Eesti ja EL lipud

Eesti püüdis Poola ja Brüsseli vahelist konflikti "lahendada"

92
(Uuendatud 11:50 27.09.2017)
Praegu EL-is eesistujaks oleva Eesti peaminister Jüri Ratas andis kohtumisel oma Poola kolleegi Beata Szydłoga nähtavasti mõista, et eestlased ei toeta Varssavit tema konfliktis Brüsseliga

ТАLLINN, 26. september — Sputnik, Аleksei Toom. Eesti peaministri kiireloomuline sõit Varssavisse läbirääkimisteks oma kolleegi Beata Szydłoga Brüsseli ja Poola vahelise konflikti uue etapi eelõhtul võis kaasa aidata selle liidu jaoks ohtliku olukorra ajutisele lahendusele. Brüsselis pidi Euroopa Liidu asjade komisjonis 22. septembril aset leidma õigusriigi põhimõtte rikkumises süüdistatud poolakate "avalik nuhtlemine". 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron
© AFP 2019 / ERIC FEFERBERG

Ent paistab, et Euroopa Komisjon ja Varssavi ise on selle eel jõudnud järeldusele järjekordse kokkupõrke vältimise vajalikkusest. Varem otsustavalt Varssavi vastu meelestatud komisjoni asepresident Frans Timmermans kõneles kompromisside otsimisest ning Poola president Andrzej Duda teatas istungi eel paranduste sisseviimisest Euroopa õigusteadlaste poolt süüdistusi põhjustanud seaduseelnõusse. 

"Peaminister Jüri Ratas märkis tänasel (19. septembri — toim.) kohtumisel Poola kolleegi Beata Szydłoga, et Euroopa Liidu tugevus peitub ühistes väärtustes, vabadustes ja põhimõtetes nagu õigusriik," öeldakse Eesti Vabariigi valitsuse pressiteates. Protokolliliselt mitmetmõttelisest kantseliidist tõlgituna peaks see tähendama, et "poolakad, me pole teiega." Kahel peaministril oli veel paljugi, mille üle arutada, kuid suure tõenäosusega kujunes EL-i eesistujariigi peaministri reisi eesmärgiks saada selgust poolakate valmisolekus Brüsseli survele järele anda.

Portaal Sputnik Eesti on varem juba kõnelnud poolakate konfliktist EL-i keskvõimu institutsioonidega. See seisneb selles, et Brüsseli ja Berliini meelest kavatseb Poola valitsev partei Õigus ja Õiglus kaotada riikliku kohtusüsteemi sõltumatuse ning õõnestab liidu ühtsust, positsioneerides end Ida-Euroopa riikide omalaadse protestigrupi liidrina. Eesti ja teised Baltimaad (Läti igatahes kindlasti) püüavad sellest grupist distantseeruda, kuigi aeg-ajalt kõlab siingi sarnaseid ideid.

Eestil tuleb teha valik Varssavi ja Brüsseli vahel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Soomeugrilased "ruulivad" suures poliitikas

Lugu jõudis välja Poola suhtes karistusmenetluse algatamiseni ja koguni juttudeni EL-i aluslepingu artikli 7 rekendamisest, mis võimaldab võtta süüdiolevalt liikmesriigilt ära hääleõiguse Euroopa Liidu Nõukogus.

EL-i ajaloos pretedenditu karistusmeetme võimaliku rakendamise tõttu ülesköetud kirgede lahtumine on ilmselt seletatav sellega, et äsja teatas Ungari ühemõtteliselt oma toetusest Poolale. Ungari peaminister Viktor Orbán, keda teiste väljaannete hulgas on tsiteerinud portaal Euobserver, lausus oma hiljutisel visiidil Varssavisse: "Ma arvan et Euroopa Liidu kriitilisus õigusriigi põhimõtete rikumise suhtes Poolas on põhjendamatu."

"See kõlab omamoodi inkvisitsioonina. Ungari ei jää sellega iialgi nõusse," rõhutas Orbán.

Otsus nii poolakate kui mis iganes teise liitlasrahva karistamise kohta peab olema ühehäälne, mis tähendab, et isegi üks vastuhääl (arvestamata Poolat ennast) EL-i Nõukogus tõmbaks Brüsseli lootustele Varssavit korrale kutsuda kriipsu peale. Ning kui kord juba selgus ungarlaste kavatsus kasutada vetoõigust, siis polnud ka mõtet hääletamist korraldada. Järelikult polnud kellelegi, kaasa arvatud Eestil selles kriitilises olukorras tarvis teha ühe või teise konflikti osapoole kasuks valikut, mille sisu on tegelikult palju sügavam ja keerulisem kui Poola ülemkohtu sõltumatuse põhimõtte rikkumine.

Jutt käib konfliktiks Lääne ja Ida vahel, võimu edaspidiseks detsentraliseerimise šanssidest EL-is ja teatud kaugemas tulevikus Euroopa Ühendriikide loomise perspektiividest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

92
Tagid:
lahendamine, konflikt, EL, Beata Szydło, Jüri Ratas, Varssavi, Poola, Brüssel, Eesti
Samal teemal
Antoni Macierewiczi must ruut: Poola kaitseminister hirmutas kõnekujundiga
Poola endine peaminister: russofoobia on muutunud riiklikuks doktriiniks
Elevant ja mops: Poola võitleb hegemoonia eest Euroopa Liidus
Poola joonistab oma passidesse pilte, mis osutuvad solvanguiks
Poola kavatseb nõuda Saksamaalt Teise maailmasõja eest hüvitist