Poola kaitseminister Antoni Macierewicz

Antoni Macierewiczi must ruut: Poola kaitseminister hirmutas kõnekujundiga

46
(Uuendatud 16:30 26.09.2017)
Õppused "Zapad-2017" on lõppenud ja polnud neist mingit tolku. Kedagi naabritest venelased ei vallutanud. Ja ainult Antoni Macierewicz taipas, miks. Ta näeb ju venelased läbi. Või, nagu halbade kunstnike kohta öeldakse, "ta näebki niimoodi".

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

On inimesi, kelle kohta öeldakse, et neil on kuul peas – ja nendega on asi selge. Sellel on aga peas terve lõhkepea. Tühi. Selles mõttes, et peas tal see küll on aga tolku pole sellest midagi. Ja see ei käi mitte Trumpi kohta, nagu võiks mõelda pärast tema debüüti ÜRO Peaassambleel. Kuigi pistmist sellega on küll. Just sel ajal, kui USA president mängis, ei teagi siis, kas apostel Peetrust, või, parem veel, saatis 45 minutiga põrgusse mitu riiki ja Põhja-Koreale lubas hoopiski tuumapõrgu tuld, poleks Poolas keegi Macierewicz seda nagu kuulnud ega näinud.

Ta kuulis vaid oma sisemist häält või mis hääled need tal iganes seal veel olla said. Nägi ta aga ainult seda, et õppused "Zapad 2017" on lõppemas, kuid kasu polnud neist midagi. Leedut ei vallutatud, Lätit samuti mitte ja isegi kehvakesest Eesti piirist ei tuldud üle. Ja vaid Macierewicz, ega sealne aadelkond teda siis asjata kaitseministrina hoia, taipas, miks. Aga sellepärast, et 20. septembril Venemaa ja Valgevene ühisõppused tegelikult ei lõppenudki. Vähemalt tema peas mitte. Ta näeb venelasi läbi. Või nagu kehvade kunstnike kohta öeldakse, "ta näebki nii".

Kuigi mitte ainult kehvade. Malevitšil oli "Must ruut". Miks ei võinud Malevitš kõike mustades värvides näha? Olgu temaga kujund vaid kõnekujund. "Näen," ütleb, "nagu ootaks Moskva kõikide välismaa vaatlejate lahkumist, et siis salaja õppusi jätkata, ja siis juba tuumarelva kasutamisega." Just nii ta Poola televisioonis ütleski. Mitte imiteerimisega, vaid tuumalöögiga. Võiks arvata, et on mingeid seeni söönud. Et ei arvataks, et Põhja-Korea on ainuke selline.

Muide, umbes samal tasemel mõtlemist demonstreeris ÜRO Peaassambleel ka Leedu president Dalia Grybauskaitė. Kahepeale tuli neil stereoefektiga jamps välja. Neile polegi tähtis, et USA senat lubas Keskmise ja väikese tegevuskaugusega rakettide piiramise lepingust taganeda, koos kõigi sellest tulenevate tuumatagajärgedega. Ja pole neil selliste teadete jaoks ruumi. Mõlemad ajupooled on hõivatud. Ühes on mõte, et Venemaa on vaenlane, teises, et massihävitusrelvaga. Sellepärast neil mõtted kokku langevadki, sest teineteisest mööda nad ju ei pääse.

Kui palju erinevaid avastusi pakub russofoobi aval hing. Ja Macierewicz on ebatervete fantaasiate spetsialist. Selliste müütide autor nagu "Smolenski katastroof on Venemaa terroriakt" "Volõni veretöös on süüdi Moskva", "NSV Liit tahtis Poolat hävitada". Nüüd tuleb tal täieliku tõeväärsuse saavutamiseks näidata Kremli tuumamanöövrite täpne asukoht, on see Valgevene või Kaliningrad koos Leningradi oblastiga ja nimetada venelasi rottideks. Ja mis siis? Kui nad kavatsevad enda juures kodus eksperimenteerida tähendab nad ise radiatsiooni ei karda.

Tegemist on muidugi raske juhtumiga. Nagu arstid ütlevad, stabiilselt raskega. Kuid haiglasse saata pole teda ehk mõtet. Kui, siis ehk sünnitusmajja. Sellesse samasse, kus 1948. aastal väike Antoni sündis. Sest kui nõukogude sõdurid poleks fašiste Varssavist välja ajanud, mida ta neile kuidagi andestada ei suuda, poleks Macierewicz siia ilma sündinudki. Ei ole ju nüüd enam mõtet Poola vabastamist kahetseda. Sest normaalseid inimesi on tänu sellele nüüd rohkem. Ja Macierewicz on selline tähtsusetu tegelane, et elame selle ebameeldivuse kuidagi üle.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

46
Tagid:
Zapad-2017, Dalia Grybauskaitė, Donald Trump, Antoni Macierewicz, Poola
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde