2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

Bagdadis on kõik rahulik... ja Tallinnas samuti

32
(Uuendatud 12:40 18.10.2017)
Intriigi ei tekkinud. Kuigi valimistega saadud kohtade arv volikogus vähenes, õnnestus Keskerakonnal ainuvõim Tallinnas säilitada. Järelikult andis valija mõista, et vaatamata korruptsioonile ja viimaste aastate skandaalidele, on ta pealinnas kõigega rahul

Nikolai Filonov

Võit ei tulnud keskerakondlastele seekord lihtsalt ja selle nimel rakendati kogu kättesaadav administratiivne ressurss, alustades abilinnapeade ringkäikudest koolidesse agitatsioonesinemistega õpilastele ja õpetajatele (mida teistel erakondadel oli keelatud teha) ja lõpetades ohtrate linnaobjektide avamisüritustega, mida linnameedias ohtralt kajastati. Ajakirjanike ringkondades visati koguni nalja, et keskerakondlased hakkavad varsti avama iga linnas paigaldatud tänavalappi. Ja kõik see kokku andis hea tulemuse: keskerakondlased said 40 kohta – enamuse 79 võimalikust volikogus ja saavad seepärast soovi korral isegi üksinda linna valitseda.

Poliithiiglaste viimane võimalus >>

Koalitsiooni mängimine

Kuigi, kuna ülekaal ei ole suur, on tõenäoline, et keskerakondlased teevad kõigepealt, uue linnavalitsuse moodustamise esimesel etapil, valitsuskoalitsiooni moodustamise ettepaneku teistele linnavolikokku pääsenud jõududele. Seda tehakse loomulikult keskerakondlastele maksimaalselt soodsatel tingimustel. Kui keegi volikokku pääsenud erakondadest nõustuks jääma linnavalitsemisel tagaplaanile, siis teevad keskerakondlased nende linnavalitsusse kutsumisega ilusa žesti, andmata neile õigust midagi reaalselt otsustada.

Sellist asja me 2009. aastal, kui valimistejärgselt volikogus enamuse saavutanud Keskerakond kutsus koalitsiooni sotsiaaldemokraadid, juba nägime. Tõsi, see koalitsioon pidas vastu kõigest kuu aega. On üsnagi tõenäoline, et ka seekord kutsutakse koalitsiooni just sotsiaaldemokraadid, kes said valimistel 9 kohta.

Keskerakond otsib Tallinnas koalitsioonipartneriе >>

On muidugi olemas ka koostöövariant IRL-ga, kes sai viis kohta ja osaleb koos keskerakondlastega valitsuskoalitsioonis riigi tasandil, kuid ideoloogilisest seisukohast võttes on see vähem tõenäoline. Nii nagu ka koalitsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE), kes sai valimistel kuus kohta volikogus.

Reformierakonnale ilmselt sellist ettepanekut ei tehta. Vähemalt niikaua, kui Toompeal püsib praegune valitsuskoalitsioon. Kui see koalitsioon peaks aga lagunema, siis saab valimistel 18 mandaati saanud reformierakondlaste tulek linna valitsuskoalitsiooni olema rohkem kui tõenäoline. Kuid see ei toimu kohe.

Taavi Aas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ärimehe eksitus

Väga huvitav tulemus on valimisliidul "Savisaare Valimisliit – Tegus Tallinn", kes suutis viia linnavolikokku vaid ühe esindaja isikumandaadiga. Paljud lootsid, et see valimisliit hakkab uue võimu moodustamisel etendama otsustavat osa, kuid Keskerakonnal õnnestus uus tulija linna poliitilise võimu võitlusareenil administratiivse ja teavitusressursiga nurka suruda. Tunda andis ka valimisliidu nimekirja suhteliselt hiline astumine valimiskampaaniasse ja tõsised puudused mainekujundajate töös.

Linnavolikokku pääsenud Edgar Savisaarega ei ole keskerakondlastel erilist mõtet koalitsiooni moodustada. Veelgi enam, sellesse suhtuksid äärmiselt negatiivselt Keskerakonna koalitsioonipartnerid riigi tasandil.

Olga Ivanova visati Keskerakonnast välja >>

Teisalt, erinevalt kümnetest teistest keskerakondlastest eesotsas Olga Ivanoaga, kes heideti enne valimisi Keskerakonnast demonstratiivselt välja konkureerivas valimisnimekirjas osalemise pärast, Edgar Savisaart välja ei heidetud, nii et sellepärast on siin tõepoolest kompromissid erinevate otsuste hääletamisel võimalikud.

Ja üleüldse, kui abstraheeruda häältelugemisest ja analüüsida varem kohalikel valimistel kümneid tuhandeid hääli kogunud Edgar Savisaare olukorda, siis tuleb tunnistada suurärimeeste ilmset poliitilist valearvestust. Toetuse kaotanud Savisaarele panustamine, selle asemele et arendada perspektiivset, "luukerevaba kapiga" "Tegusa Tallinna" valimisliitu, oli suurärimees Urmas Sõõrumaa selge möödapanek. Pärast ühinemist "Savisaare Valimisliiduga" lahkusid sellest perspektiivsed kandidaadid, kes seejärel olid üsnagi edukad teistes nimekirjades.

Savisaare liitlaste häältesaak jäi lahjaks >>

Lisaks peletas see eemale suure osa perspektiivsest valijaskonnast, kes oleks kindlasti oma hääle ammu ära tüüdanud IRL ja Reformierakonna asemel heameelega andnud valimisliidule "Tegus Tallinn". Pärast ühinemist Savisaare Valimisliiduga ei jäänud aga nendel valijatel muud üle, kui taas kunagiste lemmikute poolt hääletada.

Tuhast uueks erakonnaks

Võimalik, et Sõõrumaa teeb talle üsna kalliks maksma läinud veast omad järeldused ja tuleb tagasi sõltumatu "Tegusa Tallinna" idee juurde, et luua selle baasil uus erakond, mille järele on nõudlus ühiskonnas ilmselt olemas. Seda kinnitavad paljud politoloogid ja just sellisest võimalusest teatas ärimees kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist.

Selle idee realiseerimiseks on paras aeg — parlamendivalimisteni jäänud kahe aasta jooksul jõuab uue erakonna püsti panna ja talle piisavalt reklaami teha. Kuid see on tulevikumuusika.

Niikaua aga võib peamiselt Keskerakonda valinud linnaelanikkond rahulik olla – vaevalt et Tallinnas lähiaastatel midagi oluliselt muutub.

Politoloog: Keskerakonnast on saanud täielik peavoolu esindaja >>

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

32
Tagid:
poliitika, ühiskond, valimised, koalitsioon, Keskerakond, Urmas Sõõrumaa, Edgar Savisaar, Eesti
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde