Läti Vabariigi lipp

Lätis leiti oma "Kataloonia"

98
(Uuendatud 13:36 18.11.2017)
Britid võrdsustasid Latgale Katalooniaga. Miks?

TALLINN, 8. oktoober — Sputnik. Independent märgistas Euroopa kaardil piirkonnad, mis taotlevad iseseisvust. Kas brittide lohakusest või kurjast kavatsusest kantuna sattus sellele kaardile ja Latgale, edastab portaal Inosmi Läti väljaannes Neatkarigas Rita Avize avaldatud artikli.

Sellest, et Latgalel ei ole Katalooniaga vähimatki sarnasust, saadakse aru vaid Lätis. Ja just seepärast on lätlastel Hispaania sündmustes katalaanide poole hoida ohtlik.

Läti peaminister Māris Kučinskise pressiesindaja Andreis Vaivars eitab kategooriliselt, et Latgales oleks mistahes separatismialgeid: "Ei midagi sellist! Latgale astub välja talunike toetamise poolt seoses liigvihmadega ja see on just nimelt riiklik, mitte regionaalpoliitika."

KGB käekiri

Briti meedia ignoreerib millegipärast fakti, et Latgale sõltuvus keskvõimust on suurem kui mujal Lätis ja pealkirjastab artikli: "Sellel kaardil on näidatud sõltumatuse eest võitlevad Euroopa piirkonnad."

Edasi on seal öeldud: "Brittide lahkumine (EL-st – toim.) on kahtlemata kõige suurem lõhenemine, millega me Euroopas lähiajal kokku puutume, kuid sellised liikumised, mis võivad rahva füüsilise lõhenemisele viia, on levinud kogu Euroopas."

Peaaegu iga riigi territooriumil on märgistatud üks või mitu piirkonda, mis sooviksid saada autonoomiat või iseseisvust. Latgale on tähistatud autonoomiataotlejana. Selle artikli valguses sobib meenutada, et 2010. aastal omandas väljaande endine (NSV Liidu) Riikliku julgeolekukomitee töötaja Aleksandr Lebedev ja kõnealune artikkel meenutab tõepoolest Kremli maitse järgi ettevalmistatud infoprovokatsiooni. Läti välisministeeriumil paluti seda publikatsiooni hinnata ja vajadusel reageerida.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Kaasatundjad peaksid maha rahunema

See pole esimene kord, kui Ühendkuningriigis ilmuv väljaanne dramatiseerib alusetult olukorda Lätis. Asi sai alguse pooleldi dokumentaalsest pooleldi mängufilmist BBC-s (Briti rahvusringhääling – toim.), mille järgi initsieerivad just sündmused Latgales Kolmanda maailmasõja. Siis saabusid BBC esindajad Latgale kongressi sajanda aastapäeva tähistamist kajastama ja mõned neist ajasid selget jama piirkonna autonoomia vajadusest.

Kuid nüüd on autonoomia juba kaardilgi tähistatud, justkui provotseerides ekstremiste ning kõigutades Lätit ja teisi Euroopa riike. Seepärast ongi olukord Hispaanias ohtlik kõikidele. Euroopa Parlamendi saadik Inese Vaidere märkis sellega seoses: "Kui vaadata Latgalet, siis on see eriti ohtlik. Läti jaoks on Kataloonia mittevajalik pretsedent. Kataloonia sõltumatuse küsimust on võimalik lahendada ainult üldrahvaliku hääletusega. Seega katalaanide nõudmistel pole seaduslikku juriidilist alust.

Vaidere meenutas, et ka Lätis on arutluse all haldusreform. Kuid olukord Hispaanias näitab, et selle võimalikkus tekitab erinevaid hinnanguid — "Rahvahääletusest, mis on kavandatud kohalike majandusküsimuste lahendamiseks võib välja kasvada poliitiliste nõudmistega referendum," ütles Euroopa Parlamendisaadik.

Hispaania pisarad

Vaidere elektronpostkasti tuli mõne päevaga tuhandeid kirju läkitusega: aidake Katalooniat, demokraatia on hädaohus, vajalik on Euroopa vahendustegevus! Paistab, et selliseid teateid genereerivad robotid. Meedia omakorda on täis libauudiseid. Sellest rääkis mitteametlikult Hispaania valitsuse kõrge ametnik Euroopa Parlamendi pressikonverentsil.

Politico nimetab ekspresident Toomas Hendrik Ilvest Kataloonia kriisi ühe võimaliku vahendajana
© Евгений Ашихмин

Isegi sellises soliidses väljaandes, nagu Prantsuse Le Monde, avaldati libauudis, et Hispaania politseinik murdis eakal naisterahval ükshaaval kõik sõrmed. Levitatakse fotot verisest lapsest, kuid see on tehtud juba neli kuud tagasi Tšiilis toimunud rahutuste ajal. Hispaania valitsuse käsutuses olevate ametlike andmete kohaselt hospitaliseeriti referendumi päeval kaks inimest.

Üks inimene sai kummikuulist haavata ja üks politseinik pingelises olukorras infarkti ning suri. Paljude haavatute hulka, kellest räägib Kataloonia valitsus, on arvatud kõik, kes pisargaasi tõttu pisaraid valasid. Hispaania ametiisik heitis kohalviibivatele ajakirjanikele ette, et Euroopa meedia tiražeerib kriitikavabalt libauudiseid. Oma kodumaal toimuvatest sündmustest rääkides puhkes diplomaat isegi nutma.

Olukord Hispaanias on väga keeruline. Võimalik, et Kataloonias kuulutatakse ühepoolselt välja siseseisvus, mis viib pretsedenditu kriisini Hispaanias. Selle kriisi tekitatud vapustused hakkavad mõjutama teisi Euroopa standardeid. Sellel dramaatilisel foonil peaks meie Latgalega jääma kõik nii nagu on.

98
Tagid:
iseseisvus, The Independent, KGB, Kataloonia, Läti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde