USA president Donald Trump

USA liitlased tulevad Venemaa ja Hiina poolele üle

89
(Uuendatud 18:32 16.10.2017)
Trumpi arvates on Iraan lepingu tingimusi rikkunud, kuid teiste riikide liidrid, samuti ÜRO ja USA riigidepartemangu esindajad leiavad, et see pole nii, kirjutab ajakirja Newsweek autor

Tom O'Connor, Inosmi viitega Ameerika väljaandele Newsweek

Endised Ameerika ametnikud, kes etendasid olulist osa Iraani tuumaprogrammi lepingu sõlmimisel 2015. aastal, kritiseerisid president Donald Trumpi otsust sellest tähtsast kokkuleppest taganeda ja teatasid, et see toob kaasa USA isoleerimise rahvusvahelisel areenil.

Vaatamata Iraani hoiatusele ning Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Ühendkuningriigi palvetele teatas Trump reedel, 13. oktoobril, et ta ei toeta kõikehõlmavat koostööplaani, mille osalisriikide esindajad allkirjastasid veel Barack Obama valitsemise ajal.

Trump keeldus kinnitamast Iraani tuumalepet >>

Trumpi arvates on Iraan lepingu tingimusi rikkunud, kuid teiste riikide liidrid, samuti ÜRO ja USA riigidepartemangu esindajad leiavad, et see pole nii. Ekspertide sõnul võib selline strateegia USA positsiooni rahvusvahelises kogukonnas ja isegi lähimate liitlaste seas märgatavalt halvendada.

"Kui USA leppest taganeb ja püüab uuesti sanktsioone kehtestada, ei ole mingit alust arvata, et Euroopa seda toetaks," märkis Ben Rhodes, endine Obama administratsiooni rahvusvahelise julgeolekunõuniku asetäitja.

"Trump püüab teisi riike oma poliitikasse tõmmata, kuid neil pole põhjust sellel sündida lasta," lisas ta, "Sellega saavutab USA vaid oma lähedaste liitlaste eemaldumise."

Kongressi poolt 2015. aasta mais vastu võetud Iraani tuumaprogrammi kokkuleppe muutmise tingimuste seaduse kohaselt peab president iga 90 päeva tagant kinnitama Iraani poolt tuumaleppest kinnipidamist.

Kuigi Trumpi administratsioon ei ole esitanud tõendeid, et Iraan oleks rikkunud leppe tingimusi, mille kohaselt pidi Iraan rahvusvaheliste majandussanktsioonide lõpetamise eest oma tuumaprogrammi oluliselt vähendama, süüdistab Trump Teherani oma ballistiliste rakettide katsetuste korraldamise ja šiia moslemitest terroriliikumiste toetamisega Lähis-Idas "leppe vaimu" rikkumises.

Rhodese sõnul ähvardab Trumpi keeldumine Iraani poolt leppe tingimuste täitmist kinnitada, mille tulemusena on Kongressil nüüd 60 päeva aega Iraani vastaste sanktsioonide kehtestamine otsustamiseks, leppe nurjumisega ja avab lõppkokkuvõttes Iraanile uue võimaluse tuumarelva omandamiseks. See aga tähendab pinnase ettevalmistamist uueks potentsiaalseks konfliktiks Lähis-Idas.

Teised selle leppe allkirjastanud riigid on samuti Trumpi kritiseerinud. Neljapäeval, 12. oktoobril teatas Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel: "On erakordselt tähtis, et Euroopa säilitaks selles küsimuses oma üksmeele."

Välisministrid toetavad Iraani tuumaleppe jätkumist >>

Tema Briti kolleeg Boris Johnson nimetas seda dokumenti "võtmetähtsusega leppeks, mis võimaldas neutraliseerida Iraani tuumaohu". Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovitas USA-l samuti tungivalt mitte lahkuda leppest, nagu Washington juunis Pariisi kliimakokkuleppega tegi.

USA traditsioonilised geopoliitilised vastased, kes 2015. aastal solidaarsust demonstreerides Läänega liitusid, on nüüd samuti Trumpi vastu. Infoagentuuri TASS andmetel teatas Venemaa välismister Sergei Lavrov USA riigisekretär Rex Tillersonile, et "Teheran täidab kõiki endale tuumakokkuleppega võetud kohustusi" ja rõhutas sellest dokumendist kinnipidamise vajadust teiste lepinguosaliste riikide poolt.

Ameerika diplomaat: Lähis-Ida peab tugevaks Venemaad, mitte USA-d >>

Hiina välisministeeriumi esindaja Hua Chunying teatas reedel, 13. oktoobril, et Iraani tuumalepe "mängis rahvusvahelise tuumaleviku piiramise ning rahu ja stabiilsuse tagamisel Lähis-Ida regioonis otsustavat rolli" ja Peking loodab, et kõik osapooled jätkavad lepingu järgimist ja selle tingimustest kinnipidamist".

Endine USA riigisekretäri asetäitja Wendy Sherman leiab, et Trumpi selline otsus võib muuta Euroopa "kiiluks" Trupi ühepoolsete huvide ja Iraani, Hiina ja Venemaa huvide vahel, kes on astunud juba tõsiseid samme, et tõugata USA juhtivatelt positsioonidest Lähis-Idas.

Kuigi USA liitlased on välja astunud terava kriitikaga Iraani välispoliitika mõnede aspektide suhtes, seab Trumpi soovimatus neid probleeme allkirjastatud leppe raames lahendada USA diplomaatilise autoriteedi löögi alla.

Eurooplased leiavad, et valimisi teistes riikides mõjutab hoopis USA, mitte Venemaa >>

"Me nõrgestame oma positsioone ja isoleerime end," ütles Wendy Sherman.

"See seab löögi alla meie suhted teiste riikidega, meie korralikkuse, meie reputatsiooni," lisas ta, "see on meie presidendi poolt äärmiselt läbimõtlematu samm."

Presidendi endine vanemnõunik ja Valge maja Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonna küsimuste koordinaator Robert Malley märkis, et Iraanilt on võimalik uusi järeleandmisi saavutada vaid Teheraniga diplomaatilisel tasandil koostegutsemise, mitte keeldumisega endale lepinguga võetud kohustuste täitmisest.

Tema sõnul kardab ta, et Trumpi katsed taganeda lepingust, vaatamata Iraani valmisolekule lepingut täita ja Trumpi meeskonna toetusele, viivad selleni, et USA president kaotab praeguseks Teherani üle saavutatud mõjuvõimu.

Trump langetas ajaloolise otsuse aga ei öelnud, millise nimelt >>

"Me ei suutnud muuta Iraani käitumist regioonis, me ei suutnud muuta Iraani käitumist tuumavaldkonnas kuni 2015. aastani, mil allkirjastati lepe, mida USA administratsioon nüüd, ilma igasuguse põhjuseta kahtluse alla seab," märkis Malley.

"Meil on tegemist administratsiooniga, mis püüab kõigest väest USA presidendi otsusele ratsionaalseid põhjendusi leida," lisas ta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

89
Tagid:
tuumalepe, poliitika, liitlased, Donald Trump, Iraan, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde