LKA peakorter

Ameerika luure skandaalsemad äpardused NSV Liiduga

70
(Uuendatud 15:55 21.09.2017)
LKA-s ei suudetud "ära arvata", millal NSV Liidul aatomipomm ilmub, ei osatud prognoosida nõukogude vägede sissetungi Afganistani ega hinnata Nõukogude riigi majanduslikku potentsiaali. USA kõige salajasemaid luureagente värbasid NSV Liidu eriteenistused ümber: ameeriklased olid liialt rahaahned, alkoholi- ja naistelembesed

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Võitlus "nõukogude ohuga" oli 18. septembril 1947 loodud USA Luure keskagentuuri (LKA) peaülesanne. Just siin eksisid ameeriklased korduvalt. LKA kõige kõmulisematest läbikukkumistest RIA Novosti materjalis.

Aatomipommiga ei "arvanud ära"

Ameerika luurajate esimene ja kõige tõsisem möödalask oli katse ära arvata, millal NSV Liit tuumarelva omandab. Agentide paljude ettekannete ja analüüsimaterjalide põhjal koostati mahukas ettekanne.

"Ilmselt saab NSV Liidu võimekus tuumaenergial põhineva relva väljatöötamiseks olema piiratud aatomipommi valmistamisega ajavahemikul 1950. kuni 1953. aastani. Seega selliste pommide seeriatootmine ja ladustamine võib alata 1956. aastal," räägitakse lähtedokumendis.

"Ettekannet selliste järeldustega levitati veel 24. augustil 1949, kõigest viis päeva enne seda, kui Nõukogude Liit pani toime esimese aatomipommiplahvatuse," märgitakse Ameerika luure ametlikul võrgulehel.

Nõukogude tuumaprogrammi hinnanguil tehti üldse palju vigu. Nii näiteks eksis agentuur NSV Liidu territooriumil asuvate väärtuslike uraanimaagileiukohtade hinnanguil.

Afganistani "läbikukkumine"

Nõukogude vägede sisseviimine Afganistani 1979. aasta detsembris oli Jimmy Carteri administratsioonile ootamatu. LKA-s arvati, et NSV Liit sellist sammu ei tee. Nad eksisid – niinimetatud nõukogude vägede piiratud kontingent sisenes Afganistani ja viibis seal üheksa aastat.

LKA endise kaastöötaja sõnul heideti luureagentuuris tol ajal sapist nalja: "Meie arvestasime kõik õigesti, kuid venelased eksisid".

Topeltagent, kuid kellel oma?

LKA ajaloos on palju näiteid, kui suure panuse tegemine väärtuslikule agendile on osutunud ekslikuks. Kõige ilmekam selles vallas oli Aldrich Ames´i juhtum.

Vastuluureallüksuse, hilisema LKA Nõukogude Liidu osakonna ülema Ames´i värbas Nõukogude luure 1985. aastal ja see toimus vastavalt LKA plaanile — teda kavatseti kasutada topeltagendina, et ta varustaks NSV Liitu teisejärgulise või valeinfoga, saades vastu olulisi luureandmeid. Kuid Langley´s (LKA peakorteri asukoht Virginia osariigis – toim.) ei arvestatud oma kaastöötaja isikuomadusi, tal oli paar hukatusliku nõrkust – alkoholi ja naisterahvaste vastu. Ja seepärast oli ta pidavalt võlgades.

Julian Assange: LKA direktor peab sõda nende vastu, kes tõtt räägivad>>

Selle asjaolu kasutasid oskuslikult ära nõukogude luurajad. Nad pakkusid Ames´ile 50 tuhat dollarit ja edaspidi üha rohkem ja rohkem ning selle tulemusena hakkas teave voolama vastassuunas: Langley sai midagi mitte eriti väärtuslikku, Moskva aga tõelised saladused, sealhulgas andmeid LKA kaadritöötajate kohta.

Aldrich Ames oli üks KGB väärtuslikumaid agente. Kui LKA-s lõpuks "koputaja" välja selgitas, oli tuvastatud 100 ameerika luurajat. FJB vahistas Ames´i ja talle mõisteti eluaegne vangistus.

Statistikakomitee andmetel

Kogu USA ja NSV Liidu vastasseisu ajal võistles LKA Pentagoniga NSV Liidust lähtuva sõjalise ohu hinnangu osas. Luure kõige tõsisemaks oponendiks oli sõjaline analüütik Andrew Marshall, kes juhtis 42 aastat USA kaitseministeeriumi üldanalüüsi valitsust.

Marshall väitis, et NSV Liidu sõjalise võimsuse hinnangutel on LKA analüüs väga pinnapealne. Marshall´iga ühines ka tuntud majandusteadlane, nõukogude dissident Igor Birman, kes tõestas, et oma järeldused rajab luure ebausaldusväärsetele andmetele.

"LKA kasutas analüüsiks Nõukogude Liidu avaldatud ametlikke – statistikakomitee ja plaanikomitee arvandmeid, millel ei olnud tegelikkusega midagi ühist. Seda tehti ainsa eesmärgiga: näidata, et NSV Liidust lähtub tõsine oht USA julgeolekule ja endale eelarvest võimalikult suured rahaeraldised "välja ajada"," rääkis Igor Birman.

Selle tulemusena hindas LKA NSV Liidu kaitsekulutuste suuruseks 55-60% SKT-st, samal ajal, kui Marshall 25-30% SKT-st, mis oli tegelikkusele palju lähemal.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Дружинин

Magasid Nõukogude Liidu lagunemise maha

Kuigi LKA peaeesmärk oli NSVL, ei osanud ameeriklased tema lagunemist ette näha. Nõukogude majanduse tormiline kasv möödunud sajandi 50.- 60. aastatel häiris Washingtoni poliitikuid tõsiselt. Nõukogude edusammud teaduse ja tehnika valdkonnas edestasid Ameerika omi. Käis võidujooks kosmoses. Mingil ajal tundus, et NSV Liidu majandus jõuab tõepoolest USA majandusele järele ja läheb tast mööda.

70-natel oli olukord juba põhimõtteliselt muutunud, kuid LKA jätkas oma ettekannetes nõukogude potentsiaali ülehindamist. Isegi kui 1989. aastal varises Berliini müür ja paljud Läänes hakkasid Nõukogude Liidu eluvõimelisuses kahtlema, väitis Luure keskagentuur endiselt, et toimuv ei mõjuta NSV Liidu stabiilsust ja tema poliitika püüdluste järjepidevust.

Esinedes 1992. aasta mais Välispoliitika assotsiatsiooni liikmetele New York´is tunnistas LKA endine direktor Robert Gates, et kuni NSV Liigu kokkuvarisemiseni "alahindasid" agentuuri analüütikud sellist võimalust. See luure läbikukkumine oli niivõrd suur, et kongress tõstatas küsimuse "agentuuri täielikust reorganiseerimisest".

70
Tagid:
aatomipomm, LKA, topeltagent, NSV Liit, Afganistan
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde