Illustreeriv foto

Propagandatrikid: "Putini kriitikust" sai tema "sõber"

46
(Uuendatud 18:28 26.05.2018)
Praegu tuleb Läänes venevastaseid publikatsioone nagu Vändrast saelaudu. Üheks oluliseks tegijaks selles vallas on saanud Rupert Murdochile kuuluv Briti The Times. Ainuüksi möödunud nädalal avaldas see mitu artiklit, üks kaunim kui teine

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Kõigepealt läks konservatiivide häälekandja kallale Briti parlamendisaadikutele, kes julgesid — mõelda vaid — anda intervjuu RT-le. Päev hiljem algatati täielikus makkartismi vaimus kihutuskampaania briti koomiku Keith Alleni suhtes ainult sellepärast, et ta nõustus osalema sama telekanali satiirilises šõus. Selle hüsteeria (muud sõna on raske leida) viimaseks akordiks sai möödunud nädalavahetusel ilmunud artikkel, mille pealkiri on: "Putini sõber valetas krahvinnale 71 miljoni suuruse fondi kohta". Artiklit pole vaja isegi lugeda, et mõista, kui valelikud ja salakavalad need "Putini sõbrad" on, teevad isegi vaestele krahvinnadele liiga!

Jutt on pakku läinud ärimees Sergei Pugatšovist, keda Venemaa õiguskaitseorganid juba ammu taga otsivad ja kes on Prantsusmaa kodanik. 2010. aastal läks tema Mežprombank lõhki ja sellest ajast pole Pugatšovi Venemaal enam nähtud. See-eest ajavad temaga aktiivselt asju Lääne meediaväljaanded, kes hakkasid teda nimetama (Pugatšovi enda ettepanekul) "endiseks Putini ihupankuriks" ja nimetavad tema suhtes Venemaal mitmeid käimasolevaid kelmuse kriminaalasju loomulikult "poliitiliseks tellimustööks".

Сергей Пугачев
© Foto : Vitaly Shaifulin
Sergei Pugatšov.

Kõnealuse publikatsiooni aluseks sai Londoni Kõrgemas Kohtus toimunud Pugatšovi ülekuulamine. Seekord ei nimetanud seda keegi "poliitiliseks tellimustööks", sest seekord oli hagejaks pagenduses ärimehe sõbratar, krahvinna Aleksandra Tolstaja, keda Briti ajalehed pidasid asjasse eriti süvenemata Lev Tolstoi järeltulijaks. Tegelikult kuulub ta Tolstoi-Miloslavski suguvõssa, kel kuni revolutsioonini ei olnud mingit pistmist ei krahvitiitli ega kirjaniku endaga. Kuid kas siis sellised üksikasjad tähenärijast briti meediat huvitavad? Nii kange tahtmine on tõmmata paralleele skandaalse kohtuloo ja "Anna Kareninaga".

Lugu ise on uskumatuseni banaalne: avantüristist ärimees kasutas krahvinnat ära, et pääseda Briti aristokraatia kõrgseltskonda, sigitas talle kolm last, lubas maad ja ilmad kokku, kuid laulatusest asja ei saanudki. 2015. aastal kohustas Londoni Kõrgem Kohus Pugatšovi oma passi ära andma ja keelas tal kuni paljude tema vastu Venemaal algatatud kelmuse kohtuasjades otsuse langetamiseni Ühendkuningriigist lahkuda. Mis aga ei takistanud endisel pankuril ikkagi Albionilt lahkumast ja Nice lähedal asuvasse häärberisse sisse kolimast.

Ta põhjendas seda sellega, et "kardab enda julgeoleku pärast". The Times kirjutab: "Ms Tolstaja ütles end kartvat, et tema armuke tapetakse president Putini käsul ja hakkas ka ise end varjama." Pidage kinni! Kuidas siis nii, "tapetakse president Putini käsul"? Pugatšov on ju "Putini sõber", mis tuleneb artikli pealkirjast. Pange tähele, mitte "endine sõber", vaid justnimelt "sõber" olevikus. Ei saa ju vana hea The Times niimoodi oma lugejaid petta…

Lõpuks läks Pugatšova ja Tolstaja aastatepikkune armulugu lörri. Siis selgus, et vara, mille jooksus olev pankur justkui nende ühiste laste kasvatusfondi paigutas, kuulub ikka veel talle ja sellest tulenevalt tuleb see pantida ning Venemaa kohtute otsuse alusel konfiskeerida.

The Times tsiteerib kohtunik Colin Birss"i, kes seda kohtuasja Londonis läbi vaatas: "Ms Tolstaja esitas kindlad tõendid, et mr. Pugatšov on inimene, kes võib käituda väga meeldivalt, kuid võib olla ka egoistlik ja manipuleeriv." Kohus nimetas Pugatšovi "perekonna" usaldusfondi kõigest kattesirmiks, mis loodi vara varjamiseks õigusemõistmise eest. Sellest järeldas kohus ajalehe sõnul: "Mr. Pugatšov kipub mõningal määral valetama."

Nii on siis lood! Võiks arvata, et sellel võluval noodil oleks Briti meedia pidanud endalt küsima: "Kas kõik, mis ta meile oma sõprusest "Putiniga" ja "poliitilisest tagakiusamisest Venemaal" rääkis ning mida me transleerisime, ilma et oleks seda kriitiliselt analüüsinud, võis samuti vale olla?" Aga ei, nii kaugele ei saa "demokraatlik" Briti ajakirjandus minna. See võiks kahtluse alla seada ka kõik Venemaa vastu esitatud süüdistused, mida on nii paljudes väljaannetes kajastatud.

Milles seisneb selle labase propaganda manipulatsioon? Kui Briti press avaldas rohkelt artikleid Pugatšovi mitmetest kriminaalasjadest Venemaal, nimetati teda "Putini kriitikuks". "Temast sai Kremli ja Putini avalik kritiseerija," kirjutas The Guardian Pugatšovi kohta kolm aastat tagasi. Ja just selle, mitte aga sellepärast, et ta on "manipuleerija" ja "kipub valetama", kiusatakse teda Venemaal taga. Seda võidaks ju ette heita vaid Londoni Kõrges Kohtus.

Kuid pruukis vaid leida veenvaid tõendeid Pugatšovi mahhinatsioonide kohta Ühendkuningriigi kodaniku ja tema laste suhtes, kui eilsest "Putini kritiseerijast" sai kerge käeliigutusega "Putini sõber".

Kusjuures kunagi soliidsusele pretendeerinud ajaleht esitas selle "sõpruse" tõendina vaid Pugatšovi enda väited (mäletate, "kes kaldub valetama", kui Londoni kohtunikku uskuda) ja vana foto, kus Vladimir Putin mingil ametlikul üritusel pankuriga kätleb. No jah, eks foto Venemaa presidendist, kus ta Inglise kuningannaga kätleb, annab ju tunnistust nende sõprusest, kas pole?

Meedialahingud>>

Kui kedagi Venemaal kohtulikult jälitatakse (pole oluline, mille eest ja kui kaalukad süüdistused on), peab ta olema "Putini kriitik" ja tema jälitamisel on poliitiline iseloom". Kui ta aga on seoses ilmse kelmusega Briti kohtu ees, siis meenutame vana fotot ja kirjutame, et see inimene on "Putini sõber" ja sülitame faktidele. Sülitame isegi sellele, et Briti ajalehed alles hiljuti temast kirjutasid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

46
Tagid:
makkartism, The Times, Sergei Pugatšov, Putin, Vladimir Putin, Albion, Venemaa
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde