Pühapäeval toimuvad Saksamaal Bundestagi valimised

Valimised Saksamaal: mis on ühist CSU-l, Gabrielil ja Vabade Demokraatide juhil Lindneril

36
(Uuendatud 09:30 25.09.2017)
Endine Baierimaa liidumaa peaminister ja silmapaistev Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) poliitik Edmund Stoiber pooldavad Saksa–Vene suhete parandamist

TALLINN, 23. september — Sputnik. Oma eksklusiivintervjuus Sputnikule lükkab Stoier ümber laialt levinud ettekujutuse, et Venemaa kujutab endast probleemi. Venemaa on osaks paljude maailma probleemide lahendusest, ütleb ja ta tervitab algatust venevastaste sanktsioonide etapiviisiliseks tühistamiseks.

Härra Stoiber, varsti toimuvad (24. septembril — toim.)Bundestagi valimised. Kuidas te antud hetkel hindate Saksamaa välispoliitikat, eriti Venemaa suhtes? Politoloogid on rääkinud sellest, et Merkeli välispoliitika on läbi kukkunud ja tema võimuloleku ajal on Saksamaa ja Venemaa teineteisest liialt eemaldunud — jõulisemalt kui seda ilmnes ükskõik millise tema eelkäija päevil.

Saksamaa kantsler Angela Merkel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Sellega ei saa ma nõustuda. Angela Merkel ja Vladimir Putin kohtusid viimati 2. mail Sotšis ja pidasid maha tubli dialoogi. Olgugi et see ei viinud lähenemiseni teatud konkretsetes küsimustes, mille suhtes nad on erinevatel seisukohtadel, ent tähtis on see, et mõlemad pooled jätkavad dialoogi. See kannab oma vilju.

Ja need viljad tulid ilmsiks, kui Angela Merkel ja Vladimir Putin mõned päevad tagasi arutasid telefonivestluses Venemaa presidendi ettepanekut ÜRO rahuvalvejõudude kaasamiseks Ida-Ukraina konflikti lahendamisele. Seejuures tuli Putin vastu Merkeli soovile kaasata rahuvalvajad mitte ainult Ukraina ja separatistide vahelisel piiriribal, vaid julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni vaatlejate toetusel ka kogu Ida-Ukrainas.

Kreml on sellele telefonivestlusele ja tema tulemusele avalikult tähelepanu juhtinud. See hiljutine näide näitab ära, et on võimalik mitte ainult teineteisega rääkida, vaid teha ka midagi konkreetset. Saksamaa, Euroopa ja Venemaa vajavad üksteist, et paljude globaalsete probleemidega toime tulla. Moskva on osaks paljude konfliktide lahendustest, nagu see ilmnes Iraani tuumaprogrammiga seotud konfliktis.

Mis teie meelest peaks või võib juhtuda pärast Bundestagi valimisi — idapoliitika aspektist võttes?

Oodakem ära läbirääkimised potentsiaalsete koalitsioonipartneritega. Meie, CSU eesotsas Horst Seehoferiga ja mina isiklikult oleme alati arvanud: tuleb anda signaal, et vastava paindlikkuse puhul Venemaa poolt on võimalik sanktsioonide etapiviisiline tühistamine.
CSU üritab kanda koalitsioonilepingusse vastavad kirjakohad "Baierimaa plaanist" (CSU valimisprogrammist).

Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kohtuvad 2. mail Sotšis
© Sputnik / Алексей Никольский

Samalaadsel seisukohal on ka välisminister Gabriel ja Vaba Demokraatliku Partei esimees Christian Lindner. Viimane väidab, et positiivsete tendentside korral Minski protsessis võib hakata sanktsioone tühistama.

Lähinädalatel, kui kõne alla tuleb Saksamaa LV tulevane valitsuse, kujuneb see tõenäoliselt oluliseks jutupunktiks. Me ei tohiks ka jätta kahe silma vahele koostööd Euraasia majandusliiduga ning ühise majandusruumi loomist Lissabonist Vladivotokini — ja peame selles suunas samme astuma. Need on konstruktiivsed initsiatiivid Euroopa ja Venemaa vaheliste suhete parandamiseks.

Nii et on vähemalt lootust, et koos Saksamaa uue valitsusega on Saksamaa ja Venemaa suhetes võimalik mõningane pingelangus…

Jaa. Meie CSU-s peame ennast iseäranis koostöö ja pingeleevenduse traditsiooni järgijaiks, ja seda mitte ainult tänu Franz Josef Straußi 1987. aastal toimunud visiidile Mihhail Gorbatšovi juurde, mis avas uue ajastu.

1990. aastal, olles siis Baierimaa siseministriks, osalesin juba julgeolekuküsimustes Moskva linnaga partnerluse kooskõlastamises. Hiljem laiendas Baierimaa valitsus minu juhtimisel seda partnerlust vägagi ulatusliku koostööni Baierimaa ja Moskva vahel. See partnerlus elab edasi ja on oluliseks osiseks Venemaa ja Saksamaa vahelistest sidemetest.

Kõigist kõnelustest hoolimata sanktsioonid jätkuvad — hiljaegu ju võeti vastu järjekordne otsus nende pikendamiseks. Märtsis avaldasite te lootust, et selles suhtes võib ehk mingeid muudatusi tulla. Nüüd on Saksamaa välisminister Gabriel teinud ettepaneku, et sanktsioone on võimalik etepiviisiliselt leevendada, juhul kui Donbassis jõutakse relvarahu kehtestamiseni. Kuidas te seda ettepanekut hindate?

Põhimõtteliselt positiivselt. Venemaa-vastased sanktsioonid ei tohiks muutuda krooniliseks nähtuseks. CSU on selle selgesti sõnastanud oma valimisprogrammina Bundestagile esitatud "Baierimaa plaanis". Sõnasõnalt on seal öeldud: "Me pooldame Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamise kava vastuvõtmist ja toetame sanktsioonide leevendamist Minski kokkulepete järkjärgulise elluviimise korral."

Saksamaa uus välisminister Sigmar Gabriel Tallinnas
© Sputnik / Алексей Дружинин

Seega on CSU seisukohad samasuunalised välisministri avaldustega. Üks on selge: Saksamaal on oma ajaloo kõigis aspektides olnud Venemaaga erilised suhted, kuna meil on pikk ühine ajalugu, milles on esinenud nii tõuse kui langusi, ning kõige tõsisemad neist langustest toimusid möödunud sajandil. Seetõttu on meile osaks saanud eriline roll — vahendaja roll. Isegi kui Venemaaga on rase dialoogi pidada, tuleb meil teda toetada — seda muidugi tihedas koostöös ja kooskõlas meie Euroopa partneritega.

Kui me teiega märtsikuus Berliinis vestlesime, väljendasite te lisaks muule lootust USA ja Venemaa suhete võimaliku paranemise osas. Praegu aga võib öelda, et sündmused on arenenud teisiti. USA on sanktsioone koguni karmistanud. Kuidas te hindate USA ja Venemaa suhete seisundit?

Märkustest, mida Donald Trump tegi valimiskampaania ajal, koorus välja järeldus, et presidendiks saades teeb ta panuse suhete parandamisele Venemaaga. Obama ajal jõudsid need suhted vaieldamatult ühte oma madailamasse punkti, mis otsesõnu väljendus fraasis: "Venemaa on kõigest piirkondlik suurriik." See väide oli vale tõsiasjade vaatenurgast — kuid ennekõike oli see äärmiselt ebameeldiv psühholoogilisest vaatevinklist. Ja muidugi avaldas ta Venemaal ka vastavat mõju.

Suhete taaskäivitust ei ole Trumpi ajal kahjuks veel toimunud, seda ennekõike USA sisepoliitikaga seotud põhjustel. Diskussioon valimiskampaania mõjutamisest, mida, nagu kinnitatakse, olevat teinud Venemaa, mängib selles küsimuses suurt rolli. Sellegipoolest ei kaota ma lootust.

Oluliseks signaaliks osutus see, et Trump avaldas oma kõnes ÜRO Peaassamblee istungil erilist tänu Venemaale ja Hiinale nende konstruktiivse rolli eest ÜRO Julgeolekunõukogus seoses üksmeelse toetusega Põhja-Koread puudutavale resolutsioonile. Me ei saa lubada, et sündmused Põhja-Koreas omandaks üha pingelisema iseloomu.

Lahenduse sellele tänasel päeval kõige teravamale probleemile saab leida ainult koos Põhja-Korea naabrite — Hiina ja Venemaaga.

Kuid siin pole jutt ainult Julgeolekunõukogu otsustest. President Trump ja president Putin pidasid Hamburgis Suure Kahekümne kohtumisel maha erakordselt intensiivse ja põhimõttelise jutuajamise, mille põhjal saab mõndagi edasi ehitada. Sektoripõhine vaherahu Süürias, selle vestluse käigus saavutatud kokkulepe näitas taas kord selgesti: suuri ülemaailmseid probleeme saab lahendada ainult üheskoos ja ilma Venemaata siin hakkama ei saa.

36
Tagid:
valimised, Bundestag, Edmund Stoiber, Vladimir Putin, Angela Merkel, Saksamaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde