda tegema ei hakka," on ekspert veendunud.

Seoses USA sooviga seada Süüria põhjaosas ametisse tema kontrollile alluv valitsus, ütleb Jevsejev, et jutt ei käi enam sellest, kas nad sinna jäävad või mitte, vaid sellest, et Süüria demokraatlikud jõud peavad pöörduma tagasi paikadesse, mida asustavad kurdid. "Neid ei peaks olema, näiteks, Dier ez-Zuri provimtsis või Homsis. Kuid USA hajutab Süüria demokraatlikke jõude sihilikult sunniitidest araablaste ja kristlastest araablaste sekka, et oleks võimalik öelda, et tegemist ei ole üksnes kurdide alaga. See küsimus on erakordselt aktuaalne, kuna ameeriklased püüavad hallata naftarikkaid territooriume. Ning tekib huvide konflikt," nendib Jevsejev.

Kuhu on kadunud tuhanded ISIS-e võitlejad ja nende perekonnad? >>

"Seetõttu nimetaksin ma seda Sotši kohtumist "teise Jalta" ettevalmistuseks – sest seni pole selge, milles nad seal kokku leppisid. Kuid tähtis on kõrgel tasemel ja niisuguses esmakordselt rakendatud formaadis toimunud kohtumise fakt ise. Kuidas sündmused edasi arenevad, pole selge, sest Ankara seisukoha määrab suuresti ära poliitiline olukord Türgis endas. Ning siin on tegemist usalduse küsimusega nii Venemaa ja Türgi kui ka Iraani ja Türgi vahel. Sellepärast on Türgi tolles kolmnurgas kõige keerulisem mängija,"märkis Vladimir Jevsejev.

*Venemaal ja mitmetes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

78
Tagid:
kolmepoolne, analüütika, poliitika, Hassan Rouhani, Bashar al-Assad, Vladimir Putin, Recep Tayyip Erdoğan, Iraan, Sotši, Venemaa, Türgi, Süüria
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde