Sputniku videosillast osavõtjad

Eksperdid: õppuste "Zapad 2017" ümber kruviti vägisi pingeid

70
(Uuendatud 21:44 22.09.2017)
Poliitikaeksperdid on veendunud, et ka pärast Venemaa sõjaväelaste väljaviimist Valgevene territooriumilt jätkavad lääne poliitikud nende õppuste teravat kritiseerimist

TALLINN, 20. sept — Sputnik. Venemaa ja Valgevene strateegilisi ühisõppusi "Zapad 2017" on inforuumis kunstlikult pingestatud, ent avaldusteks nende väidetavalt agressiivsest iseloomust polnud vähimatki alust – tunnistasid kolmapäeval Sputniku videosillast osavõtnud eksperdid.

Ühisõppused "Zapad 2017" toimusid Valgevene ja Venemaa territooriumil 14. kuni 20. septembrini. Õppustel osales ligikaudu 13 000 sõjaväelast, sealhulgas 3000 Venemaalt. Vaatamata Venemaa ja Valgevene avaldustele "Zapad 2017" täiesti tavapärasest õppeiseloomust ja kõikide rahvusvaheliste reeglite järgimisest ning maailma üldsuse teavitamisest, kinnitasid paljud lääne poliitikud, et õppused kätkevad endas väidetavalt agressiivset, ründavat olemust.

"Tegemist on väeüksuste tavapärase tegevusega. Midagi ebaharilikku selles polnud – erinevalt näiteks Lätist, kus õppustel lendas koguni pommitaja B-52. Siin aga mingeid agressiivseid kavatsusi ega ettevalmistusi ei olnud," kõneles Sputniku videosillal teabeportaali MELKON.LV peatoimetaja, Läti sõjaline ekspert Juri Melkonov, kes õppuste "Zapad 2017" ajal külastas isiklikult mitmeid polügoone.

Läti ekspert tunnistas, et õppust külastades ei näinud ta seal mitte ühtegi Vene sõdurit "ja valgevenelasigi oli vähe".

Poliitikaanalüütik, Venemaa sõjateaduste akadeemia professor Aleksandr Tihhanski kommenteeris paljude poliitikute väiteid, nagu oleks õppustel osalenud üle saja tuhande mehe.

Venemaa kaitseministeerium lükkas ümber teated ajakirjanike tulistamisest õppustel Zapad-2017
© Министерство обороны РФ

"Isegi Nõukogude Liidus hõlmasid kõige suuremad õppused kuni sada tuhat meest. Mõned aga rääkisid, et sel aastal tuleb neid kaks korda rohkem," märkis Tihhanski.

Ekspert meenutas lääne partnerite valjuhäälseid avaldusi, justkui tehtaks ettevalmistusi tuumarelva kasutamiseks, õppuste võimalikust "agressiivsusest" ja sellest, et Venemaa väed jäävad pärast Zapadi lõppemist edasi Valgevene territooriumile.

"30. septembriks on kõik Vene väeüksused juba Venemaal. Ma ei välista, et selle ajani tehakse sel teemal jätkuvaid ülepakutud avaldusi. Kuid eks 30. kuupäev siis näitab, millest meie lääne partnerid edaspidi pajatama hakkavad. Ma arvan, et praegusega veel ei piirduta," on Tihhanski vaandunud.

Analüütiku sõnul on sedasorti libauudised õppuste kohta Euroopa elektoraadi tööriistaks, kuidas veenda neid kaitsekulude edasise suurendamise vajalikkuses.

"Mulle tundub, et Venemaal on märksa vähem põhjust Läänele ekspansionistlikku poliitikat demonstreerida. Usun, et Venemaal selliseid motiive ei ole," ütles politoloog Jevgeni Golikov Tallinnas.

Eesti ekspert rõhutas, et Valgevene ja Venemaa sammud, sealhulgas ka õppused on adekvaatsed, olgugi pealesunnitud.

"Tähtis on  vastasseisu (Ida ja Lääne vahel – toim.) mitte teravdada, vastasel korral viib tee selleni, et Euroopa saavutab lõpuks "igavese rahu", nagu Kantil – kui kõik muutub kollektiivseks kalmistuks," on Golikov veendunud.

Videosilla osalised olid ühel meelel selles, et ka õppuste "Zapad 2017" üle arutleti Euroopa riikides nii laialdaselt just tänu käimasolevale infosõjale. Neutraalseid hinnanguid Venemaa ja Valgevene suhetele on avalikus teaberuumis väga vähe.

Täismahus ekspertide vestlust õppuste "Zapad 2017" tulemustest saate vaadata videosalvestusest.

70
Tagid:
pinge, videosilt, libauudis, eksperdid, Zapad-2017, NATO, Jevegni Golikov, Valgevene, Lääs, Venemaa
Teema:
Suurõppus "Zapad 2017" sai avapaugu (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde