Illustreeriv foto

Ukraina, aga mitte sõda, maha müüa

66
(Uuendatud 18:19 26.05.2018)
Ukraina võib tulu teenida vaid ida ja lääne vahelise sillana, kuid idaga pidevas konfliktis olles ei ole ta võimeline seda rolli täitma. Geograafilises ja majandusgeograafilises mõttes pseudoeuroopaliku pimesoole ussijätkena ei ole ta jätkusutlik

Dmitri Lekuhh, agentuurile RIA Novosti

Esmapilgul tundub Tšehhi president Miloš Zemani Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungil väljaöeldud ettepanek "Krimmi annekteerimine rahaliselt kompenseerida", mida Venemaa Ukrainale teha võiks, veidravõitu.

Ega siis Ukraina välisministeerium ilmaasjata juba teatanud, et Kiiev peab Zemani ettepanekut vastuvõetamatuks, sest see "on selgelt küüniline ja väljub poliitika raamidest".

Ukraina välisministeeriumil, kellega "ettepaneku" küünilisuse osas on raske vaielda, on üks probleem: kui jutt käib tõepoolest "suurest tehingust", siis ei puuduta see ainult Krimmi, vaid ka Kiievit ennast, kusjuures Kiievi enda käest ei küsi keegi midagi. Siin on mängus palju suuremad poisid, kelle mõtted Zeman välja ütles, ehk täpsemalt, kelle jaoks ta "pinda sondeeris" ja keda neile vabatahtlikult oma subjektsuse ja suveräänsuse loovutanud Ukraina arvamus üldse ei huvita.

Aga kõigest järjekorras.

Vastates ENPA saadikute küsimustele teatas president Zeman, kes on juba harjutanud Euroopat oma "julgete seisukohtadega", selge sõnaga: "Kas te oleksite nõus riskima sõjaga Euroopas?" ja esitas siis oma initsiatiivi.

Tšehhi ettepanek: korvata Krimm rahas>>

Äärmiselt naiivne oleks arvata, et seda teemat "välja käies" ütles mitte eriti euroopalikult läikiv, kuid siiski väga kogenud ja küllaltki autoriteetne poliitik lihtsalt midagi, "mida sülg suhu tõi".

Kõik on lihtsalt veelgi küünilisem, kui Ukraina välisministeerium arvab.

Lääne eliit mõtiskleb tõsimeeli "Ukraina projekti" lõpetamise üle, kusjuures teeb seda küllaltki pragmaatiliselt.

Artek, Krimm
© Sputnik / Константин Чалабов

Esiteks on kõigile juba selge, et olemasoleval kujul ei ole "projekt" pikas perspektiivis ilma tõsise välispoliitikata enam elujõuline. Tavaline matemaatika: vana "tulubaas" riigi territooriumil on juba põhjalikult maatasa tehtud, uut ei paista aga kusagilt. Ukraina võib tulu teenida vaid ida ja lääne vahelise sillana, kuid idaga pidevas konfliktis olles ei ole ta võimeline seda rolli täitma. Idanaabri ülalpidamisele ei ole teda tema praeguses seisus võimalik riputada. Geograafilises ja majandusgeograafilises mõttes pseudoeuroopaliku pimesoole ussijätkena ei ole ta jätkusutlik. Eriti selliste koormistega, sealhulgas peaaegu kaheksakümne miljard dollari suuruse otsese suveräänse võlaga.

Teiseks on Lääne "idaeuroopa poliitika" peamine ülesanne Ukrainas, millel oli sama vektor, kui teistel idaeuroopa majandustel omal ajal, juba täidetud. Potentsiaalne konkurent on hävitatud, nii nagu hävitati ka teiste Ida-Euroopa riikide konkurentsivõime.

Kolmandaks ei suutnudki Ukraina leida endas jõudu saada enesetaputerroristiks ja viskuda Venemaa alla, nagu sõdur tanki alla. Veelgi enam, ta mitte ainult et ei kavatsegi tõsimeeli lääne huvide eest Venemaaga sõdida, vaid praegustel Kiievi võimudel jätkub veel ka häbematust nõuda, et "tinglik läänemaailm" sõdiks Venemaaga enda kahjuks majanduslikult, poliitiliselt ja informatsioonivaldkonnas Kiievi võimu huvides.

Kokkuvõte.

"Ukraina projekti" ülesannetest osa on Lääne eliit lahendanud, osa ülesannetest on, paljus tänu Venemaa vastuseisule, osutunud põhimõtteliselt lahendamatuks. Kuivjäägis on aga tohutu korrastamata territoorium, mis ei ole praeguse arengutrendi juures võimeline end ära toitma ja millel on lisaks veel hiiglaslikud võlad.

Üldiselt tuleks toksilisest aktivast kuidagi vabaneda, kusjuures soovitavalt "Lääne" kauplemispõhimõtete järgi sellest veel ka mingit kasu saades. Ja ega variante palju polegi: kõige lihtsam on, ja me oleme sellest juba kirjutanud, utiliseerida sellised aktivad suure regionaalse sõjaga. Kuid see variant ei meeldi lääne eliidi hulgas kaugeltki mitte kõigile, eriti kui arvestada, et Ukraina ise ei ole eriti mures, mida seal "Euroopa suurimast armeest" räägitakse.

Seepärast tuleb kindlasti kaaluda ka lääne poliitilisele mentaliteedile omase toksilise aktiva müüki, mille jaoks on juba õngi korduvalt sisse visatud ja Tsehhi president tegi selleks esimese avaliku "suulise katse".

Seepärast tuleb nendesse sõnadesse suhtuda üsna tõsiselt, kuigi mitte sõna otseses mõttes. Venemaa ei hakka kindlasti Ukrainat "ostma" ega Ukraina Krimmi "müüma".

See oli lihtsalt ettepanek kauplemise alustamiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

66
Tagid:
ENPA, Miloš Zeman, Tšehhi, Ukraina, Krimm
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde