Sama laua ümber on harva nii palju rikaid inimesi

Oligarhid Putinil külas

247
Putini külaliste vara koguväärtus on 1 triljon 776 miljardit Norra krooni

TALLINN, 18. november — Sputnik. Kui külla tuleb riigi 50 rikkaimat oligarhi, siis pole nende laua taha istuma panemine lihtne. Kremli palee peremees Vladimir Putin leidis lihtsa lahenduse: külalised võtsid istet tähestiku järjekorras, Norra väljaandest Aftenposten Inosmi vahendusel. Nii ei olnud kellelgi põhjust solvuda, kui ta sattus istuma presidendist kõige kaugemale, laua otsa.

Seda väga omapärast kohtumist avades ütles Putin, et sellised kohtumised toimuvad küll harva, kuid regulaarselt, et kontrollida, kuidas asjad edenevad.

Päevakorral on Venemaa lähiaastate väga tähtsad arengutee valiku küsimused. Putin ütles, et tahaks väga kuulda külaliste arvamust, mida tuleks edaspidi teha. Seejärel uksed suleti ja algas diskussioon sellest, mis ei edene Venemaal nii nagu vaja.

Venemaa raha on hoopis mujal

Putini külaliste nimekirjas on grupp 90-ndatest aastatest alates muinasjutuliselt rikastunud riiki juhtivaid inimesi. Ajaleht RBK teatas, et Forbesi andmetel on saalis viibiva 45 inimese vara koguväärtus 1 triljon 776 miljardit krooni. Lisaks ühendab neid see, et nad kõik on mehed ja kuuluvad Venemaa eliidi tippu. Nende raha asub maksuparadiisides.

Putini laua taga istuvast 45 inimesest 19 meeletult rikka mehe nimed ilmusid välja 13,5 miljonis dokumendis, mis lekkisid ajakirjandusse Appleby advokaadibüroost ja 19 registriettevõtte Paradise Papers dokumentidest.

Nad on kas advokaadibüroo kliendid või on neil maksuparadiisides partnerid või sõbrad. Mõned kohtumistest osavõtjad figureerisid ka varem ajakirjandusse lekkinud Panama dokumentides, SwissLeaks"is ja LuxLeaks

is.

Paradise Papers dokumendid avaldati kõigepealt Saksa ajalehes Süddeutsche Zeitung ja seejärel rahvusvahelise uurivate ajakirjanike konsortsiumi (International Consortium of Investigative Journalists, ICIJ) kaudu Aftenpostenis ja mitmetes teistes meediaväljaannetes.

Rikkad venelased Panama dokumentides

Rosnefti juhi ja Statoili partneri Igor Setšini abikaasa Marina Setšina ilmus välja ühe Kanaari saartel registreeritud ettevõtte dokumentides.

Tuntud oligarh Roman Abramovitš"i nimi leidis äramärkimist seoses ettevõtte ostmisega Briti Neitsisaartel.

Veel kaks Kremli kohtumisel osalenut, Oleg Deripaska ja Leonid Michelson kasutasid maksuparadiise luksuslennukite soetamisel.

Samaga said hakkama Putini noorpõlvesõbrad Boriss ja Arkadi Rottenberg, kes vältisid sellega miljonite kroonide ulatuses makse.

Üheks rikkuriks Putini laua ääres oli Gennadi Timtšenko — enamusaktsionär ettevõttes, mis maksab miljoneid laevandusettevõttele, mille kaasomanikuks on USA kaubandusminister Wilbur Ross.

Paradise Papers dokumentide leke näitab ka seda, kuidas Venemaa oligarhid said Kremli kontrollitavalt VTB pangalt abi Facebook"i ja Twitter"i aktsiate omandamisel.

8 triljonit maksuparadiisides

Prantsusmaa Majanduskooli ökonomist Thomas Piketty koos California Berkelay ülikooli teadlastega leiavad, et rikkad venelased, sealhulgas 45 Putini külalist, on paigutanud maksuparadiisi ühtekokku 8 triljonit krooni.

Norralase arvates on see sama, kui saata kuus Norra riigieelarvet Kaimani ja Bermuda saartele või Panamasse ja teistesse maksuparadiisidesse.

Selle tulemusena kaotab Venemaa hiiglaslikke summasid maksmata maksude ja kapitali näol. Lisaks suurendab see järsult lõhet rikaste ja vaeste vahel.

"Lääne katsed nende summade liikumist jälitada ja võimaldada nendele juurdepääs Putini-järgsele demokraatlikule Venemaale, võivad selle mängu käiku potentsiaalselt muuta," kirjutas Bloombergi kommentaator Leonid Beršidski.

Kuidas nad nii meeletult rikkaks said

Andmete lekkimine näitab, et advokaadifirma Aplleby abilistel pole illusioone, kust see raha tulnud on.

Ühes tuhande kandega materjalis, dokumentides ja elektronkirjades, kus räägitakse Venemaa oligarhidest, seletavad töötajad, kuidas see raha tekkis: "Nad ostsid odavalt riigi ettevõtteid ja müüsid need hiljem 200-400 korda kallimalt edasi. See võimaldas Vene ärimeestel kokku ajada märkimisväärse varanduse."

On põhjust maksuparadiisi eelistada

Põhjus, miks enamik Venemaa rikkureid oma raha maksuparadiisi paigutasid, ei ole ainult soov makse vältida. Ebastabiilsus, kõikehõlmav korruptsioon ja uskumatu bürokraatia on viinud selleni, et Venemaa ärimehed on pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist paigutanud raha väljapoole Venemaad.

Putin ja Kreml teavad seda ja püüavad erinevatel viisidel, sealhulgas amnestiaga, seda raha Venemaale tagasi tuua. Samal ajal mõistavad nii Putin, kui ka laua taga istuvad inimesed, et niikaua, kuni kohtud, politsei ja prokuratuur ei taga nende omandiõigust, tagastavad raha vähesed.

Kuigi Paradise Papers dokumentides on palju venelasi, räägitakse Venemaal lekkinud dokumentidest vähe. Seda on kajastanud vaid "Novaja Gazeta" ja "Vedomosti".

Enamiku venelaste jaoks ei ole see üldse mingi uudis, et neid röövitakse ja et raha on maksuparadiisides.

Milles Putin ja Oligarhid kokku leppisid?

Sellest, milles Putin ja oligarhid Kremli palee uste sulgumise järel kokku leppisid, on vähe teada. Enamiku laua ümber istunud ärimeeste jaoks oli peamine, et Putin ei hakanud kellaosuteid tagasi keerama. Enamiku Venemaa ajalehtede arvates kasutas Putin kohtumist selleks, et välja selgitada oligarhide arvamus, mis peaks olema Venemaa eesseisvate presidendivalimiste päevakorral.

Kremli allikad on juba teatanud, et Putin läheb valimistele "reformide nimekirjaga", kus põhiküsimusteks on korruptsioonivastase võitluse ja eraettevõtete tugevdamise meetmed.

Kuigi Venemaa on tänu suurtele kärbetele sotsiaalvaldkonnas ja naftahinna tõusule majanduskriisist ilmselt väljunud, paistab, et riik kaotab siiski aeglase majanduskasvu ja suurte laenuintresside, samuti kapitali ja tehnoloogia puudumise tõttu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

247
Tagid:
Putin, oligarh, Vladimir Putin, Venemaa
Teema:
Panama paberid (27)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde