Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas

Keskerakond kohtus sotsidega: erimeelsusi pole

28
Kohtumisel Keskerakonna esindajate ja sotsiaaldemokraatide vahel jõuti Keskerakonna linnapeakandidaadi Taavi Aasa sõnul konsensuseni, et SDE-ga täielikke erimeelsusi pole ning kõiki teemasid on võimalik läbi rääkida

TALLINN, 18. oktoober — Sputnik. "Kui minnakse teemadega süvitsi, siis võib tulla kindlasti veel keerulisi kohti välja aga vähemalt rääkida me saame kõigest," kinnitas Aas. Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas sõnas, et tegemist oli konstruktiivse aruteluga, vahendas Pealinn.

"Jõudsime selleni, et läbi võiks läbirääkimistel rääkida kõigest," sõnas Aas ja lisas, et täna ega eile polnud tegemist kindlasti läbirääkimistega liidu sõlmimise osas ning otsus, kas selleni kohtutud erakondadega jõutakse, võetakse vastu järgmisel nädalal. 

Keskerakond otsib Tallinnas koalitsioonipartnerit >>

Poolteist tundi kestnud läbirääkimised möödusid Aasa sõnul rahumeelselt ning suuri "pähkleid", mis vajaks läbinärimist, ei olnud. "Kui minnakse teemadega süvitsi, siis võib tulla kindlasti veel keerulisi kohti välja aga vähemalt rääkida me saame kõigest," kinnitas Aas.

Aas lisas, et juhul kui koalitsiooni kasuks otsustatakse, võetakse seda tõsiselt ning soovitakse, et koalitsioon viiks linna elu edasi koos ikkagi neli aastat. "Selle eeldus on loomulikult see, et mõlemad osapooled peavad ennast koalitsioonis hästi tundma," rõhutas Aas.

SDE Tallinna piirkonna juht Rainer Vakra sõnas, et täna oli tegemist selgelt viisakuste vahetamisega, mille käigus saada selgeks, kas üldse võib olla millestki rääkida.

"Sotsiaaldemokraatidel oli tänasel kohtumisel keskerakondlastele üks põhimõtteline sõnum — kui üldse läbirääkimiste laua taha istuda, siis ainult eeldusel, et eesmärgiks on võrdne partnerlus. Kõik otsused langetatakse konsensuslikult ehk teistpidi öeldes, igal osapoolel on vetoõigus mistahes otsusele," ütles Vakra.

"Ei ole suurt ega väikest partnerit, vaid mõlemal on võimalik kõiki ideid pidurdada ja läbi arutada. Sellega olid keskerakondlased nõus," märkis Vakra. "Nurgakivi on pandud. Mis edasi saab, näitab aeg."

Keskerakond arutas EKRE-ga võimalikku koostööd >>

Keskerakonna delegatsioon kohtus teisipäeval Nordic Hotel Forumis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajatega, et kaardistada erakondade puutepunktid ja arutada ideid Tallinna linna arengu osas, vahendas Sputnik Eesti eile.

"Jõudsime arusaamisele, et meil on küll ühiseid puutepunkte, aga on mitu puntki, mis vajavad põhjalikku läbi arutamist ja kus meie seisukohad on erinevad," sõnas Aas. "Meil on eesmärk kohtuda kõikide erakondadega."

Edgar Savisaar ja Urmas Sõõrumaa
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Martin Helme sõnas, et kohtumine oli nii-öelda esimene ring, mille käigus kaardistati see, mida nelja aasta jooksul võiks teha.

"Tegemist ei olnud koalitsiooniläbirääkimistega, vaid valijad andsid Keskerakonnale mandaadi linna edasi juhtida ning meie huvi on, et võimalikult paljud meie lubadused saavad pealinnas realiseeritud," selgitas Helme.

Taavi Aas: ei kujuta ette koostööd Savisaarega >>

Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas, kellest nüüd ka ametlikult Tallinna linnapea saab, ütles, et Keskerakond soovib leida enda kõrvale Tallinnas koalitsioonipartnerit.

"Me püüame leida endale kedagi kõrvale, kellegagi koos seda teha. Aga loomulikult ei saa see olema lihtne protsess. Üks asi on see, et kokku leppida, aga teine on see, et kui meil on absoluutne enamus olemas, siis on ka partnerid väga ettevaatlikud," ütles Aas.

28
Tagid:
poliitika, koalitsioon, KOV, SDE, Keskerakond, Rainer Vakra, Taavi Aas, Tallinn
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde