Eesti ja EL lipud

Eesti püüdis Poola ja Brüsseli vahelist konflikti "lahendada"

93
(Uuendatud 11:50 27.09.2017)
Praegu EL-is eesistujaks oleva Eesti peaminister Jüri Ratas andis kohtumisel oma Poola kolleegi Beata Szydłoga nähtavasti mõista, et eestlased ei toeta Varssavit tema konfliktis Brüsseliga

ТАLLINN, 26. september — Sputnik, Аleksei Toom. Eesti peaministri kiireloomuline sõit Varssavisse läbirääkimisteks oma kolleegi Beata Szydłoga Brüsseli ja Poola vahelise konflikti uue etapi eelõhtul võis kaasa aidata selle liidu jaoks ohtliku olukorra ajutisele lahendusele. Brüsselis pidi Euroopa Liidu asjade komisjonis 22. septembril aset leidma õigusriigi põhimõtte rikkumises süüdistatud poolakate "avalik nuhtlemine". 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron
© AFP 2019 / ERIC FEFERBERG

Ent paistab, et Euroopa Komisjon ja Varssavi ise on selle eel jõudnud järeldusele järjekordse kokkupõrke vältimise vajalikkusest. Varem otsustavalt Varssavi vastu meelestatud komisjoni asepresident Frans Timmermans kõneles kompromisside otsimisest ning Poola president Andrzej Duda teatas istungi eel paranduste sisseviimisest Euroopa õigusteadlaste poolt süüdistusi põhjustanud seaduseelnõusse. 

"Peaminister Jüri Ratas märkis tänasel (19. septembri — toim.) kohtumisel Poola kolleegi Beata Szydłoga, et Euroopa Liidu tugevus peitub ühistes väärtustes, vabadustes ja põhimõtetes nagu õigusriik," öeldakse Eesti Vabariigi valitsuse pressiteates. Protokolliliselt mitmetmõttelisest kantseliidist tõlgituna peaks see tähendama, et "poolakad, me pole teiega." Kahel peaministril oli veel paljugi, mille üle arutada, kuid suure tõenäosusega kujunes EL-i eesistujariigi peaministri reisi eesmärgiks saada selgust poolakate valmisolekus Brüsseli survele järele anda.

Portaal Sputnik Eesti on varem juba kõnelnud poolakate konfliktist EL-i keskvõimu institutsioonidega. See seisneb selles, et Brüsseli ja Berliini meelest kavatseb Poola valitsev partei Õigus ja Õiglus kaotada riikliku kohtusüsteemi sõltumatuse ning õõnestab liidu ühtsust, positsioneerides end Ida-Euroopa riikide omalaadse protestigrupi liidrina. Eesti ja teised Baltimaad (Läti igatahes kindlasti) püüavad sellest grupist distantseeruda, kuigi aeg-ajalt kõlab siingi sarnaseid ideid.

Eestil tuleb teha valik Varssavi ja Brüsseli vahel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Soomeugrilased "ruulivad" suures poliitikas

Lugu jõudis välja Poola suhtes karistusmenetluse algatamiseni ja koguni juttudeni EL-i aluslepingu artikli 7 rekendamisest, mis võimaldab võtta süüdiolevalt liikmesriigilt ära hääleõiguse Euroopa Liidu Nõukogus.

EL-i ajaloos pretedenditu karistusmeetme võimaliku rakendamise tõttu ülesköetud kirgede lahtumine on ilmselt seletatav sellega, et äsja teatas Ungari ühemõtteliselt oma toetusest Poolale. Ungari peaminister Viktor Orbán, keda teiste väljaannete hulgas on tsiteerinud portaal Euobserver, lausus oma hiljutisel visiidil Varssavisse: "Ma arvan et Euroopa Liidu kriitilisus õigusriigi põhimõtete rikumise suhtes Poolas on põhjendamatu."

"See kõlab omamoodi inkvisitsioonina. Ungari ei jää sellega iialgi nõusse," rõhutas Orbán.

Otsus nii poolakate kui mis iganes teise liitlasrahva karistamise kohta peab olema ühehäälne, mis tähendab, et isegi üks vastuhääl (arvestamata Poolat ennast) EL-i Nõukogus tõmbaks Brüsseli lootustele Varssavit korrale kutsuda kriipsu peale. Ning kui kord juba selgus ungarlaste kavatsus kasutada vetoõigust, siis polnud ka mõtet hääletamist korraldada. Järelikult polnud kellelegi, kaasa arvatud Eestil selles kriitilises olukorras tarvis teha ühe või teise konflikti osapoole kasuks valikut, mille sisu on tegelikult palju sügavam ja keerulisem kui Poola ülemkohtu sõltumatuse põhimõtte rikkumine.

Jutt käib konfliktiks Lääne ja Ida vahel, võimu edaspidiseks detsentraliseerimise šanssidest EL-is ja teatud kaugemas tulevikus Euroopa Ühendriikide loomise perspektiividest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

93
Tagid:
lahendamine, konflikt, EL, Beata Szydło, Jüri Ratas, Varssavi, Poola, Brüssel, Eesti
Samal teemal
Antoni Macierewiczi must ruut: Poola kaitseminister hirmutas kõnekujundiga
Poola endine peaminister: russofoobia on muutunud riiklikuks doktriiniks
Elevant ja mops: Poola võitleb hegemoonia eest Euroopa Liidus
Poola joonistab oma passidesse pilte, mis osutuvad solvanguiks
Poola kavatseb nõuda Saksamaalt Teise maailmasõja eest hüvitist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde