Kataloonia iseseisvuse toetajad

Euroopa Komisjoni president nimetas olukorda Kataloonias katastroofiliseks

34
(Uuendatud 11:13 20.11.2017)
Piirkonna iseseisvuspüüdlus seab löögi alla kogu Euroopa Liidu ühtsuse, mistõttu "lahkulööjad" ei pälvi toetamist, teatas Jean-Claude Juncker

TALLINN, 20. november — Sputnik. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas, et Kataloonias on tekkinud katastroofiline olukord, mis on viinud Hispaania ühiskonna lõhenemiseni, ning seetõttu ei toeta Euroopa Liit kataloonlaste iseseisvusliikumist. Sellest andis teada RIA Novosti osundusega Junckeri intervjuule Hispaania juhtivale väljaandele El Pais.

"Kataloonia on suureks, tohutuks mureks. Mulle ei meeldi olukord, mis seal on kujunenud – see on katastroof. Seda mitmes mõttes. See on poliitilise olukorra kuumaks kütnud, viinud Hispaania ja Kataloonia ühiskonna lõhenemiseni – tekitanud probleeme perekondades ja sõprade seas. See on kurb. Nii ei oleks tohtinud kunagi juhtuda," ütles Juncker.

Madridis avaldasid laupäeval tuhanded inimesed meelt Hispaania ühtsuse poolt
© Sputnik / Мария Сибирякова

Belgia kohtunik vabastas Puigdemonti ja neli eksministrit tingimisi>>

Euroopa Komisjoni presidendi sõnul valis Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamiseks üsna vale hetke: "Kataloonias toimuv ei võta arvesse ajaloolist momenti: Euroopa on väike kontinent. Ta kaotab oma mõjujõudu. Rahvastik kasvab aeglaselt. Euroopa astub välja suurest kriisist."

Juncker leiab, et kataloonlased on rikkunud Hispaania seadusi, Euroopa aga tugineb tema sõnul seaduse ülimuslikkusele:

"Euroopa Komisjoni presidendina toetan ma Hispaania valitsuse seisukohta. Mispärast? Sellepärast, et ma olen selle poolt, kes seadust austab. EL tugineb seaduse ülimuslikkusele. Minu Kataloonia sõbrad aga toimisid vastupidi – rikkusid seadust. Mina olen nendega, kes austavad põhiseadust ega saa toetada selle rikkujat."

Hispaania peaminister kutsub ettevõtteid Katalooniasse jääma>>

Nimelt sellepärast olen ma veendunud, et Euroopa Liidus ei leidu riike, kes oleks valmis Katalooniat toetama.

Jucker ei usu ka, et Hispaania Kataloonia tegevuse tagajärjel laguneb:

"Väljaspool Euroopat küsitakse minult, kas Hispaania on lagunemisseisundis – kas riik lõheneb kaheks. Mina ütlen – ei: enamik hispaanlasi on (Kataloonia) iseseisvumise vastu, isegi Kataloonias ei ole lõpuni selge, mille poolt on enamus."

Tema arvates võib arutada Kataloonia autonoomia määra üle, kuid "Euroopa on rahvusriikide klubi". "Ma ei nõustu sellega, kui piirkonnad astuvad rahvusriikide vastu. Enamgi veel, kui nad tegutsevad väljaspool seadust," ütles Euroopa Komisjoni president.

Käesoleva aasta 1. oktoobril toimunud referendumi tulemuste kohaselt võttis Hispaania Kataloonia piirkonna parlament vastu iseseisvusdeklaratsiooni.

Vastuseks sellele kinnitas Hispaania senat Hispaania keskvalitsuse otsejuhtimise kehtestamise autonoomses kogukonnas. Hispaania peaminister Mariano Rajoy teatas autonoomse valitsuse liikmete, sealhulgas selle juhi Carles Puigdemonti ametist tagandamisest, autonoomse kogukonna parlamendi laialisaatmisest ja ennetähtaegsete valimiste korraldamisest Kataloonias 21. detsembril.

Kataloonia referendum>>

Hispaania Riigikohtu kohtunik andis 2. novembril määruse võtta eeluurimise ajaks sisuliselt ilma kautsjoni vastu vabanemise õiguseta vahi alla kaheksa endist Kataloonia valitsuse liiget, sealhulgas tagandatud presidendi endise asetäitja Oriol Junqueras. Järgmisel päeval andis ta välja Puigdemonti ja teiste parajasti Brüsselis viibinud endiste Kataloonia valitsuse liikmete vahistamisorderi.

34
Tagid:
iseseisvus, referendum, Euroopa Komisjon, Jean-Claude Juncker, Kataloonia, Hispaania
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde