Soome president Sauli Niinistö ja Venemaa president Vladimir Putin

President Niinistö: soomlased ei usu Venemaa ohtu

66
(Uuendatud 15:58 19.10.2017)
Soome president Sauli Niinistö lükkab intervjuus Poola ajalehele Gazeta Wyborcza ümber Vene-vastase propaganda erinevad stambid

TALLINN, 19. oktoober – Sputnik, Aleksei Toom. Poola ajakirjanik Bartosz Wieliński, kes on tuntud oma "heatahtliku" suhtumise poolest venelastesse, tegi intervjuu Soome president Sauli Niinistöga. Avaldame selle mõningate kärbetega.

Te suhtlete regulaarselt Venemaa president Vladimir Putiniga. Pärast viimast sellist kohtumist juulikuus kirjutas Euroopa meedia, et Venemaa püüab Soome ja Euroopa Liidu vahele "kiilu lüüa".

Me ei suuda uskuda, et selliseid sõnu tõepoolest kasutati. Ma olen kohtunud president Putiniga palju kordi. Me oleme ikkagi naabrid, me peame teineteisega suhtlema. Soomel on EL kõige kompromissitum seisukoht Venemaale kehtestatud sanktsioonide säilitamise osas, kuigi need tekitavad meile suurt kahju. Kuidas saab sellises olukorras rääkida "kiilu löömisest"?

Ega te ei karda uuesti Venemaa ohvriks langeda?

Ma ei usu, et venelaste kallaletungi kartvaid soomlasi oleks palju. Ma ei loe ka ennast nende hulka. Ma ei usu, et venelased kavatseksid Balti riikidesse või Poolasse tungida. Kui nad teoorias sellist plaani hauksidki, siis (arvestaksid — toim.) nad sellega, et see viiks Kolmanda maailmasõja puhkemiseni. See oleks kokkupõrge, mida ei saaks keegi võita, kaotaksid aga kõik osapooled. Seepärast sõda ei tulegi.

Mis on muutunud Soome jaoks alates Ukraina sündmustest?

Mitte palju. Olime (tolleks ajaks – toim.) juba langetanud mitmeid enamikest Euroopa riikidest erinevaid otsuseid. Me ei arvanud, et pärast poolt sajandit ilma sõdadeta on rahu meile nüüd ja igaveseks kingitud. Sellepärast ei tühistanud me sõjaväekohustust, nagu tegid seda paljud Euroopa riigid. Riigikaitseks kulutame me 1,3% SKT-st, faktiliselt isegi rohkem, sest erinevalt teistest riikidest ei arvesta me selle näitaja sisse sõjaväelaste ja piirivalvurite palku ega ajateenistusse kutsumisega seotud kulusid. Praegu uuendame me oma hävituslennuväge.

Soome president Sauli Niinistö ja Eesti president Kersti Kaljulaid
© Фото : Vabariigi Presidendi Kantselei / Raul Mee

Uuringud näitavad, et 75% soomlastest on valmis oma riiki kaitsma.

Nii kõrget näitajat ei leia te ühestki teisest Euroopa riigist. See on hea, et just lihtsad inimesed on sellisel seisukohal. Nad ei karda tavapärast sõda, nad kardavad hübriidset sõjategevust. Kuid pole võimalik petta inimesi, kes on valmis oma riiki kaitsma.

Samal ajal, märkis president Niinistö, ei kujuta soomlased endale hästi ette, kus ja kuidas selline hübriidsõda toimuda võiks. "Me jälgime sellist tegevust paljudes kohtades maailmas," ütles Soome president.

Kuid te ei taha liituda NATO-ga, mis garanteeriks Soomele julgeoleku.

NATO-ga viivitamatu liitumise pooldajaid on umbes 25%, kuid Soome ühiskonna enamus on selle vastu. See ei tähenda, et meie otsus NATO-ga liitumise kohta oleks lõplik. Erinevalt Rootsist oleme me jätnud ukse lahti ja tulevikus võime me liikmelisuse taotluse veel esitada.

Teeme NATO-ga aktiivselt koostööd, sealhulgas sõjalistes küsimustes. Me teeme kahepoolset koostööd USA-ga. Euroopa julgeolekupoliitikaga oleme tegelenud paljude aastate jooksul. Hakkasime sellest rääkima kümme aastata tagasi ja lõpuks on ka mõningast edasiminekut näha.

Milline on Soome seisukoht Prantsusmaa president Emmanuel Macroni toetatavas Euroopa integratsiooni süvendamise küsimuses?

Toetame täielikult (tema plaane – toim.) julgeoleku ja kaitsepoliitika küsimustes. Arvan, et Poola suhtub nendesse samamoodi. Rääkisin president Andrzej Duda'ga ja ta oli väga huvitatud julgeolekuküsimustest, eriti Balti mere piirkonnas. Mis liit see olekski, mis ei suuda oma kodanike julgeolekut tagada? See on eluliselt tähtis küsimus.

66
Tagid:
oht, poliitika, intervjuu, Vladimir Putin, Sauli Niinistö, Venemaa, Soome