Venemaa president Vladimir Putin noortefestivalil Sotšis

Kuuldused "Putini viimasest aastast"

56
Tegelikku konkurentsi võivad Ühtsele Venemaale pakuda ainult kommunistid ja rahvusäärmuslik partei, mis kannab paradoksaalset nimetust "liberaaldemokraatlik"

TALLINN, 21. november — Sputnik. Viimastel kuudel tiirlevad Venemaa meediaringkondades kuuldused sellest, et Vladimir Putin tuleval aastal presidendiks ei kandideeri. Senini ei ole ta oma kandideerimiskavatsuse kohta avaldust teinud. Ja nüüd siis avalikustas Londoni ajaleht Independent need kuuldused, ning džinn pääses pudelist valla, vahendab portaal Inosmi USA väljaannes Forbes ilmunud artiklile

Vihjeks: kas Putin võidab või mitte, jääb see tema viimaseks presidendiajaks. Kõige hiljemalt kuue aasta pärast on Venemaa ilma oma Nõukogude Liidu aegadest peale kõigist kõige kauem riiki valitsenud presidendita.

Endine Kremli nõunik Gleb Pavlovski, kes nüüd juhib poliitikatõhususe fondi, väitis Oliver Carrollile Independentist, et Putini ajajärk on jõudnud "lõppfaasi". "Kuidas ka ei keeruta, see kampaania saab pühendatud üleminekule Putini-järgsele ajastule," ütles ta.

Nagu poliitikas ikka, tuli Carrollil toetuda kuuldustele Putini kavatsusest järjekordselt presidendiks kandideerida, mis levivad Wall Streeti versioonis. Avaldatud artikli autor võib siiski Putini meeskonnalt tema 2018. aasta valimisplaanide suhtes vastuse saada. Kui ta otsustab kandideerida, siis mõistavad kõik, et võit on talle garanteeritud. Sisuliselt tegelikku opositsiooni riigis ei eksisteeri. Isegi lääneriikide lemmik Aleksei Navalnõi kogub avaliku arvamuse küsitluste kohaselt hääli napilt 10%. Pealegi ei ole tal peaaegu mingisugust toetust Venemaa parlamendis. Tema Progressiparteil on seal täpselt null kohta.

Tegelikku konkurentsi võivad Ühtsele Venemaale pakkuda ainult kommunistid ja rahvusäärmuslik partei, mis kannab paradoksaalset nimetust "liberaaldemokraatlik". Seda juhib Vladimir Žirinovski. Neile, kes Donald Trumpi ei salli, võib Putin selle mehe taustal paista George Bushina.

Ksenija Sobtšak teatas, et osaleb 2018. aasta presidendivalimistes
© Sputnik / Евгения Новоженина

Kommunistlikku parteid juhib Gennadi Andrejevitš Zjuganov. 2012. aastal kogus ta 17% valijate häältest, osutudes Putini ainsaks konkurendiks. Mõni vahest kinnitab, et tema on ühtlasi ainsaks konkurendiks, kellel on lubatud presidendiks kandideerida. Ülejäänud leiavad, et isegi kui Navalnõi vaatamata oma poliitilise partei esindajate puudumisele kummaski parlamendi kojas saab võimaluse presidendiks kandideerida, jääb Venemaa-vastane retoorika USA-s alles. Teiste sõnadega, Putini lahkumine ei tähenda hoopiski, et Kremli tornide kohale kerkib valge lipp, mida Washingtoni näha saab olema.

Ei ole vähimaidki kahtlusi selles, et kui Putin otsustab taas kandideerida, siis ta võidab. Sellest saab kindel võit, kuna tema poolt hääletab vähemalt 60% valijaskonnast. Enamus venemaalastest kiidab Putini tegevuse heaks, pidades teda tugevaks juhiks, kes lääneriikide väsimatutele kallaletungidele vastu seisab. Sel põhjusel on nad valmis mingil määral eirama aastatepikkust korruptsiooni, mis jälitab Venemaad sellest ajast peale, kui seal pärast NSV Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal tekkis täiesti uus poliitiline ja majanduslik süsteem. Transparency International asetab endiselt Venemaa samale pulgale endiste nõukogude partnerite Ukraina ja Kasahstaniga, Venemaad peetakse kõige korrumpeerunumaks riigiks BRICS-i riikide seas.

Putinist võiks saada peamine kõige kauakestvam täitevvõimu juht Euroopas, loovutades esikoha vaid Saksamaa kantslerile Angela Merkelile. Tõsi küll, temal on palju suurem toetus kui Saksamaa riigijuhil.

Venemaa presidenti ei ole vaja veenda konstruktiivse positsiooni tähtsuses, ta viib niigi ellu just sellist poliitikat - Peskov.
© Sputnik / Михаил Климентьев

Moskva reporterid levitavad kuuldusi selle kohta, et Putin sedakorda ei kandideeri, vaid esitab oma kandidatuuri nelja aasta pärast juhul, kui uus juht satub silmitsi rahulolematusega ühiskonnas või juhib ta riiki teises suunas. Jääb arusaamatuks, milline suund see saab olema, ehkki võib aimata, et kui uus riigipea hakkab Brüsseli või Washingtoni ees lömitama, naasevad Putini pooldajad või tema ise järjekordseks ja viimaseks ametiajaks. Kui Venemaal on olemas mingi erijoon, siis on selleks ennekõike kirglik püüd sõltumatusele.

Endine rahandusminister Aleksei Kudrin kahtleb selles, et Putin 2018. aastal ametist lahkub. "Väga vähe võimalusi on selleks, et Putin presidendiks ei kandideeri," väitis Kudrin septembris New Yorgis Moskva fondi börsikonverentsil esinedes.

Mitteametlike allikate ja väljaande Independent tähelepanekute kohaselt on Putinit juba kõik ära tüüdanud, 65- aastane president justkui ei tahaks tegelda järjekordsete väsitavate üleriigiliste valimistega. Kui valimiseelne kampaania tulebki, siis viiakse see miinimumini, ja see ei tule sugugi sarnane 2011-2012. aasta valimistega, mil Ühtne Venemaa Putini kandidatuuri pool aastat varem üles seadis.

Venemaa presidendivalimised toimuvad märtsis.

Massimeedia on alati olnud teatud määral Putinist vaimustatud. See on loomulik, kuna ta on nende armastatuim mõistatuslik mees. 2015. aasta ilmusid pärast Putini kümnepäevast pildilt puudumist kuulujutud, et talle tehti plastiline operatsioon või et ta on üldse surnud. Kui Putin lõpuks avalikkuse ette ilmus, naeris ta nende kuulduste üle, öeldes: "Elu oleks igav ilma kuulujuttudeta." Tema kantseleiülem teatas mingeid üksikasju avaldamata, et Putin oli lihtsalt haige olnud.

Võimalik, et Putin lükkab oma avaldust kandideerimiskavatsusest viimase hetkeni edasi, ja võib seda teha jaanuaris. Ameeriklastele võib tunduda, et see oleks liiga hilja, kuid tema jaoks ei ole sellel mingit tähtsust, sest kes iganes ka temaga ei konkureeriks, saab Putin igal juhul neljandat ja viimast korda Venemaa presidendiks. Niisiis, veel kuus aastat?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

56
Tagid:
valimised, Ksenija Sobtšak, Aleksei Navalnõi, president, Vladimir Putin, Putin, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde