Mihhail Saakašvilist on nüüd nähtavasti kõik teada

Washingtoni tabamatu kodutu: kelleks on Mihhail Saakašvilist Ukrainas osutunud

60
(Uuendatud 11:56 09.10.2017)
Asjaolud takistavad Odessa oblasti endist kuberneri Mihhail Saakašvili väljaandmist Gruusiale, kuhu Ukraina võimud teda alles üsna hiljuti tagasi saata ähvardasid

Zahhar Vinogradov, RIA Novosti vaatleja

Mihhail Saakašvilist on nüüd nähtavasti kõik teada. Jutt pole tema gastronoomilistest ega mehistest kirgedest – nendest kohta on juba kõik ära räägitud. Jutt on tema poliitilisest saatusest, kus kunagisel Gruusia presidendil ja endisel Odessa kuberneril on nüüd ilmnenud teatud määratlus ja uus staatus.

Staatuseks on poliitiine kodutus ning määratlus seisneb selles, et nii, nagu see tabamatu kauboi Joe, võib ta nüüd kuipalju tahes Ukraina ääretutes preeriates Mercedeste ja Volvodega ringi kimada – mitte keegi teda nüüd enam kinni ei püüa, sedst teda pole kellelegi tarvis.

Vaatame siis, kuidas sedasi on juhtunud.

Poliitilise puutumatuse juriidilised pusled

Aga alustame ühe päeva – 3. oktoobri uudistest.

Esimesena tuli Saakašvili meelde Ukraina peaprokurörile Juri Lutsenkole. Harkivis viibides teatas Lutsenko, et leidub asjaolusid, mis takistavad Odessa oblasti endist kuberneri Mihhail Saakašvili väljaandmist Gruusiale, kuhu Ukraina võimud teda alles üsna hiljuti tagasi saata ähvardasid.

Lutsenko sõnul kontrollivad õiguskaitsjad, kas Saakašvilit tõepoolest süüdistatakse Gruusias eriti rasketes kuritegudes, mis on sätestatud kodumaises (see tähendab Ukraina) kriminaalkoodeksis.

Üllatavaks on tolles avalduses see, et Ukraina õiguskaitsjad on otsustanud nimelt nüüd kontrollida, mille eest Saakašvililt alles kolm kuud tagasi Ukraina kodakondsus ära võeti.

Sest, tuletan meelde, Saakašvililt võeti president Porošenko määrusega kodakondsus nimelt sellepärast, et ta sellesama kodakondsuse vormistamisel varjas enda süüdimõistmist Gruusias.

Paistab, et omalt poolt öeldu hädisust mõistis ka Lutsenko ise, mistõttu lisas otsekohe: "Ilmselt on vastus (sellele küsimusele – toim.) "jah"."

Aga see pole sugugi kõik.

"Teiseks," jätkas peaprokurör, "on asjaolusid, mis takistavad härra Saakašvilit välja andmast. On ju härra Saakašvili pärast ebaseaduslikku Ukraina piiri ületamist esitanud dokumendid siseministeeriumi migratsiooniteenistusele, kes vastavalt meie rahvusvahelistele kokkulepetele ei ole nõus tema väljaandmisega."

Ja siin, olles sama meelt Harkivis Saakašvili saatusest kõnelnud peaprokuröriga, ütles Kiievis oma sõna Gruusia nedise presidendi advokaat Markijan Galabala. "Saaka1svili palub täiendavat kaitset vajava isiku staatust. Vastav taotlus esitati riiklikule migratsiooniteenistusele Lvivi oblastis 11. septembril. Poliitilise varjupaiga taotlus on selle avalduse käibenimeks," selgitas advokaat peaaegu unisoonis peaprokuröriga ajakirjanikele.

Nii need pusletükid kokku sobitusid: signaal Harkivist leidis oma lõpliku vormi kommentaarides Kiievist. Nüüd, juhul kui Saakašvili saab poliitilise varjupaiga (ja ta saab selle kindlasti), ei anta teda juba ilmaski ega mingitel tingimustel Gruusiale välja. Ning nüüd osutub ta Gruusia õiguskaitsjatele täiesti püüdmatuks. Ja seetõttu võib rahulikult magada, süüa ja mööda Ukrainat ringi sõita.

See oligi põhiliseks eesmärgiks sel eelnevalt läbiharjutatud (või siis etteplaaneeritud) etendusel, mille karmikäeline peaprokurör jahoolitsev advokaat Harkivis ja Kiievis eile Saakašvili teemal maha mängisid.

Tõsi, selle etenduse peamiseks vaatajaks ei olnud siiski Ukraina kodanikud, vaid pigem tema kuraatorid USA-s. Ent sellest pisut hiljem. Seni aga teisest vaatusest. Sest kogu see etendus jätkus Rovnos ja lõppes öösel Bakuus.

"Kiusukriitika" ja öine vastus

Sel ajal Rovno linnas viibiv Mihhail Saakašvili tegi vastavalt uuele "tabamatu kauboi Joe" staatusele kohe mitu (tema jaoks) olulist ja (meedia jaoks) valjuhäälset avaldust.

Esiteks pöördus ta otseselt president Petro Porošenko poole palvega puhastada poliitika ja äritegevus "perekonnast", see tähendab oma äriringkonnast, kes – mis vastab tegelikkusele – Ukraina riigieelarvest kõik mahlad välja imeb.

Odessa oblasti endine kuberner, Georgia endine president Mihhail Saakašvili
© AFP 2019 / JANEK SKARZYNSKI

Teiseks, neljandal presidentuuriaastal soovitas mittetöiste tulude vastu võitjeja Mihhail Saakašvili Petrošenkol täita presidendivalimiste ees võetud kohustused ja oma äriosakud (Rochen ja muud varad) maha müüa.

Kolmandaks aga, garneeringuna põhiroa kõrvale, kõneles Saakašvili majanduse kokkuvarisemisest ja viletsast sotsiaalpoliitikast.

Midagi uut Saakašvili Rovno kõnes muidugi ei olnud. Näiteks ei lausunud ta sõnakestki sellest, et Gruusia endise presidendina oli ta alles õige hiljuti "presidendi perekonna" liige – juhtis talle usaldatud Odessa riikliku administratsiooni (kusjuures üht kõige tulutoovamaist Ukrainas).

Ja ka Porošenko müümata firmavarade kohta ei rääkinud Saakašvili seni, kuni ta kuberner oli, mitte kuskil mitte kellelegi mitte midagi.

Ega sellestki, et riigi majanduse lammutasid nad omal ajal Porošenkoga üheskoos. Alles nüüd on Saakašvili osutunud lõunalauast eemale jäetuks ning on halava käitumise pärast presidendi poolt tagahoovi kupatatud.

Yana Toom
© Фото : из личного архива

Ukraina prsident Petro Porošenko ja Odessa oblasti riikliku administratsiooni esimees Mihhail Saakašvili. Arhiivifoto

Kõik need Saakašvili avaldused Ukraine valijaskonna seas suurt toetust pälvinud ei ole. Ukraina valija leiab, et Saakašvili kriitika Porošenko režiimi pihta on kerglane ega ole tõsiselt võetav. Sellegipoolest Ukraina valitsus pikalt võlgu ei jäänud. Ja sellestki kumas läbi presidendi isiklik kättemaksuhimu.

Nii et juba 3. ööl vastu 4. oktoobrit, seega kogu etenduse lõpuks mängis lõppvaatuse ette Ukraina välisminister Pavlo Klimkin, kes viibis sel ajal visiidiga Bakuus. Intervjuus Aserbaidžaani meediale teatas Klimkin, et Saakašvili väljaütlemised valitsust ennast küll vähimalgi määral ei ohusta.

"Saakašvili küsimus Ukraina välispoliitika jaoks probleeme ei tekita. Vahel küsivad minu kolleegid EL-is – eriti need, kes Saakašvilit tunevad – tema rolli kohta sisepoliitikas. Kuid kõik nad toonitavad kindlalt, et selle küsimuse puhul on tegemist Ukraina siseasjaga," kinnitas Klimkin.

Saakašvili kui "varumees"

Arusaadav, et mitmel põhjusel ei kujuta Saakašvili tõepoolest mingisugust ohtu Petro Porošenko režiimile.

Juriidilistel põhjustel, isegi Ukraina kodanikuna ei saanuks ta osaleda tulevases presidendikampaanias, tema nn uute jõudude liikumisel aga on Ukraina jaoks peeaegu olematu reiting, seda nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil – mitte üle kahe-kolme protsendi. Ning parlamenti ei pääse.

Saakašvililt kodakondsuse äravõtmine Porošenkole kasuks ei tulnud ega teinud ka endisest Gruusia presidendist ei opositsiooni sümbolit ega režiimi vastu võitlejat. Kodakondsusest ilmajätmine oli üksnes Petro Porošenko isiklik kättemaks oma kutsusekaaslasele Kiievi rahvusvaheliste suhete instituudist Mihhail Saakašvilile tema liialt terava keele eest. Ja mitte midagi enamat.

Kas tiiki, konnade manu? Saakašvili kuldvõtmekese otsinguil>>

Tegelikult on Saakašvili alati olnud ja jääbki tüüpiliseks USA välispoliitika produktiks. Küünilise, elanikkonda suhtumise poolest täiesti ebahumaanse ja samas alalhoidliku poliitika kandjaks, kui asi puudutab omi agente.

Teda kord juba – ja esialgu küllaltki edukalt – Gruusias ära kasutades, peitis USA teda esmalt Gruusia kohtumõistmise eest Washingtonis, seejärel sätiti ta Porošenko käsutusse kui kogenud "reformimootor", tegelikult aga oma salakuulaja ja teavitajana.

Ning see ei sündinud otsekohe, kui Porošenko presidendiks sai, vaid alles aasta pärast – 2015. aasta maikuus. Siis, kui kuraatoritele USA-s sai ilmsiks korruptsiooni ja odava populismi rüppe uppunud poliitilise ja majandusliku režiimi vältimatult lähenev kokkuvarisemine. Kas Porošenko üldse sai aru sellest Saakašvili jaoks kahetsusväärsest Gruusia endise presidendi rollist oma meeskonnas?

Loomulikult sai aru. Selepärast vallandaski ta 9. novembril 2016. aastal Odessa oblasti kuberneri ametist – täpipealt järgmisel päeval pärast seda, kui Trump oli USA presidendivalimistel võitjaks tulnud. Obama ajal, kes Saakašvili Porošenko leeri "läkitas", poleks Ukraina president saanud seda teha.

Niiviisi muutus Gruusia endine president ning Odessa oblasti endine kuberner meheks ilma passita, ilma kodakondsuseta ja ilma kindla elukohata. Just sääraseks osutus USA poliitilise mõjuagendi Mihhail Saakašvili karjääri tulemus Ukrainas.

Mis puudutab Saakašvili praegust "tabamatust" Ukraina ja Gruusia õigusemõistmise jaoks, siis on siingi kõik läbipaistev. Tegemist ei ole mitte Ukraina valitsuse valikuga, vaid – see on USA Riigidepartemangu otsus.

Vastates 13. septembril seega kolm päeva pärast Saakašvili tungimist üle Ukraina piiri küsimusele, mida peaks Ukraina võimud Gruusia endise presidendiga peale hakkama, teatas USA Riigidepartemangu esindaja Ukraina küsimustes Kurt Volker: "Mina igatahes vähendaksin dramaatilisust Saakašvili osalemise ümber poliitilises protsessis – ja keskenduksin riigi juhtimisele."

Nii saigi Saakašvili kinnipüüdmatuks. Sest mitte keegi ei püüa teda.

Nii sai Saakašvilist Washingtoni kodutu Ukrainas. Sest teda ei ole laias laastus mitte kellelegi siin tarvis.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

60
Tagid:
Mihheil Saakašvili, Mihhail Saakašvili, Gruusia, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde