Taavi Rõivas Riigikogus

Poliitilise silmakirjalikkuse laat

107
(Uuendatud 13:01 14.10.2017)
Poliitikute vastutavatest riigiametitest "eetilistel motiividel" tagasiastumistel on Eestis olnud vägagi subjektiivne iseloom – erandiks ei ole ka reformierakondlase Taavi Rõivase tagasiastumine parlamendi asespiikri ametikohalt

Boriss Grigorjev

Ausalt öeldes on mulle valija ja kodanikuna täiesti ükskõik, kellele endine minister mingil erapeol külge lööb.

Seni, kuni politsei ei õigusrikkumise puhul algatanud kriminaalmenetlust ega kohus teinud süüdimõistvat otsust, on see kõik noore mehe, tema tuttavate ja perekonna eraasi. Aga nagu meil viimastel aastatel juba tavaks on saanud, hakkasid Eesti poliitikaringkondadest kostma kõnelused moraalinormidest ning Rõivas ise astus otsemaid ametist tagasi.

Valikuline lähenemine

Sellest kõigest polekski ehk lugu, kui moraalinorme ei kohaldataks valikuliselt, vaid alati ja ihal juhul, kui poliitik ütleb või teeb midagi niisugust, mis mõjub lihtsatele inimestele halvasti. Näiteks kui endine minister Jürgen Ligi poetas, et "surra tuleb õigel ajal", oleks ta võinud saada selle eest poliitikast igaveseks kõrvale jäetuks. Või kui endine president Ilves rääkis "okupantide keelest", millega süvendas lõhet ühiskonnas — ja oleks siis kohe sellepärast erru, oma armsasse Ameerikasse pattu kahetsema läinud.

Mispärast on parlamendi aseesimehe seksuaalse kallakuga seiklused töö jätkamise suhtes tema ametikohal suurema tähendusega kui otsene riiklike ja rahvuslike huvide kahjustamine hariduse, rahvusvaheliste suhete või majanduse vallas?

Riigikogu liige, poliitik Olga Ivanova
© Sputnik / Вадим Анцупов

Mis on lubatud Jupiterile…

Kunagi üritas praegune eurosaadik Kaja Kallas koostada parlamendisaadikutele kõikehõlmavat ja kohustuslikku eetikakoodeksit.

Erilist edu tal toona selles ettevõtmises saavutada ei õnnestunud, kuid eetikaküsimusi kerkib seniajani ikka ja jälle esile. Paljudes riigiasutustes toimivad omad asutusesisesed eetikakoodeksid ja nende alusel on juba vallandatud enam kui üks inimene, kuid üldist õiguslikult paikapandud lähenemist sellele, mis on riigiametnikule või rahvasaadikule lubatud ja mis mitte, ikkagi ei eksisteeri.

Peale ülalmainitud üleüldise lähtumise süütuse presumptsioonoist — seni, kuni viimase astme kohus ei ole langetanud süüdimõistvat otsust, ei saa inimest pidada kurjategijaks ning ta ei pea kannatama millestki ilmajätmise pärast.

Kusjuures sedavõrd väikesele riigile nagu Eesti, kus piltlikult öeldes kõik tunnevad kõiki, on omased ilmselged kõverpeegeldused avalikes hinnangutes.

Eetiline kollaps

Paljud mäletavad näiteks lugu endise aselinnapea Vladimir Panoviga, kelle eestikeelne ajakirjandus üksmeelselt sildistas korruptandiks. Kuid mõne aasta pärast mõistis kohus endise ametniku täiel määral õigeks. Ent kas üksainuski väljaanne seejärel tema ees vabandas? Ei sugugi!

Keskerakondlane Olga Ivanova andis vastuse EKRE fraktsiooni esimehele Martin Helmele, kes kritiseeris mõtet omistada halli passi omanikele lihtsustatud korras kodakondsus
© Фото : из личного архива Ольги Ивановой

Analoogiline lugu juhtus kuulsa kohtumõistmisega "pronksiöö neliku" üle. Kohtualuseid agarasti hurjutanud Eesti meediakanalid ei suvatsenud ka peale õigeksmõistva kohtuotsuse väljakuulutamist oma tooni muuta ning üks valitsusmeelne ajaleht teatas koguni, et kohtuotsusest hoolimata jätab toimetus endale õiguse oma isiklikuks arvamuseks antud küsimuses ega kavatse vabandada.

Millistest eetilistest põhimõtetest on pärast seda võimalik rääkida ja kuidas tuleb mõista süüdistusi ja kahetsusi tolle erapeo asjus, kui avalikku arvamust kujundavate tegelaste jaoks ei ole kohtuotsusedki siduvad ja kohustuslikud?

Minu meelest ei ole järjekordne eetikaskandaal Eesti kõrgemas juhtkonnas näidanud mitte seda, kui ennenägematult euroopalikule aususe tasemele siinsed poliitikud on jõudnud, vaid see üksnes toonitab ühiskonna silmakirjalikkuse taset. Paraku on paljud valijad täiesti nõus seda taluma ning seega ka muudatusi selles valdkonnas lähiaastatel ei tule.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

107
Tagid:
ahistamine, skandaal, EAS, Taavi Rõivas, Malaisia, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde