USA sõdurid. Illustreeriv foto

Leedu harjutab venemeelse presidendi kukutamist

77
(Uuendatud 15:53 16.10.2017)
USA ja NATO on Moskva hübriidsete sigaduste tõrjumiseks Balti riikides juba õppusi korraldanud. Mitte kõik nendest ei õnnestunud: kohalikud on nendesse suhtunud enamasti ükskõikselt ja ameeriklased otsustasid asjale hoogu juurde anda

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Mäletate BBC filmi, kus separatistid äkki Läti Daugavpilsis välja astusid. Nad nõudsid seksivabadust (filmis just nii öeldaksegi) ja ühtlasi ka iseseisvust (mis tegelikult pole ju esimesega vastuolus). Tookordse stsenaariumi järgi päästis maailma tuumasõjast Venemaaga vaid Briti poliitikute argpükslikkus. See oli ju film, ütlete teie, et jama puha.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© AFP 2019 / EMMANUEL DUNAND

Seda nüüd küll, kuid siiski leidub kangelaslikke ametiisikuid, kes unelma tõeks muudavad. Neile on antud raudsed käed ja tiivad. Üks neist on Pennsylvania ülikooli Bideni keskuse direktor Michael Carpenter. Ta tuli Vilniusesse, astus mikrofoni juurde ja ütles: "See saab olema hoopis teistmoodi õppus. Seekord koondame me peajõupingutuse sündmuste arengule hallis alas, mille venelased piirkonnas tekitavad. Kuidas – näiteks korruptsiooni, info- ja kübersõjaga, mida kasutatakse selleks, et tekitada demokraatlikus riigis kaost ja muuta ta haavatavaks veel enne reaalse ohu saabumist."

Leedu ravimatu paranoia>>

Nagu näete, venelased mitte ainult ei ründa pidevalt informatsiooniga ega rooja küberruumis. Nad, tõprad, on veelgi kaugemale jõudnud, korraldavad riigis korruptsiooni. Moskva käsi muudkui ahvatleb, võtab viimsegi mõistuse peast. Nii et jälgige käsi. Kui kellegi käsi kusagil pistist võtab, siis tähendab see, et on õige käsi. Tuleb võtta, see tähendab olla ettevaatlikum. Võtsid headelt inimestelt osutatud teenete eest raha ja ongi riik hukas.

On iseloomulik, et õppus korraldatakse poliitikutele, eriteenistuste töötajatele ja ajakirjanikele. Sõjaväelased juba harjutasid ja peab ütlema, et ei tulnud eriti hästi välja. Nendele pealepandud olukord kukkus kokku, ikka läksid kellelgi sõnad meelest ära ja stsenaariumist ei suudetud kinni pidada. Arvatakse, et poliitikud ja seda enam, ajakirjanikud, saavad hakkama. Lõppude lõpuks jääb viimane sõna nagunii viimastele.

Väljapakutud stsenaarium on igati "reaalne": keege vene varganägu sponseerib mingit Leedu presidendikandidaati. See võidabki valimised ja teatab siis, tõbras, et kavatseb taastada suhted Moskvaga. Kuid ajakirjanikud avaldavad kõigile hirmsa tõe tema sidemetest varganäoga ja varganäo enda sidemetest Moskvaga. Kisa läheb suureks, avalikkus kiristab vihast ja õudusest hambaid — vaat kui lähedal olime me riigi kaotamisele. Siis võtavad poliitikud asja käsile, korraldavad presidendi täieliku ja lõpliku ametist tagandamise. Vabadus võidab vendluse, Kremlis kitkutakse Moskva tagumikust karvu, Atlandi allianss on päästetud ja šampuse võib lahti lasta.

Antoni Macierewiczi must ruut: Poola kaitseminister hirmutas kõnekujundiga>>

See on ju jälle muinasjutt, ütleb iga kirillitsa suhtes umbusklik kodanik. Oleks see vaid nii. Niikaua, kui te oma mahajäänud Venemaal tõde jalule seada püüate, on XXI sajandi edumeelses meedias unelmad ammugi tõeks saanud. Mõnikord ka erinevate väärtuste saavutamise vahendiks. Kõik muutub ja areneb, miski ei seisa paigal. Ikka üles, üles, üles! Leedus toimuvad 2018. aastal valimised. Ainuõiget ja euroandekat Gribauskayte"t enam ei valita, tema "parim enne" on juba möödas. Võidab mingi tsentrist ja hakkab siis midagi suhete parandamisest vigisema, kindlasti hakkab, ja lähebki stsenaarium käima: ajakirjanikel on suled juba teravad, tint välja valatud, poliitikutel eelnõud juba valmis, pitsatid niisked, allkirjad paigas. Las ta vaid piiksatab. Isegi kahju oleks, kui ei piiksataks, nägime ju vaeva, harjutasime.

Ühesõnaga, riistad peavad alati ligi olema, et Moskvale vastu näppe anda. Aga et riistad katki ei läheks ja käsi viga ei saaks, tuleb trenni eha, tuleb asi käppa saada. Käed peavad kogu aeg tegevuses olema. Nii et, lugupeetavad, veel kord, jälgige käsi. Muide, kui ka teie, nii nagu need tobukesed seal briti filmis, tahate tõesti iseseisvust ja kõike seda, mis sellega seotud on – teie käed on ju teil käepärast.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

77
Tagid:
korruptsioon, valimised, Michael Carpenter, poliitik, president, Dalia Grybauskaitė, Leedu, Moskva, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde