Ukrainas valmistavad ette järjekordset riigipööret

"See on paranoia": kes ja kuidas valmistavad Ukrainas ette järjekordset riigipööret

71
(Uuendatud 13:08 18.10.2017)
Ukraina poliitiliste opositsioonijõudude miiting algas nõudmisega viia riigis läbi poliitilise reformid

Zahhar Vinogradov, RIA Novosti

Andrei Lubenski, RIA Novosti Ukraina

Teisipäeval 17. oktoobril, nagu oligi planeeritud, algas Ukraina poliitiliste opositsioonijõudude miiting nõudmisega viia riigis läbi poliitilise reformid: tühistada saadikupuutumatus ja muuta valimissüsteemi — minna üle hääletamisele avatud parteinimekirjade järgi, samuti võtta vastu seadus korruptsioonivastase kohtu asutamiseks. Kui Ülemraada neid nõudmisi ei täida, ähvardasid miitingulised muuta oma aktsiooni alaliseks ja jätkata seda Vabaduse väljakul — Maidanil.

Samal ajal toimus Kiievis veel mitu sündmust, mis võivad poliitilise vastasseisu edasist kulgu mõjutada. Esiteks, Ukraina julgeolekuteenistus tegi kahjutuks mitu radikaali, kes tahtsid parlamendihoone juurde lahingurelvi tuua. Teiseks, "Rahvuskorpuse" esindajad hõivasid riigi suurima andmepanga büroohoone, milles asuvad tuhandete ettevõtete serverid. See büroohoone asub mõnesaja meetri kaugusel parlamendihoonest ja võib saada radikaalide staabiks.

 

"Ärikas" passitu inimese vastu

Alaliseks protestiaktsiooniks üle kasvavast miitingust on poliitilised parteid ja liikumised rääkinud juba üle kuu aja, alates päevast, kui Gruusia ekspresident ja endine Odessa oblasti kuberner Mihhail Saakašvili ületas demonstratiivselt ja ebaseaduslikult Ukraina riigipiiri. Nagu teada, võttis Ukraina president Petro Porošenko möödunud suvel oma endiselt võitluskaaslaselt Ukraina kodakondsuse (mille ta ise oli talle 2015. aasta maikuus andnud) ära. Saakašvili aga teatas vastuseks, et hakkab võitlema Porošenko errumineku nimel.

Tegelikult ei ähvarda Ukraina presidenti Saakašvili poolt absoluutselt mitte midagi. Jah, endine Gruusia president astub pidevalt välja Porošenko vastu ja nimetab teda "ärikaks"; jah, Saakašvili võib koguda Kiievis mitusada pooldajat nõudmisega presidendil erru minna. Kuid see on ka kõik, millele too loota saab: tema toetusreiting rahva hulgas on statistilise vea piiril — 1-2%.

Seepärast on Saakašvilil, kes on asutanud poliitilise organisatsiooni "Uusjõudude liikumine" (ukr. k. — "Рух новых сил") vaja riigi teiste poliitiliste jõudude, nagu Julia Tõmošenko "Isamaa" (ukr. k. — "Батькивщина"), Lvivi linnapea Andrei Sadovoi "Omaabi" (ukr. k. — "Самопомощь"), veel mõne väiksema liikumise ja isegi Andrei Biletski jutitava "Rahvuskorpuse" radikaalide toetust.

Митинг в Киеве
© Sputnik / Стрингер
Ukrainas valmistavad ette järjekordset riigipööret.

Nad kõik on kogunud Ülemraada kõrvale asuvale Konstitutsiooniväljakule mitu tuhat pooldajat. Vahetult enne seda võtsid politsei ja Ukraina Rahvuskaart tarvitusele pretsedenditud julgeolekumeetmed: väljak ümbritseti metalltõketega, väljakule pääses vaid mõne läbipääsu kaudu, kusjuures politseinike valvsa pilgu all tuli läbida metallidetektor.

Väljakut ümbritseb mitu politseinike ja rahvuskaartlaste ahelikku. Miitingupaika piiravaid korrakaitsjaid on palju rohkem, kui miitingulisi. Räägitakse kolmest ja poolest tuhandest, võimalik, et neid on palju rohkem.

Mida soovitab endina Gruusia president praegusele Ukraina riigipeale

Tribüün, millel poliitikud esinevad, on "musta riietatud" inimeste tiheda valve all. Valveteenust osutavad "Rahvuskorpuse" liikmed — tugevad noored mehed, kes kannavad uut vormiriietust, nende näod on reeglina varjatud maskidega.

"Astuge kõik samm tagasi!" nõuavad nad vastuvaidlemist mittesallival toonil. Tribüünile pääseb lähemale vaid nende loal, võõraid nad sinna ei luba.

Oraatorid räägivad nõudmistest, millega miitingulised parlamendi juurde kogunesid: pärast Maidani ei ole midagi muutunud, korruptsioon lokkab endiselt, praeguse valmissüsteemi juures tulevad võimule ikka ühed ja samad inimesed, kes riisuvad esinejate arvates süstemaatiliselt lihtrahvast.

"Vaadake, kui palju politseinikke siia kokku on aetud! See on paranoia, hirm rahva ees. Piirdeaiad, metallidetektorid… Kuidas nad küll meid kardavad," väidab üks organisaatoritest, kes ise on kodukootud võimuorgani — "Rahvuskorpuse" kaitse all.

Teine tuletas meelde, et kõik lubasid saadikupuutumatuse tühistada ja valimine avatud nimekirjade järgi on koalitsioonileppes sees, miks sellega siis viivitatakse? Just selline valimissüsteem võimaldaks esineja arvates "anda võimu rahvale". Edukaks võitluseks riigivargusega on vaja korruptsioonikohut.

Kõlavad ja läbiharjutatud kõned kohustusliku hüüdlausega "Elagu Ukraina, surm vaenlastele!" Ootamatult katkestab need suurtükikanonaad. Hiljem selgus, et mingil teadmata põhjusel oli Mariinka parki üles seatud haubitsate patarei, millest suurtükiväelased tegid mitu tühilasku. Miitingulisi see ei hirmutanud, pigem innustas neid veelgi.

"Näete, nad kavatsevad meie vastu koguni suurtükiväge kasutada. Ganba! Ganba! Ganba! (ukr. k. — "Häbi").

Ootamatult ilmub publiku ette Saakašvili. Teda ümbritsevad pooldajad ja ihukaitsjad. Skandeeritakse "Miša! Miša!" Paistab, et Saakašvili on sellisest tulisest vastuvõtust üllatunud, ta paistab mitu minutit segaduses olevat. Siis alustab ta oma kõnet ja räägib alguses ukraina keeles, kuid läheb varsti üle vene keelele.

"Ma tahan, et nende (Ülemraada – toim) seinte taga saadaks hästi aru, et keegi ei lähe koju, keegi ei lase käsi rüppe, niikaua, kui me ei ole võitnud ja niikaua, kui nad ei kuule Ukraina rahva häält," kuulutas Saakašvili käigult.

Tema sõnul mängib Ukraina võim juba 25 aastat rahvaga sõrmkübaramängu, "peab kõiki lojusteks, lollideks, veab kõiki ninapidi, võttes rahva taskutest üha rohkem ja rohkem rahva raha ja ajades selle oma taskusse, et viia rahvas kannatuse katkemiseni ja tappa riik."

Saakašvili väidab, et kõigi riigi hädade taga on "üks ja seesama mees".

Акция протеста у здания Верховной рады Украины в Киеве
© Sputnik / Стрингер
Ukrainas valmistavad ette järjekordset riigipööret.

"See mees on usurpeerinud kogu kohtuvõimu ja sellepärast ei ole ukrainlastel õiglust." Sama mees on "usurpeerinud kogu Ülemraada".

"Ukrainas pole enam poliitilist protsessi, Ukrainas toimub laiaulatuslik pettus, Ukrainas mängitakse sõrmkübaramängu. Ukrainas on määrav vaid ühe mehe tahe, kellele on Ülemraadat vaja viigilehena oma plaanide ja tegevuse varjamiseks," teatab Saakašvili. Ja alles oma pika oopuse lõpul toob ta kuuldavale Porošenko nime.

Kuuldes Saakašvili suust Ukraina presidendi nime, keda tema endine Gruusia kolleeg süüdistab riigi kõikides hädades, hakkab rahvasumm juubeldama.

Tundub, et Saakašvili on kokkutulnute poolehoiuga oma tahtmise saavutanud. Edasi oodatakse temalt konkreetseid nõudmisi. Kuid selle asemel hakkab ta tingima: Porošenko peaks loomulikult erru minema, kuid see on kõigest tema, Saakašvili nõuanne Ukraina presidendile. On selge, et Saakašvili kõne on koostatud arvestusega, et edaspidi oleks võimalik võimuga läbi rääkida.

Samal ajal "kopteriplatsil"

Erinevalt Saakašvilist on miitinguliste seas palju otsustavamalt meelestatud inimesi, kes ei taha võimuga kaubelda, vaid tahavad saavutada tema tagasiastumist.

Nii kavatseti Ukraina julgeolekuteenistuse andmetel väljakule tuua relvi. Teatatakse, et "Ukraina julgeolekuteenistuse töötajad tõkestasid "Revolutsiooniliste paremjõudude" endiste aktivisteide katsed omandada kaks AK-47 automaati ja kolm granaadiheitjat".

Kuid seegi pole veel kõik. 16. oktoobril hõivas "Rahvuskorpuse" relvastatud tiib "Parkovaja" büroohoone, mis asub Ülemraada hoonest mõnesaja meetri kaugusel. Seda hoonet nimetatakse veel "Janukovitši kopteriplatsiks". Omal ajal, kui seda ehitati, nähti ette, et endine Ukraina president hakkab siin kopteril maanduma, et mitte Kiievis liiklusummikuid tekitada. Kuid Janukovitš ei maandunud kopteril siin mitte kunagi.

Nagu seletas end "Ukraina relvajõudude ohvitserina" tutvustanud mees (tegelikult "Rahvuskorpuse" liige), oli radikaalide eesmärk see hoone "hõivata". Nüüd paigutasid nad hoone ümber oma valvurid, kontrollivad hoonesse sisenejate dokumente, kuigi mingeid volitusi neil selleks pole.

Siin asub Ukraina suurim andmekeskus: hoones on neli suurt saali 400 serverikapi jaoks. Ja selle keskuse hõivamisega võtab "Rahvuskorpus" oma kontrolli alla olulise osa Ukraina ettevõtetest, mille serverid selles hoones asuvad.

Õhtupoole algasid parlamendihoone juures kokkupõrked miitinguliste ja politsei vahel. Tekkisid esimesed kannatanud. Ukraina siseministeerium teatas, et on miitinguliste poolt Ülemraada hõivamise oht. Teatati telklinnaku püstitamisest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

71
Tagid:
maidan, opositsioon, radikaal, Mihhail Saakašvili, Petro Porošenko, Kiiev, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde