Soome president Sauli Niinistö ja Venemaa president Vladimir Putin

President Niinistö: soomlased ei usu Venemaa ohtu

70
(Uuendatud 15:58 19.10.2017)
Soome president Sauli Niinistö lükkab intervjuus Poola ajalehele Gazeta Wyborcza ümber Vene-vastase propaganda erinevad stambid

TALLINN, 19. oktoober – Sputnik, Aleksei Toom. Poola ajakirjanik Bartosz Wieliński, kes on tuntud oma "heatahtliku" suhtumise poolest venelastesse, tegi intervjuu Soome president Sauli Niinistöga. Avaldame selle mõningate kärbetega.

Te suhtlete regulaarselt Venemaa president Vladimir Putiniga. Pärast viimast sellist kohtumist juulikuus kirjutas Euroopa meedia, et Venemaa püüab Soome ja Euroopa Liidu vahele "kiilu lüüa".

Me ei suuda uskuda, et selliseid sõnu tõepoolest kasutati. Ma olen kohtunud president Putiniga palju kordi. Me oleme ikkagi naabrid, me peame teineteisega suhtlema. Soomel on EL kõige kompromissitum seisukoht Venemaale kehtestatud sanktsioonide säilitamise osas, kuigi need tekitavad meile suurt kahju. Kuidas saab sellises olukorras rääkida "kiilu löömisest"?

Ega te ei karda uuesti Venemaa ohvriks langeda?

Ma ei usu, et venelaste kallaletungi kartvaid soomlasi oleks palju. Ma ei loe ka ennast nende hulka. Ma ei usu, et venelased kavatseksid Balti riikidesse või Poolasse tungida. Kui nad teoorias sellist plaani hauksidki, siis (arvestaksid — toim.) nad sellega, et see viiks Kolmanda maailmasõja puhkemiseni. See oleks kokkupõrge, mida ei saaks keegi võita, kaotaksid aga kõik osapooled. Seepärast sõda ei tulegi.

Mis on muutunud Soome jaoks alates Ukraina sündmustest?

Mitte palju. Olime (tolleks ajaks – toim.) juba langetanud mitmeid enamikest Euroopa riikidest erinevaid otsuseid. Me ei arvanud, et pärast poolt sajandit ilma sõdadeta on rahu meile nüüd ja igaveseks kingitud. Sellepärast ei tühistanud me sõjaväekohustust, nagu tegid seda paljud Euroopa riigid. Riigikaitseks kulutame me 1,3% SKT-st, faktiliselt isegi rohkem, sest erinevalt teistest riikidest ei arvesta me selle näitaja sisse sõjaväelaste ja piirivalvurite palku ega ajateenistusse kutsumisega seotud kulusid. Praegu uuendame me oma hävituslennuväge.

Soome president Sauli Niinistö ja Eesti president Kersti Kaljulaid
© Фото : Vabariigi Presidendi Kantselei / Raul Mee

Uuringud näitavad, et 75% soomlastest on valmis oma riiki kaitsma.

Nii kõrget näitajat ei leia te ühestki teisest Euroopa riigist. See on hea, et just lihtsad inimesed on sellisel seisukohal. Nad ei karda tavapärast sõda, nad kardavad hübriidset sõjategevust. Kuid pole võimalik petta inimesi, kes on valmis oma riiki kaitsma.

Samal ajal, märkis president Niinistö, ei kujuta soomlased endale hästi ette, kus ja kuidas selline hübriidsõda toimuda võiks. "Me jälgime sellist tegevust paljudes kohtades maailmas," ütles Soome president.

Kuid te ei taha liituda NATO-ga, mis garanteeriks Soomele julgeoleku.

NATO-ga viivitamatu liitumise pooldajaid on umbes 25%, kuid Soome ühiskonna enamus on selle vastu. See ei tähenda, et meie otsus NATO-ga liitumise kohta oleks lõplik. Erinevalt Rootsist oleme me jätnud ukse lahti ja tulevikus võime me liikmelisuse taotluse veel esitada.

Teeme NATO-ga aktiivselt koostööd, sealhulgas sõjalistes küsimustes. Me teeme kahepoolset koostööd USA-ga. Euroopa julgeolekupoliitikaga oleme tegelenud paljude aastate jooksul. Hakkasime sellest rääkima kümme aastata tagasi ja lõpuks on ka mõningast edasiminekut näha.

Milline on Soome seisukoht Prantsusmaa president Emmanuel Macroni toetatavas Euroopa integratsiooni süvendamise küsimuses?

Toetame täielikult (tema plaane – toim.) julgeoleku ja kaitsepoliitika küsimustes. Arvan, et Poola suhtub nendesse samamoodi. Rääkisin president Andrzej Duda'ga ja ta oli väga huvitatud julgeolekuküsimustest, eriti Balti mere piirkonnas. Mis liit see olekski, mis ei suuda oma kodanike julgeolekut tagada? See on eluliselt tähtis küsimus.

70
Tagid:
oht, poliitika, intervjuu, Vladimir Putin, Sauli Niinistö, Venemaa, Soome
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde