Topol - M

Vene ballistiliste rakettide saladuslikud katsetused

101
(Uuendatud 08:35 01.10.2017)
Kõik, mis me teame või ei tea Vene ballistiliste rakettide katsetustest

TALLINN, 28. september — Sputnik. 26. septembril katsetas Venemaa strateegiline raketivägi mandritevahelist ballistilist raketti RS-12M "Topol". Rakett lasti välja Kapustin Jari polügoonilt (Volgogradi oblastis) ja see tabas sihtmärki Sarõ-Šagani katsepolügoonil (Kasahstanis Venemaa poolt renditud territooriumil Balhaši järve lähedal).

Nagu teatas kaitseministeerium, oli eesmärgiks raketi arendamine, mis on vajalik raketitõrjesüsteemi ületamiseks. Eksperimendiga kogutud teavet kasutatakse Venemaa uute ballistiliste rakettide väljatöötamiseks, mis oleksid raketitõrjesüsteemidele püüdmatud.

Esialgu on teadmata, millist süsteemi venelased katsetasid.

"See oli mingi uut tüüpi lõhkepea, kuid mingeid üksikasju pole teada," ütles väljaandele The National Interest Moskva kõrgema majanduskooli Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanem teaduslik töötaja Vassili Kašin, vahendab portaal Inosmi.

"Nende eesmärk oli ületada mistahes raketitõrjesüsteem, mida lähitulevikus luua võidakse."

Projekti "Venemaa tuumajõud" direktor Pavel Podvig rääkis väljaandele The National Interest, et ei saa kindlalt rääkida venelaste plaanidest, kuid ta arvab, et vaevalt Vene sõjaväelased katsetasid manöövervõimekusega lõhkepead (MVLP).

"Meil ei ole piisavalt andmeid, et rääkida, milleks "Topolit" katsetati," ütles Podvig, "Ma kahtlen, et see oli MVLP katsetus. Pigem võis see olla pettesihtmärgi ja muude raketitõrjest läbimurdevahendite katsetamine. Veelgi raskem on rääkida sellest, mis oli sellele eelnenud rakettide "Jars" katsetamise eesmärk. Võimalik, et need ei olnud pettesihtmärgid, sest Kura polügoonil (Kamtšatka poolsaarel) ei ole radarjaamu, mis oleksid võimelised nende efektiivsust hindama. Kuid kaitseministeerium teatas, et tegemist oli eksperimentaalsete lõhkepeadega."

Venemaa on asunud Süüriast relvastust välja viima, esimesena lahkub lennukikandja Admiral Kuznetsov
© Sputnik / Сергей Ещенко

Monterey rahvusvaheliste uuringute instituudi (Institute of International Studies at Monterey) James Martini nimelise leviku tõkestamise probleemide uurimise keskuse (James Martin Center for Nonproliferation Studies (CNS)) vanem teaduslik töötaja Nikolai Sokov, kes on varem tuumarelva leviku tõkestamise läbirääkimistel osalenud, tunnistas väljaandele The National Interest, et katsetuste üksikasjad ei ole teatada, kuid ei saa välistada, et sõjaväelased katsetasid manöövervõimekusega lõhkepead.

"Jah, see raketikatsetus meenutas MVLP katsetust. Kuid ma ei väidaks, et tegemist oli "katsega". Tööd selles suunas tehakse juba ammu. Esimene MVLP katsetus toimus 2004. aastal," ütles Sokov.

"Lühidalt sellest, mida ma tean: see programm käivitati 1980-ndate aastate keskel vastuseks "Tähesõdade programmile". Katsenäidised loodi 1990-1991 aastal. Seejärel katsetused peatati. 1997. või 1998. aastal programmi jätkati (ma rääksiin sellest Venemaal 1998. aastal). Viimased viis lahingkonfiguratsioonis katsetust toimusid ilmselt 2004. aastal ja tundub, et nõukogude näidiseksemplar oli põhjalikult ümber ehitatud".

Põhjus, miks Sokov arvab, et see oli MVLP katsetus, seisneb selles, et see konkreetne katsetus kannab endas teatud Venemaa ja nõukogude raketikatsetustele iseloomulikku seaduspära.

"Kapustin Jarist Sarõ-Šagani polügoonile lastud raketid on tüüpilised raketitõrjesüsteemi ületamise katsetused, sest teisel polügoonil on alati olnud raketitõrjeobjektid, samuti kõik vajalikud seadmed," ütles Sokov.

"Tavaliselt kasutatakse raketikatsetusteks rakette, mille markeeringu lõpus on täht "E". See on spetsiaalne raketimodifikatsioon, millel on kahe polügooni suhteliselt lühikese vahemaaga arvestav lahingukoormuse imitatsioon. Arvan, et see lõhkepea on mõeldud "Jars"-ile. Algselt oli see ette nähtud raketile, mis sai hiljem nimeks "Topol-M". "Jars" on selle edasiarendus. Ma olen näinud teateid, et seda lõhkepead on katsetatud "Topolil", "Topol-M"-l ja "Jarsil". Ma ei imestaks, kui tulevikus näeksime me seda raskel kütusel töötaval mandritevahelisel ballistilisel raketil, mida käesoleval ajal alles välja töötatakse".

Rääkides "eelmistest" katsetustest pidas Podvig silmas 12. septembril raketišahtis paiknevate "Jarside" katsetusest. See katsetus on tähelepanuväärne selle poolest, et venelaste sõnul oli antud rakett varustatud "eksperimentaalse" lõhkepeaga.

"Raketikatsetuse eesmärk oli kinnitada ühe klassi rakettide partii töökindlust," teatati Venemaa kaitseministeeriumist TASS-ile.

"Eksperimentaalsed lõhkepead jõudsid Kamtšatka poolsaarel asuvale Kura polügoonile. Kõik sihtmärgid hävitati. Püstitatud ülesanne täideti täielikult."

Siiski on arusaamatu, milliste eksperimentaalsete lõhkepeadega on tegemist.

Analüütikud on veendunud, et uued lõhkepead ei ole hüperhelikiirusega lennuaparaadid ega manöövervõimekusega lõhkepead, mis on ette nähtud raketitõrjest läbimurdmisest.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Grigori Sysoyev

"Me ei tea, mis see oli. Kuid võib kindlalt väita, et see ei olnud manöövervõimekusega lõhkepea," kirjutas Podvig.

"Teisest küljest, kui need oleksid tavalised uut tüüpi lõhkepead, ei oleks teatatud nende eksperimentaalsed iseloomusest. Seega on see, vähemalt esialgu, meile mõistatuseks. Loomulikult on kaitseministeeriumil tagavaraks palju trumpe, näiteks MVLP (see, millele pööras tähelepanu Makejevi konstrueerimisbüroo, kuigi ma kahtlen, et seda katsetati "Jarsil")".

Selles, et Venemaa eksperimenteerib uut tüüpi lõhkepeadega, ei ole midagi imekspandavat. Kreml arvab, et Venemaa tuumaheidutusjõud on riigi suveräänsuse garandiks.

Sel ajal, kui Ameerika Ühendriigid täiustavad oma raketitõrjesüsteemi, teeb Venemaa jõupingutusi oma strateegilisi tuumajõude mistahes ohustava süsteemi ületamiseks. See on valdkond, kus Venemaal on eelis USA ees.

101
Tagid:
tuumajõud, raketitõrjesüsteem, kaitseministeerium, raketivägi, Topol
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde