Valimiste lõpptulemused otsustatase sotsiaalvõrgustikes, illustratiivne foto

Valimiste lõpptulemused otsustatakse sotsiaalvõrgustikes

45
(Uuendatud 12:36 11.10.2017)
Massilised propagandaüritused, tellitud küsitlused ja püüded kõikvõimaikul viisil oma konkurente sotsiaalvõrgustikes mustata – kõik see näitab, et alanud on viimane Eesti kohalike omavalitsuste valimiste eelne nädal

Nikolai Filonov

"Vaadake, peaminister ise küpsetab pannkooke, ja kui hästi see tal õnnestub! Hääleta meie poolt!" lausutakse sotsiaalvõrgustikes levivas Keskerakonna videoklipis. Ning otse tema vastas jagab meeneid tuntud reformierakondlane. Ja samuti küpsetab midagi. Omaette perepäeva Tallinna hipodroomil korraldas Savisaare Liit ja Tegus Tallinn – lapsed ratsutasid ponidel, kostitati kohvi ja küpsistega. Valijal on valikuid küllaga – nii tasuta meelelahutust kui võimalusi koguda endale pastakate varu, milliseid majapidamises ikka vajaliku asjakesena jätkub vaat et järgmiste valimisteni. Lapsed aga lustivad lihtsalt õhupallidega.

Tormijooks sõpradele

Aga ainult lageda taeva all on kõik nii südamlik ja meeldiv – sotsiaalvõrgustikes möllavad tõelised valimiseelsed tormid, millest saavad eriti suurelt sakutada kandidaatide sõbralisti sattunud, kes peavad päevast päeva taluma meeldetuletusi, kuivõrd suurepärane seltsimees sinu sõbralistis leidub ja kui kibekiiresti tasub tõtata just tema poolt hääletama. Lisaks üritatakse arvukates kasutajagruppides konkurente kõikvõimalikul moel mustata, tirides lagedale kompromiteerivaid tõiku või neid lihtsalt välja mõeldes, nähtavasti arvates, et valimisvõitluses on kõik vahendid head.

Mõned kandidaadid laskuvad oma süüdistustes lausa laimamise ja laadasõnelusteni. Tõsi küll, kas nende potentsiaalsed valijad seda ka hindvad, on suuresti küsitav.

Poliithiiglaste viimane võimalus >>

Suundumus on ilmne

Sedapuhku on üldse esimest korda kandidaatide enesereklaamis niivõrd olulist rolli asunud etendama sotsiaalvõrgustikud. Kui veel üsna hiljuti oli poliitikute seas vaid mõningaid tegelasi, kes tegid enesele nime skandaalsete kommentaaridega suurtes eestimaistes portaalides, siis nüüd on sotsiaalvõrgustikud pinnale toonud kümneid ühiskonnas enam või vähem tuntud tegelasi, kes suure tõenäosusega õige varsti jõuavad saadikutena kohalike võimuorganite ridadesse ning mõne aasta pärast ka parlamenti.

Põhimõtteliselt polegi see paha, kuna ühest küljest on tegemist aja märgiga ning teisest küljest võimaldab see tagada tõhusama poliitiliste põlvkondade vahetumise. Kes ajaga sammu ei käi, heidetakse üle parda.

Küsitlus sõbra kasuks

Ent ka ajaproovi läbi teinud mooduseid valijate teadvuse mõjutamiseks pole unarusse jäetud ning esmajärjekorras on selleks arvukad tellimuslikud arvamusküsitlused. Kõik enam või vähem ühiskonnaelu tundvad inimesed teavad, et Eestis on kõigest kaks tõsiseltvõetavat avaliku arvamuse uuringute firmat – Kantar Emor ja Turu-Uuringute AS. Kuid valimiste eel on järsku tekkinud hulganisti MTÜ-sid, kes avaldavad omaenese "uuringuid".

Politoloog: Keskerakonnast on saanud täielik peavoolu esindaja >>

Tavaliselt osutuvad need põhjalikumal vaatlusel lihtsalt huviklubideks, kuhu kuulub vaid käputäis inimesi. Aga see ei takista neid väljastamast vägevaid pressiteateid, kus kuulutatakse valijate ülekaalukat eelistust mingi teatud erakonna kasuks. Samas pole sedasorti pressiteadetes tavaliselt sõnagi küsitlusuuringu meetodi kohta. Parimal juhul on tegemist paarisada inimest hõlmava amatöörlikult süsteemitu küsitlusega, halvemal juhul aga mingil veebilehel toimetatud veebipõhise hääletusega, millest on saanud osa võtta kümmekond sõpra või klubiliiget.

Aga inimeste hoiakutele avaldab see oma mõju. Eriti neile, kes eelnevalt on kavatsenud hääletada mitte suurte erakondade, vaid ühe või teise valimisliidu nimekirja poolt. Tekib ju ekslik ettekujutus, et antud nimekiri ei pruugi üldse piisavalt hääli saada ja järelikult polegi mõtet nende poolt hääletada.

Mugavus objektiivsuse vastu

Eelseisvale ametlikule valimispäevale eelnevast nädalast kõneldes tasuks pöörata tähelepanu eelvalimiste ja elektroonilise hääletamise pidevalt kasvavale rollile. Hoolimata e-hääletamise süsteemis avastatud turvariskidest hindavad tavalised Eestimaa elanikud selle toimingu mugavust – hääletada otse tööl või kodus arvuti tagant lahkumata ning seetõttu on e-valimiste populaarsus aastatega vaieldamatult aina kasvamas.

Samas – neil valimistel esmakordselt niivõrd ulatuslikult kasutusele võetud süsteem, kus valdade valimisjaoskonnad asuvad suurtes kaubanduskeskustes, suurendab nähtavasti samuti valimisaktiivsust.

30 Tallinna volikokku pürgijat on kriminaalkorras karistatud >>

Samaaegselt nende hääletamisvõimaluste laienemisega kerkib küsimus võimalustest valijat ülemäära mõjutada. Nagu teada, on agitatsioon vahetult valimiste päeval keelatud, kuid e-hääletuse ja eelhääletamise vältel käib agitatsioon veel täie jõuga. Kas see on õige? Siin on, mille üle seadusandjal mõtelda.

Olgu kuidas on, kuid valimiseelset kära on valijatel jäänud taluda veel vaid mõni päev, misjärel algab kuluaarides peetavate koalitsiooniläbirääkimiste etapp, mille tulemusena ka otsustatakse, kes asub riiki kohalikul tasandil järgmise nelja aasta vältel juhtima.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

45
Tagid:
valimiseelne, sotsiaalmeedia, hääletamine, reklaam, propaganda, valimised, kandidaat, KOV, Eesti
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde