Kadri Simson kogus Pärnus 2417 häält

Ministritest sai enim hääli Kadri Simson

40
Kohalikel valimistel kandideerinud valitsuse ministritest said enim hääli nii üldarvult kui protsentuaalselt Pärnus kandideerinud majandus- ja taristuminister Kadri Simson Keskerakonnast

TALLINN, 16. oktoober — Sputnik. Simson kogus Pärnus 2417 häält, mis on parim tulemus linnas, edestades sellega Mart Helmet Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, kes sai 2304 häält, praegust Pärnu linnapead Romek Kosenkraniust valimisliidust Pärnu Ühendab, kes sai 2149 häält ning kunagist linnapead, reformierakondlast Toomas Kivimägi, kes sai 1518 häält. Simsoni tulemus on 11,84 protsenti Pärnus antud 20 408 häälest, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Häälte arvult teise tulemuse tegi Tallinnas kandideerinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes kogus Kesklinna piirkonnas 1374 häält, mis on 5,58 protsenti ringkonnas antud 24 633 häälest.

Aselinnapea Mihhail Kõlvart
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kultuuriminister Indrek Saar SDE-st sai Mustamäel kandideerides 1137 häält, mis on 3,83 protsenti ringkonnas antud 29 693 häälest. Sotsist välisminister Sven Mikser sai Põhja-Tallinna linnaosas kandideerides 824 häält, mis on 3,20 protsenti ringkonnas antud 25 722 häälest ja Kristiines kandieerinud SDE siseminister Andres Anvelt sai 733 häält, mis on 4,93 protsenti ringkonnas antud 14 873 häälest.

Sotsiaaldemokraadist ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Urve Palo kogus Viimsi vallas kandideerides 178 häält, mis on 1,99 protsenti vallas antud 8903 häälest ning pääseks ühena kahest sotsist sellega Viimsi volikokku.

Samuti Viimsis kandideerinud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) rahandusminister Toomas Tõniste kogus 61 häält, mis on 0,69 protsenti Viimsis antud häältest.

Tallinnas Nõmme linnaosas kandideerinud IRL-i justiitsminister Urmas Reinsalu sai 722 häält ja sama erakonna keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler sai samas 171 häält, mis on vastavalt 3,62 ja 0,86 protsenti ringkonnas antud 19 926 häälest.

Türi vallas kandideerinud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva Isamaa ja Res Publica Liidust sai 73 häält, mis on 1,47 protsenti vallas antud 4950 häälest. Selle tulemusega oli Iva IRL-i kandidaatidest vallas 5.-6. kohal jagades sama häälte arvu Vitali Ganseniga.

Taavi Aas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Keskerakondlastest sai Nõmme linnaosas kandideerinud haridus- ja teadusminister Mailis Reps 1056 häält, mis on 5,30 protsenti ringkonnas antud häältest (19 926). Kesklinnas kandideerinud riigihalduse minister Jaak Aab kogus 371 häält, mis on 1,51 protsenti ringkonnas antud 24 633 häälest. Põlva vallas kandideerinud keskerakondlasest maaeluminister Tarmo Tamm tegi vallas parima tulemuse kogudes 310 häält, mis on 4,62 protsenti vallas antud 6704 häälest.

Peaminister Jüri Ratas Keskerakonnast ja kaitseminister Jüri Luik IRL-ist kohalikel valimistel ei kandideerinud.

40
Tagid:
valimised, KOV, minister, Kadri Simson, Pärnu
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde