Leedu president Dalia Grybauskaite

Leedu ravimatu paranoia

69
(Uuendatud 17:38 21.09.2017)
Leedu juhtkond ekspluateerib aktiivselt Venemaa agressiooniteemat

TALLINN, 19. september — Sputnik. Venemaa kaitseministeerium nimetas Leedu avaldust õhuruumi tahtliku sissetungimise kohta Venemaa lennukite õppuste "Zapad-2017" politiseerituks.

Ministeeriumis öeldi, et 16. septembril lendasid kaks transpordilennuväe Il-76 lennukit vastavalt plaanile Taganrogi lennuväljalt (Rostovi oblastis) Tšernjahhovskisse (Kaliningradi oblastis). Lennu marsruut kulges Balti mere neutraalvete kohal vastavalt õhuruumi kasutamise reeglitele. Tekkinud äikesefrondi tõttu, mis ohustas lennukite meeskonda ja reisijaid olid piloodid sunnitud marsruudist kõrvale kalduma ja suunasid lennukid Leedu õhupiiri poole ja saatsid ka eelhoiatuse Vilniuses asuvale piirkondlikule õhukontrollikeskusele.

Kaitseministeeriumis rõhutati, et piloodid toimisid vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© AFP 2019 / EMMANUEL DUNAND

"Pärast Leedu võimudelt vastava loa saamist kaldusid lennukid lühikeseks ajaks lennumarsruudist kõrvale ja lendasid ümber ohtliku piirkonna ning naasid seejärel oma algsele marsruudile. Leedu lennuliiklusteenistusel ei olnud Venemaa lennukite meeskondadele etteheiteid," teatati Venemaa kaitseministeeriumis.

Ametkonnas rõhutati, et viimase kahe ööpäeva jooksul ei tehtud kaitseministeeriumile mingeid pöördumisi ka Leedu sõjalis-diplomeetilisi kanaleid pidi.

Varem kutsuti Venemaa suursaadik Leedu välisministeeriumisse, kus talle anti üle protestinoot seoses "vabariigi õhupiiri rikkumisega". Riigi võimud nõudsid Venemaa pädevatelt asutustelt esitada viivituseta selgitused.

Grybauskaite kaebas peasekretärile

Leedu president Dalia Grybauskaite kaebas ÜRO peasekretär Antonio Guterresele Venemaa ja Valgevene õppuste "Zapad-2017" pärast. Tema arvates modelleerivad õppused reaalset konflikti NATO riikidega.

Grybauskaite erilise rahulolematuse kutsus esile "õppuste stsenaariumi ja ulatuse läbipaistmatus". Tema arvates räägib kõik see manöövrite "agressiivsest ja ründavast iseloomust".

Strateegilised õppused "Zapad-2017" toimuvad 14.-20. septembrini Valgevene ja Venemaa üheksal polügoonil. See juures tunnistas USA, et Venemaa ja Valgevene tagasid õppuste läbipaistvuse.

Venemaa kaitseministeerium on korduvalt teatanud, et õppused ei ole suunatud kolmandate riikide vastu ja nendel on plaaniline ja kaitseiseloom. Ametkonnast teatati samuti, et mõnede riikide avaldused selle kohta õppustega "valmistatakse ette platsdarmi" Leedu, Poola või Ukraina okupeerimiseks ei ole midagi ühist tegelikkusega.

Raadio Sputnik eetris nimetas sõjaline ekspert, erupolkovnik Viktor Litovkin Leedu presidendi avaldust "paranoiaks".

"See on ravimatu. See on selline paranoia, mille eesmärk on Ameerika sõjatehnika paigutamine Leedu territooriumile, samuti Läti ja Eesti territooriumile ning Poola, kus paikneb Ameerika tankibrigaad mehhaniseeritud jalaväebrigaad ja nii edasi. Selle kõige eest tuleb maksta kohalikul elanikkonnal. Võimud aga peavad õigustama täiendavaid kulutusi. Leedu presidendi ametiülesanded kohustavad teda rääkima sellest, et Venemaa kujutavat endast Leedule ohtu. Ometi on Venemaa sõda Leeduga sõda NATO vastu, see on tuumasõda, mis hävitaks Euroopa ja tekitaks tõsist kahju Venemaale. Kas meil on sellist sõda vaja? Arvan, et iga tervelt mõtlev inimene ütleb, et mitte. Kuid Leedu juhtkond ekspluateerib aktiivselt seda teemat," ütles Viktor Litovkin.

69
Tagid:
ÜRO, kaitseministeerium, Dalia Grybauskaitė, Antonio Guterres, Leedu, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde