Illustratiivne foto

Kandidaadid pakkusid inimestele häälte eest raha ja õlut

108
(Uuendatud 10:40 15.10.2017)
Hea valimistava valvurite viimane tegutsemisnädal tõi kaasa rekordarvu rikkumisi, millest räigemad olid häälte ostmised

TALLINN, 15. oktoober — Sputnik. Häälte ostmine on keelatud mitte üksnes hea valimistavaga, vaid ka seadusega. Paljusid kandidaate see aga ei takista, mistõttu jõudis valimiste valvuriteni vahetult enne valimispäeva rohkelt viiteid olukordadest, kus kodanikele pakuti hääletamise eest mõnda hüvist või lihtsalt raha otse kätte.

Eriti paistis silma Paldiski valimisliit Hea Tahe, mille kandidaadi Valentina Pivovarova poolt hääletamise eest olla pakutud kuni 100 eurot, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Abilinnapea Elena Villmann olla aga kaebuse kohaselt käinud mööda kohaliku sissekirjutusega õpetajaid, viies neile 30-euroseid kinkekaarte. Üks Reformierakonna kandidaat pakkuvat pensionäridele hääle eest 40 eurot, Lääne-Virumaa kandidaat seevastu kostitavat hoopis õllega. Et tunnistajad pelgavad oma näo ja konkreetsete nimedega rääkida, on suurt osa valvuriteni jõudnud olukordadest keeruline tõestada, kuid üksnes kaebuste rohkus näitab, kuhu on kandidaadid valmis langema, et valituks saada.

"Võiks ju arvata, et iga valimistsükliga muutub kampaania sisukamaks ja valimisvõitlus demokraatlikumaks. Tuhkagi! Valijate mõjutamise meetodeid vaadates oleme justkui eelmisesse sajandisse tagasi jõudnud. Ma ootaks mingitki reaktsiooni kohalike parteikaaslaste tegutsemisele erakondade keskkontoritelt. Ja see peaks olema üks korralik keretäis, mitte pea liiva alla peitmine. Mõtteviis, et kuniks pole vahele jäänud, pole süüdi, sobib kriminaalidele, mitte demokraatliku riigi poliitikutele," ütles Jüri Nikolajev äraspidisel autahvlil esimese koha pälvinud juhtumite kohta.

Teise koha pälvisid õpilaste kohustuslikud ekskursioonid Narva Vee juurde. Avalikkuse ette jõudis tänu õiguskantsleri märguandele seik Narva linnast, kus kooliõpilasi viidi busside kaupa ekskursioonile ettevõttesse Narva Vesi. Olukorra teeb valimisvalvurite sõnul markantseks see, et neid ekskursioone viis kohapeal läbi ettevõtte juht — valimistel kandideeriv volikogu liige Aleksei Voronov. Lisaks seati ekskursioonid väidetavalt linnavalitsuse survel teadlikult just aktiivsesse kampaaniaperioodi.

"Olukord, kus linnavalitsusest on ülevalt alla antud korraldus tuua õpilased aktiivse valimiskampaania ajal kuulama mitte mõnda eksperti, vaid linnavolikogu liiget, on selge hea valimistava rikkumine. On oldud ettevaatamatud ning kasutatud ära haridusasutuse võimu õpilaste üle ning linna võimu haridusasutuste üle," kommenteeris Anna Karolin.

Pealinna volikogu 79 kohale kandideerib kokku 1421 inimest
© Sputnik / Владимир Песня

Kolmanda koha sai töötajate survestamine haiglates. Mitu sarnast ja tõsist süüdistust jõudis valvuriteni haiglate juhtivtöötajate kampaaniavõtete kohta. Pärnu haigla juht Urmas Sule kutsus väidetavalt igas osakonnas kokku koosoleku, et teha seal poliitilist reklaami ja jagada kampaaniameeneid. Narva haigla juht Olev Silland aga käis haigla arste läbi nimekirjaga, kuhu palus allkirju neilt, kes tema poolt hääletavad.

"Iga tööandja ja juht peab arvestama, et asutuse koosolekule on töötaja toonud töö. Kui koosoleku osaks saab poliitiline reklaam, on töötajal alluvussuhte tõttu raske sellest ära öelda ja seetõttu on ta tõenäoliselt sunnitud kuulama. Eraldi küsimus on, kuidas töötaja mõtleb enda tööalasest turvalisusest, kui hääletab teisiti või väljendab arutelul näiteks oma skeptitsismi," selgitas Karolin.

Neljanda koha sai kooli infokanalite kasutamine valimiskampaaniaks. Koolides toimuv on olnud sel aastal kõrgendatud tähelepanu all ning valvuriteni on jõudnud rohkelt erinevaid kaebusi selle kohta, kuidas koolitöötajatest kandidaadid oma ametipositsiooni kuritarvitavad. Viimasel nädalal otsustas näiteks Lähte ühisgümnaasiumi Facebooki gruppi haldav juhtivtöötaja Anneli Kumar postitada sinna oma valimisinfo — ja seda kooli nime alt. Sammu võrra kaugemale läks Narva Soldino gümnaasiumi direktor Ljubov Fomina, kes saatis lapsevanematele e-kooli kaudu loetelu oma saavutustest ja kutsus neid ühtlasi enda poolt hääletama.

"Soldino gümnaasiumist on see valimisperioodi vältel kolmas rikkumine, kus direktor või direktrissi asetäitja oma positsiooni kuritarvitab ning kooli avalikes võrgustikes oma kandidatuuri levitab," võttis kokku Heliis Nemsitsveridze.

Viienda koha pälvis Konguta vallavalitsuse tänuüritus vallarahvale. Kampaaniaperioodi vältel on valvuritele laekunud rohkelt viiteid üritustele, kus avaliku ehk maksumaksja taskust tulnud raha kasutust teavituseks või muul sarnasel eesmärgil on võimatu eristada kandideerivate isikute valimiskampaaniast. Eriti täpselt enne valimispäeva rihtis sellise ürituse Konguta vallavalitsus, kes korraldas reede õhtul tänuürituse Konguta vallarahvale — programm sisaldas vallavanema pidulikku vastuvõttu ja ansambel Kõrsikute kontserti.

"Valla tänuüritus ja tervelt kaks päeva enne valimisi. Avalik võim peab enda korralduses olema ettevaatlik ja läbi mõtlema oma tegevuse mõju vallale ning muuhulgas ka valimiskampaaniale. Siin on kas tegemist ettevaatamatuse või lihtsalt selge katsega teha viimase hetke kampaaniat," kommenteeris Karolin.

108
Tagid:
hääletamine, valimised, omavalitsus, KOV, valija
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde