Türgi ja Venemaa presidentide kohtumine

Putini ja Erdoğani kohtumine: "kõik on alles ees"

50
(Uuendatud 07:59 16.11.2017)
Sotši ei sõideta kohale mitte protokollilisteks ja juubelikohtumisteks, vaid tõsiseks ja vaevanõudvaks tööks, mõnikord, kui pole midagi pakkuda, sõidetakse tühjalt tagasi

Rostislav Ištšenko, Süsteemse analüüsi ja prgnoosikeskuse president agentuurile Sputnik

Sotšist on saanud Venemaa presidendi välispartneritega peetavate töökohtumiste toimumispaik. Tänapäeva Venemaa poliitikas mängib 2014. aasta taliolümpiamängude linn umbes samasugust rolli, nagu USA globaalse domineerimise ajal mängis USA presidentide residents Camp David. Sotši ei sõideta kohale mitte protokollilisteks ja juubelikohtumisteks, vaid tõsiseks ja vaevanõudvaks tööks. Mõnikord, kui pole midagi pakkuda, sõidetakse tühjalt tagasi, nagu juhtus Angela Merkeliga selle aasta maikuus.

Praegu viibib Sotšis Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja tema illusioonid midagi Venemaast tasuta välja pigistada või temalt jõuga ära rebida on ammu kadunud. Viimased poolteist aastat on Türgi eranditult konstruktiivne olnud.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson
© Sputnik / Вадим Анцупов

Pole kahtlust, et Türgi president ei kohtu Vladimir Putiniga sel aastal juba neljandat korda ilmaasjata. Türgi teeb Venemaa ja Iraaniga head koostööd Süüria kriisi lõplikuks lahendamiseks ja radikaalsete islamistide hävitamiseks. Kuid siiani on lahendamata Süüria sõjajärgse korralduse küsimus ja see on tihedalt seotud türklasi vägagi erutava kurdi probleemiga.

Lisaks sellele jäävad pärast sõda Süüriasse alaliselt Venemaa ja ilmselt ka Iraani sõjaväebaasid. Sellega piiratakse Türgi manööverdamisvõimet Lähis-Ida regioonis. Vaevalt, et selline variant Erdoğan"i rahuldab. Kuna sõjaväebaaside paigutamisega tuleb tal leppida, hakkab ta otsima varianti, mis lubaks Türgil säilitada Ankara jaoks selles võtmetähtsusega piirkonnas tasakaalu (kasvõi tema traditsioonilise konkurendi Iraaniga).

Probleeme on ka Saudi Araabiaga, kes on hakanud silmnähtavalt Venemaaga lähenemise võimalusi otsima. Esialgu on teadmata, kuivõrd pikaajaline saab olema Saudide Venemaa poole kallutatud poliitika, kuid Türgile on see veel üheks oluliseks probleemiks. Er Riad on Ankarale samaaegselt nii hetkepartner, kui ka traditsiooniline konkurent. Olen veendunud, et Türgis kardetakse energiafaktorit. Saudid on oma mõjujõudu energiakandjate hindadele korduvalt edukalt ära kasutanud endale soodsate liitlaste hankimiseks.

Nagu näeme, on Lähis-Ida üks, kuid pretendente selle liidrikohale palju ja kõik nad on mingil määral soojendanud suhteid Venemaaga. Selleks, et oma suhete prioriteetsust kaitsta, peab Erdoğan välja pakkuma midagi erilist, mida keegi, peale Türgi, pakkuda ei saa.

Lähis-Ida geopoliitilise temaatikaga kahepoolsete suhete probleemid, mida Erdoğan lahendada tahaks, ei piirdu. Venemaa turistid on osaliselt Türgisse tagasi tulnud, Türgi ehitajad, juur- ja puuviljad on tagasi Venemaa turul. Kuid esiteks, on see oluline turusegment, mida Türgi ettevõtjad varem kontrollisid, kadunud ja seda tagasi saada on praktiliselt võimatu. Teiseks on Venemaa oma farmerite toetamiseks säilitanud osa protektsionistlikke meetmeid. Need tühistatakse järk-järgult, kuid Ankara tahab, et seda tehtaks võimalikult ruttu, Moskva aga venitab sellega endastmõistetavalt, andes oma tootjatele võimaluse turul kindlalt kanda kinnitada, enne kui türklastel sinna naasta lubatakse.

Kolmandaks on türklastel viimastel aastatel järsult halvenenud muuhulgas majandussuhted EL ja USA-ga. Türgi vajab edasist majanduskoostöö laienemist. Venemaa ei ole selle vastu, kuid soovib sellest ka ise kasu saada — kaupade liikumine peab olema kahesuunaline ja projektid vastastikku kasulikud.

Kokkuvõtteks ei ole Erdoğani ülesanne kergete killast ja seepärast ei leiagi see lahendust ei ühe, kahe ega kolme visiidiga. Need visiidid saavad olema tõsised ja neid jätkub kauaks.

Sellele vaatamata ei saa väita, nagu puuduksid Türgil argumendid, mis Venemaad huvitada võiksid. Omal ajal tekitas NSV Liidu lagunemine suurt eufooriat ja sünnitas suuri laienemisplaane mitte ainult EL-s ja NATO-s, vaid ka Türgis. 90-ndatel aastatel levitas Ankara pantürkestani välispoliitika kontseptsiooni, mis nägi ette Türgi mõju taastamist Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias üldise "Türgi maailma" raames.

Venemaa ja Türgi presidendid mängivad oma lähenemisega osavat ja samal ajal ka kaugele ette vaatavat mängu
© Sputnik / Sergey Guneev

Selle kontseptsiooni arendamiseks tehti suuri jõupingutusi. Nii sõjaline, kui humanitaarkoostöö, krediidid, nende riikidest pärit üliõpilaste õpetamine Türgis Türgi riigi kulul ja loomulikult töö kohaliku eliidiga. No ja lõpuks ka kõiki osapooli lähendav islami faktor.

Türgi mõju levis aktiivselt Aserbaidžaanile, Turkmeeniale, Usbekistanile ja Kasahstanile. Analoogsed Iraani katsed põrkusid sunniitide ja šiiitide religioossetele vastuoludele, sellele, et iraanlaste sugulasrahvad on kontsentreerunud peamiselt Tadžikistanis ja Iraani kestvale viibimisele sanktsioonide all, mis takistas temalt poliitilise ja majandusliku toetuse saamist, see-eest aga garanteeris liiga tiheda koostöö korral probleemide tekkimise suhetes USA-ga.

Seega sai Türgi üsna pikaks ajaks endistele türgikeelsetele NSV Liidu liiduvabariikidele aknaks läänemaailma, nende huvide lobist mitte ainult NATO-s, kus Türgi mängis üht tähtsamat rolli, vaid ka EL-s, mille liikmeks Ankarat ei võetudki.

Nüüd on olukord kiiresti muutumas, kuid Ankara kättevõidetud mõju nendes riikides ei ole kuhugi kadunud. See on mõnevõrra kaotamas Venemaale, kes on vähemalt viis aastat Kaukaasias ja Kesk-Aasias ajanud aktiivset pealetungipoliitikat ja Iraanile, kes on Süüria kriisi ajal endast valjult teada andnud. Sellele vaatamata on veerand sajandi jooksul sisseseatud suhted ja kontaktid väga väärtuslikud.

Loomulikult on Venemaa huvitatud sellest, et Türgi kasutaks oma võimalusi traditsiooniliste huvide valdkonnas mitte Moskva kahjustamiseks, vaid tema huvides. Arvan, et ka Ankara mõistab, et kui Kremliga ei õnnestu kokkuleppele jõuda, siis surutakse ta praegustelt positsioonidelt lihtsalt tasapisi välja.

Kuid Venemaa erinebki selle poolest USA-st, et ta ei püüa midagi lihtsalt niisama ära võtta. Moskva püüab alati leida vastastikku kasulikku lahendust.

Türgi mõju Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias, mida ta võiks Venemaa huvides kasutada, ongi selleks argmendiks, mida Erdoğan lauale panna võib, et veenda Putinit Türgi jaoks olulistes küsimustes talle vastu tulema. See on tugev trump, kuid ma arvan, et esialgu püüavad türklased seda varuks hoida ja kaubelda. Nii et Sotši ei võõrusta Türgi riigipead kindlasti mitte viimast korda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

50
Tagid:
Putin, Vladimir Putin, Recep Tayyip Erdoğan, Venemaa, Türgi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde