Reformierakond

Poliitikud: Reformierakond vastandab rahvaid

55
(Uuendatud 15:51 30.09.2017)
Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas loodab, et kandidaadid teavad, et linnapea tuleb olla rohkem kui 446 000 erinevast rahvusest, vanusest ja soost inimesele. Tema sõnul keskenduvad konkurendid vaid eestikeelsetele valijatele

TALLINN, 29. september — Sputnik. Aas viitas eelkõige sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaadile Rainer Vakrale ja Reformierakonna linnapeakandidaadile Kristen Michalile, kes pühenduvad kogu oma energia vaid kindla sihtrühma püüdmisele, edastab portaal Pealinn.

"Linnapeaks kandideerimine pole pesupulbrireklaam, mis vaid valgete särkide omanikele suunatud. Loodan, et kandidaadid teavad, et linnapea tuleb olla rohkem kui 446 000 erinevast rahvusest, vanusest ja soost inimesele," selgitas Aas.

Aas: Keskerakonda toetavad nii eestlased, kui muukeelsed valijad

Ta tõdes, et kui Rainer Vakra rõhutab eelkõige sellele, et on korvpallivõrkude parandamisega saanud populaarseimaks noorte hulgas, siis piinlikum lugu on mõlema kandidaadi puhul nende uhkus vaid eestikeelsete valijate üle ning kinnitus, et muukeelne valija valib Keskerakonda.

"Opositsioonierakonnad rõhutavad üksteise võidu, et neid toetavad eestlased. Keskerakonda toetavad samuti eestlased, aga ka muukeelsed inimesed ning just seepärast, et me ei eira neid oma küsitlustes, retoorikas ja kampaanias," rõhutas Aas, kes lisas, et ei ole eestlaste ja venelaste Tallinnat, vaid on üks Tallinn.

Ta lisas, et Keskerakonna juhitav Tallinn saab olema eestimeelne, arenev ja innovaatiline pealinn, kus on aga kõigil hea elada.

Korb: Reformierakonna tulevikuvisioon tundub rajanevat segregatsioonil

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb avaldas imestust, et end tulevikulinna rajajana reklaamiv Reformierakond lahterdab oma sotsiaalmeediareklaamis uhkusega eestlased ja muukeelsed valijad ning viitab seejuures eestimeelsusele, edastab Pealinn.

Korb sõnas, et retoorikaga, kus teisest rahvusest inimesed Eestis pole Reformierakonna arvates kindlasti eestimeelsed, ei saa mingil moel ehitada tulevikulinna ja —riiki.

"Pigem vastupidi – Reformierakonna tulevik tundub rajanevat diskrimineerival segregatsioonil, mis soovitakse eelmisest sajandist üle tuua. Tallinnas on pea pool elanikkonnast muust rahvusest, kes ilmselgelt Reformierakonnaga positiivset ja tugevat tulevikku ei näeks," ütles Korb.

Ta lisas, et Eesti põhiseaduse järgi ei tohi inimesi nende emakeele järgi diskrimineerida ning liberaalse erakonna käitumine tekitab järjest enam kummastust.

"Fakt, et EKRE on Reformierakonnale sobilikum kõigist teistest erakondadest on järjest enam selge nii nende poliitikute öeldus kui ka reklaamikampaanias. Liberaalne maailmavaade on Reformierakonnal igatahes kadunud ja saab näha kui kaugele nad käsikäes EKREga veel lähevad," sõnas Korb, kes lisas, et Reformierakond lükkab muukeelset valijat eemale.

"Kui sõnaselgelt öeldakse, et eestlane valib Reformierakonda ja muukeelne inimene Keskerakonda, siis on ju arusaadav miks Keskerakonda toetavad nii eesti, vene kui ka mõne muu emakeelega inimesed," tõdes Korb.

Kaldalu: poliitikas pole peale kasvanud iseseisvalt mõtlevat võimekat põlvkonda

"Reformierakonna 20-aastase ajaloo suurim töövõit on kurnatud poliitpõld — see et Eestis poliitikas pole peale kasvanud iseseisvalt mõtlevat võimekat põlvkonda," sõnas poliitaktivist Meelis Kaldalu Eesti Sputnikule.

Tema sõnul on tänane Reformierakond kõike muud kui kunagine Rahvarinne.

"Nn. "noororavad" muutuvad järjest rumalamaks ja ahnemaks, parteil puudub sisuline liider ning ka kuvand — kui mitte lugeda selleks korruptiivse vargabande kuvandit, mis oskab hästi valetada ja keda Eesti kohtud ei julge karistada," räägib poliitaktivist, kesk kandideerib Tartus moodustanud valimisliidu Südamega Tartu nimekirjas.

"Antud olukorras on muidugi asjatu loota, et Reformierakond, või kogu tema poolt kultiveeritud süsteem, ennast seesmiselt parandaks. Venelasi ja eestlasi omavahel alatult vastandavad kampaaniad on ainult järjekordne märk reformide lõpust ja tõelisest allakäigust," ütles Meelis Kaldalu.

55
Tagid:
valimiskampaania, valimised, Keskerakond, Reformierakond, Meelis Kaldalu, Mihhail Korb, Taavi Aas
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde