Daphne Caruana Galizia

Euroopa on šokeeritud: Maltal tapeti pommiplahvatusega ajakirjanik

140
(Uuendatud 14:39 18.10.2017)
Panama paberite kõmuline saaga on nähtavasti saanud traagilise jätku – Maltal tapeti ajakirjanik, kes süüdistas korruptsioonis tolle riigi peaministrit

TALLINN, 18. oktoober— Sputnik, Aleksei Toom. Tuntud ülemaailmse portaali WikiLeaks peatoimetaja Julian Assange lubab maksta 20 000 eurot igasuguse info eest Malta ajakirjaniku Daphne Caruana Galizia tapjate kohta. Ajakirjanik hukkus 16. oktoobri pärastlõunal tema sõiduautosse paigutatud võimsa autopommi plahvatuse läbi. Plahvatus oli sedavõrd tugev, et Daphne Caruana Galizia auto paisati sõna otseses mõttes pahupidi.

Sündmuskohal jäädvustatud fotolt ja videost, mis ilmus eeskätt kohalikus väljaandes Times of Malta, nähtub, et juhiistme all kärgatanud plahvatus paiskas ajakirjaniku auto kõrge kaarega teelt välja. Üks tema kolmest pojast – Matthew, kes jõudis sündmuspaigale vaid mõni minut pärast plahvatust, kirjeldab toimunut tõelise ajakirjandusliku meisterlikkusega artiklis, mis ilmus järgmisel hommikul sessamas Time of Maltas.

Nii Matthew Caruana Galizia kui ka tema ema tegid koostööd ajakirjanike rühmaga, kes Julian Assange´i osalusel avaldasid mõjuka loo, mis sai maailmas tuntuks pealkirja all "Panama paberid".

"Panama pabereid" hakkab uurima ka Euroopa Parlamendi selleks moodustatav komisjon>>

Panama õigusbüroo Mossack Fonseca konfidentsiaalsed dokumendid võimaldasid ajakirjanikel kõnelda sadadest ja tuhandetest maailmas tuntud eraisikutest, kes on Mossack Fonseca abiga kasutanud offshore-firmade arveid maksudest kõrvalehoidmiseks. Nagu kirjutas portaal Sputnik Eesti, puudutas skandaal ka Baltimaades tuntud kommertspanku, firmasid ja eraettevõtjaid.

Asetleidnus figureerib Aserbaidžaan

Maltal sattus seoses nn Panama skandaaliga kahtlusaluste nimekirja riigi peaminister Joseph Muscat ja tema perekonnaliikmed. Nimelt selle teemaga tegeleski Daphne Caruana Galizia, mis annab eeskät tema pojale Matthewle alust mitte ainult kahtlustada valitsusjuhi lähikonna seotust selle mõrvaga, vaid ka otseselt süüdistada saareriigi liidreid tolle tellimusmõrva korraldamises.

Panama dokumentides kajastus ka Savisaarele sooduslaenu andnud firma>>

Ajakirjanik Daphne Caruana Galizia kinnitas ennekõike, et peaministri abikaasa Michelle Muscati salajast kontot ühes Panama pankadest kasutati Aserbaidžaani valitsusladvikult Azeri panga jaoks Maltal tegutsemise litsentsi eest saadud rahasummade pööritamiseks.

Paar nädalat enne mõrva teavitas Daphne politseid tema aadressil saabunud ähvardustest. Tema kaebuse ja alustatud juurdluse üksikasjad on mõistetavatel põhjustel esialgu teadmata.

Tapetu perekond süüdistab riigi peaministrit

"Mõned tunnid pärast seda, kuni see klounist peaminister kandis parlamendile ette ajakirjanikust, kelle tagakiusamisele ja demoniseerimisele ta oli kulutanud enam kui aastakümne, läkitas üks politseiseersant Ramon Mifsud, kes eelduste kohaselt pidanuks seda mõrva uurima, Facebooki postituse: " Igaüks saab selle, mille on ära teeninud, lehmasõnnik! Tunnen ennast õnnelikuna:)"," kirjutab Matthew Caruana Galizia.

WikiLeaks: USA sponderis skandaali maksuvabade firmadega Venemaa ründamiseks>>

Paistab, et muid versioone mitte ainult Malta saare, vaid ka kogu Euroopa avalikkusel, kes on ajakirjaniku tapmisest šokeeritud, senini ei ole. Mitte just kadestusväärses olukorras peaminister Joseph Muscat nimetas seda mõrva "barbaarseks rünnakuks inimese ja sõnavabaduse vastu". "Kõik teavad, et proua Caruana Galizia kritiseeris mind kui poliitikut ja kui inimest päris teravalt," ei salga valitsusjuht ning ütleb, et ei jää senikaua rahule, kuni ajakirjaniku mõrvalugu saab lahendatud.

140
Tagid:
"Panama paberid", skandaal, tapmine, Daphne Caruana Galizia, Malta, Panama
Teema:
Panama paberid (27)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde