Federica Mogherini Tallinnas 12. mail 2017

Eesti kahtleb Federica Mogherini võimekuses

91
Eesti Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus kirjutas alla deklaratsioonile, mis seab kahtluse alla EL-i kõrgema esindaga Federica Mogherini võimekuse Venemaale vastu seista

TALLINN, 13. november — Sputnik, Аleksei Toom. Euroopa Liidu riikide välisministritel tuleb kõige muu kõrval EL-i välisministrite korralisel kohtumisel Brüsselis 13. novembril otsustada, kas eraldada lisaraha "Vene propagandaga" võitlejate meeskonnale.

Kohtumise eel üritasid selle rahastusprojekti lobistid ja sealhulgas Eesti esindaja Euroopa Komiskoni juhtkonnale survet avaldada, nõudes tegelikult Venemaa nimetamist "vaenlaseks".

Mu noor sõber Mihkel Tamm Eesti Päevalehest!>>

Eile avaldas Euroopa Liidu välisasjade ja kaitseministrite nõukogu niinimetatud Pariisi deklaratsiooni, millele on alla kirjutanud Euroopa ja USA peamised "spetsialistid" "Kremli propaganda" vastase võitluse alal ja mitmed laialdaselt reklaamitud massimeediakanalid, kaasa arvatud ameeriklaste Politico. Deklaratsioonile allakirjutanud on üritanud epateerida avalikust EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgema esindaja Federica Mogherini süüdistamisega pehmuses ja Moskva survele järeleandmises.

Eesti Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus figureerib nende "intellektuaalsete keskuste" seas, kes on alla kirjutanud deklaratsioonile Mogherini aadressil. Nõudes temalt sõna-sõnaölt Venemaa nimetamist "peamiseks vaenuliku teabe allikaks".

Allakirjutanud nõuavad ühtlasi "adekvaatsete" vastumeetmete rakendamist Moskva "agressiivsete püüdluste" vastu ja avaldavad kahtlust talle seatud ülesannete nõuetekohases täitmises Federica Mogherini poolt.

Lisaks ülalmainitud Tallinna keskusele, mis eksisteerib Eesti kaitseministeeriumi rahastatult, seega maksumaksja kulul, on deklaratsioonile alla kirjutanud veel 64 mitmesugust liiku "ajukeskust" ja eraldi poliitikut 21 riigist, kaasa arvatud loomulikult USA, nagu kirjutab portaal Euractiv. Deklaratsioon, mis on saanud nimeks "Pariisi deklaratsioon", sisaldab üleskutset anda kaks korda enam raha ametkonnale EEAS East STRATCOM Team, mis deklaratsiooni autorite hinnangul kujutab endast põhilist jõudu "Venemaa propagandale" vastutöötamiseks.

Andke neile rohkem raha ja nad hakkavad paremini tööle

"Vastupropagandistide" töö kvaliteedist on portaal Sputnik Eesti juba korduvalt kirjutanud.

"Venemaa kaitseminister valetab, sest USA 2. soomusbrigaadi seersant Clark, nagu kirjutab ameeriklaste Stars and Stripes, ütles midagi muud," — umbes säärasel tasemel "lükatakse ümber Vene propagandat", millegipärast saavad East STRATCOM-i ingliskeelsed töötajad EL-i kassast ligikaudu 200 000 eurot aastas.

Pariisi deklaratsioonile allakirjutanud kutsuvad sisuliselt üles seda summat kolmekordistama.

Meedialahingud>>

Juba deklaratsiooni esimene lause annab piisava ettekujutuse tema autorist ja võtab igasuguse tahtmise kogu seda dokumenti lõpuni lugeda."Venemaa Föderatsiooni agressiivsed sammud on ennekuulmatud… üle 10 000 ukrainlase on oma riiki sissetungi eest kaitstes hukkunud…." kirjutas deklaratsiooni autor Jakub Janda, loetledes järgnevalt kõik oletatavad Moskva-poolsed "kuritegelikud ettevõtmised".

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps annab intervjuud teabeagentuuri ja raadio Sputnik ajakirjanikule
© Sputnik / Светлана Бурцева, Вадим Анцупов

Ning eelmainitud Eesti Kaitseuuringute Keskusetegevjuht Dmitri Teperik on sellele tekstile alla kirjutanud. Tšehh Janda on teadaolevalt otseselt huvitatud projekti East STRATCOM finantserimise suurendamisest, kuid Eesti-poolse eksperdi Teperiki puhul pole justkui põhjust kõnelda isiklikusest huvitatusest.

Dmitri Teperik ei ole vastanud portaali Sputnik Eesti palvele asja kommenteerida.

Nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) 18. raportis inimõiguste olukorra kohta Ukrainas teatati, on Donbassis alates konflikti algusest 2014. aasta aprilli keskel 2017. aasta 15. maini tapetud vähemalt 10 090 inimest. Hukkunute hulka on arvatud Ukraina sõjaväelased ja isehakanud Donetski Rahvavabariigi ning Luganski Rahvavabariigi maakaitseväelased ja vähemalt 2800 tsiviilisikut, kes on hukkunud muuhulgas sUkraina sõjaväelaste poolt asustatud punktidele korraldatud suurtüki- ja miinipildujarünnakutes.

Üle poole ameeriklastest ei usalda oma meediat>>

Need on deklaratsiooni autor tõenäoliselt samuti registreerinud "vastuhakuna kallaletungijatele", mis, nagu öeldakse, jääb väljaspoole hea ja kurja kontseptsiooni.

91
Tagid:
propaganda, Pariisi deklaratsioon, STRATCOM, meedia, Dmitri Teperik, Federica Mogherini, USA, EL, Venemaa, Eesti
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde