Ajakirjanikud pressikeskuses. Illustreeriv foto

Lääne propaganda surmaheitlus Venemaa liberaalidega

82
(Uuendatud 14:04 02.10.2017)
Lääs tervikuna ja Lääne meediaväljaanded sealhulgas on sattunud samasse lõksu, kus oli NSV Liit enne oma lagunemist. Lääne peavoolumeedia ajakirjanduse peamine häda seisneb selles, et ta ei suuda kuidagi reaalsusele silma vaadata

Irina Alksnis agentuurile RIA Novosti

Juba korduvalt on täheldatud, et Lääs tervikuna ja Lääne meediaväljaanded sealhulgas on sattunud samasse lõksu, kus oli NSVL enne oma lagunemist. Ideoloogiliselt kujunev maailmapilt läks niivõrd teravasse vastuollu reaalsusega, et lagunes lihtsalt ära, sellel olid aga tõsised tagajärjed kogu riigile. Nõukogude meedia osutus mingil hetkel niivõrd sobimatuks massiinformatsiooni levitamiseks ja propagandaks, et see andis fataalse hobi ühiskonna usaldusele.

Selle viimatinimetatud fenomenini on Lääne meediaväljaannetele veel pikk maa minna, kuid see, et nad on praegu sellel samal hukatuslikul teel, on ilmne. Selle selgeks tundemärgiks on usalduse järsk langus.

Kuid Ameerika (ja tervikuna Lääne) peavoolumeedia ajakirjanduse peamine häda seisneb selles, et ta ei suuda kuidagi reaalsusele silma vaadata. See aga viib teda edasi ikka mööda sedasama äärmiselt ohtliku teed, millel jõutakse varsti juba punkti, kust tagasi pöörata pole enam võimalik.

Sellise pika ja väga tõsise sissejuhatuse põhjuseks on asjaoluks sai selgelt anekdootlik vahejuhtum, mis sobiks rohkem följetoni, kui analüütilise artikli kirjutamiseks.

Hiljuti avaldas võrguväljaanne "Meduza", õigemini selle inglisekeelne versioon Venemaa ja Ameerika riikliku propaganda lõbusa infograafilise võrdluse.

Sõna "propaganda" oli toimetus tahtlikult jutumärkidesse pandud. Selle sõnaga tähistati riiklikult rahastatavad ja välistarbijale mõeldud meediaväljaanded. Võrreldi kõigile hästituntud meediaväljaandeid: Venemaa poolele RT ja agentuur Sputnik, Ameerika poolt "Ameerika Hääl" ja raadio "Vabadus", samuti laiemale auditooriumile vähetuntud kuid äärmiselt mõjukas ja rikas Ringhäälingunõukogu, (Broadcasting Board of Governors, BBG). BBG on Ameerika riiklik struktuur, mis on eelpoolnimetatute ja paljude teiste ameerika vaadete teiste maailma riikide auditooriumini viivate meediaväljaannete katusorganisatsioon.

"Meduza" ajakirjanikele tuleb igati tunnustust avaldada, nad tegid loogilise käigu. On enesest mõista, et riigi poolet rahastatav meedia, mis töötab välisauditooriumile on nii ehk teisiti kutsutud selle riigi huve esindama rahvusvahelisel areenil. Oleks igati loogiline järeldada neid võrrelda eelarvete poolest, levitatavate keelde hulga poolest, auditooriumi katvuse poolest sotsiaalvõrgustikes ja nii edasi.

Selles seisukohas pole midagi erakordset ega skandaalset, see on vaid katse "tegelikkust moonutada".

Kuid tegelikkuses osutus see mõnevõrra teistsuguseks, sest pärast avalikustamist "Meduzas" puhkes pretensioonide ja kriitikatorm lääne kolleegide poolt, mis kasvas üle skandaaliks ja väga lõbusaks Twitteris. Keretäie andmises osales sellised inimesed nagu endine USA suursaadik Venemaale Michael McFoil, "Kiiev Post" toimetaja Euan_MacDonald, Ukraina Meediagrupi "Gromadske" juhtivtoimetaja Matthew Kupfer Financial Timesi toimetaja Max Saddon, endine BBG nõukogu liige Matt Armstrong, Venemaa "Vedomosti" kolumnist Maria Snegovaja, Briti The Telegraphi Moskva korrespondent Alec Luhn ja teised. Ja nende kõikide vastu võitles inglisekeelse "Meduza" toimetaja Kevin Rotrok.

Opositsioonilisele, kremlivastasele ja emigrantlikult (asukohaga Riias) väljaandele esitati pikk loetelu etteheidetest esitatud võrdluste pärast alustades ebakorrektsest eelarvete võrdlusest. Kuid peamiseks karjuvaks ja täiesti vastuvõetamatuks "Meduza" üleastumiseks nimetati seda, et väljaandele võis juba üleüldse pähe tulla mõte võrrelda ausaid, oma tegevuses läbipaistvaid demokraatia ja meediavabaduse kehastuseks olevaid Ameerika valitsuse rahastatavaid väljaandeid valelike, räpaste ja agressiivse autoritaarse Kremli propagandainstrumentidega.

Kuid peamine ja seejuures hirmutav mulje möödunud diskussioonist on "Meduza" paljastanud ilmne siirus. Pärast viimaste aastakümnete sündmusi, kus raadio "Vabadus" ja "Ameerika Hääl" erapoolikus omandas juba täiesti kohatud mõõtmed, pärast mistahes USA avantüüride meediaalase teenindamise pärast seda kui neid korduvalt tabati mitte ainult kallutatuses vaid ka valetamises vaid võltsimises ja valetamises – kaitsevad need inimesed täiesti siiralt oma puhtust ja sõltumatust. Viimase kohta tasub meenutada Süüria ja Venemaa operatsiooni kajastamist Aleppo vabastamisel ja Iraagi ja Ameerika ühisoperatsiooni kajastamist Mosuli vabastamisel. Poisi Omrani kajastamist, kelle fotot Lääne meediaväljaanded (kaasaarvatud käesoleva arutluse all olevad) kõige küünilisemal moel kasutasid Venemaa militarismi paljastamiseks ei olegi keegi vabandust palunud. See-eest koalitsioonijõudude metsikusi Mosulis (kus muuhulgas tapeti islamivõitlejaid massiliselt koos peredega) osutusid üsnagi traditsiooniliselt Läänele ebasobivateks "vaiba alla pühituteks".

Selles ongi peaprobleem, mis ei jõua kunagi Lääne meediaväljaanneteni ja mis on juba viinud tõsise kriisini.

Maailm on mõistnud, et meediaväljaanded on alati erapoolikud ja sellist asjas nagu "sõltumatu meedia" ei ole üldse olemas. Mistahes väljaanded valgustavad ühteside teemasid ja ignoreerivad teisi. Need samad Sputnik ka RT ei pretendeeri sellele, et nad on viimase instantsi absoluutse tõe kandjad. Nad teatavad avalikult oma missiooni kui läänemaailma peavoolumeedia infomonopoli murdjat ja võimalusest välismaa auditooriumile teise alternatiivse vaatenurga pakkumist ei enamat.

Selles uues maailmas on lääne peavoolumeedia traditsiooniline lähenemine enda positsioneerimine maailma rüütlitena destilleeritud tõe müüjate, vabaduse ja demokraatia pakkuja kujund lakanud töötamast. Nende säravvalged riided ei ole publiku silmis ammu enam puhtad. Liig tihti on neid tabatud kallutatuses erapoolikkusese ja valetamiselt.

Kui Lääne peavoolumeedia ajakirjanduse võimetus keeldub omaks võtmast kui ainuke kandja tegelikkuse teadmise ja tõe kandjana viib neid juba tekkinud kriisi süvenemisele auditooriumi usalduse kaotuse suunas.

Lihtsalt sellepärast, et nad näevad välja maailma silmis naeruväärsed eirates tegelikkust.

Seda kinnitas muide ka avaldamine "Meduzas". Lisaks mitteformaalsele "peapesule" Twitteris sai väljaanne ametliku avalduse raadiolt "Vabaduse" – nördimuspuhanguga tehtud võrdluse pärast.

Muide RT isegi vastas publikatsioonile märkides: "Raadio "Vabadus" vastuväited faktidele räägivad iseenda eest, samal ajal oleme tänulikud naeruhoo eest".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

82
Tagid:
propaganda, Raadio Vabadus, Meduza, meedia, ajakirjanik