Keskerkerakonna peakontor

Keskerakonnast välja heidetud: kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks

58
(Uuendatud 11:39 15.09.2017)
Eesti valitseva Keskerakonna juhatuse otsust erakonna ridade puhastamiseks kohalike valimiste eel hindasid väljaheidetud ise kui võitlust teisitimõtlejatega

TALLINN, 12. september — Sputnik. Eesti valitseva Keskerakonna juhatus heitis 11. septembri õhtul erakonna ridadest välja 32 poliitikut, kes olid otsustanud minna pealinnas kohalikele valimistele erakonnast eraldi Edgar Savisaare Valimisliidu ja ühenduse Tegus Tallinn nimekirjaga ega muutnud oma otsust ka pärast hoiatusi võimaliku erakonnast väljaviskamise kohta, mis oli septembri algul Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi suust kõlanud. 

Olga Ivanova visati Keskerakonnast välja
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Väljavisatute" hulgas kõige tuntum on parlamendisaadik Olga Ivanova, kes hindas kriitiliselt oma nüüdseks juba endiste parteikaaslaste otsust. Tema sõnul kavatseb ta oma parteist väljaheitmise vaidlustada.

Täna, 12. septembril esinesid Eesti parlamendisaadikud Olga Ivanova, Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul pöördumisega Keskerakonna juhatuse poole, kus nad kutsusid esimees Jüri Ratast üles otsust sedavõrd massilisest parteikaaslaste vähendamisest ümber vaatama.

Avalduses märgitakse, et ainsaks erakonnast väljaheitmise põhjuseks on nende hinnangul ustavus erakonna rajajale ja selle kauaaegsele esimehele Edgar Savisaarele, kes oma ametist 2016. aasta sügisel kukutati.

Avalduse terviktekst ilmus Olga Ivanova kodulehel Facebookis. Pöördumise autorite meelest muudab erakonna juhatuse seisukoha "küüniliseks" see, et opositsionääride peamist liidrit Edgar Savisaart parteist välja ei visatud.

"Meid hämmastab antud otsuse silmakirjalikkus, kuna Edgar Savisaart, kelle otsuseks oligi samanimelise valimisliidu loomine, erakonnast välja ei visatud, see otsus puudutab ainult tema meeskonna liikmeid. Meeskonna puhul, mis seisab eranditult keskerakondlike väärtuste eest."

Üks 32 väljaheidetust

Alissa Ait on Eesti poliitikute ja kodanikuaktivistide noore põlvkonna eredaks esindajaks. Tallinnas tuntakse teda venelaste hariduspäeva ühe korraldajana ja venekeelse hariduse aktiivse pooldajana. 

Ta ei varja oma kriitilist suhtumist riigi NATO-liikmesusse ning hoiatab tema hinnangul "vene ohust" veelgi suurema ohu – massilise sisserände ohu eest. Ait võtab sõna riigieelarve õiglasema ümberjaotamise kaitseks kultuuri arendamise heaks, võttes arvesse asjaolu, et Eesti on paljurahvuseline riik.

Olga Ivanova vastas ettepanekule arvata ta Keskerakonnast välja
© Sputnik / Вадим Анцупов

Keskerakonnast väljaviskamist tõlgendas ta pigem filosoofiliselt, millest ta oma Facebooki-kontol ka teada andis:

"See on hetk, mil erakonnal pole tarvis oma isikliku arvamuse ja põhimõtteliste seisukohtadega inimesi. Ent see, mis ei tapa, teeb tugevamaks. Savisaarele ustavad kandidaadid lähevad kohalikele valimistele omaette nimekirjaga Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn."

Keskerakonna endine esimees ja juht Edgar Savisaar ei ole veel Keskerakonna juhatuse otsust "opositsionääride" väljaviskamisest kommenteerinud. See vaikimine on seda üllatavam, et väljaheidetud on korduvalt rõhutanud, et lähevad valimistele eraldi nimekirjaga ainult ustavusest Savisaarele ja vastusena tema kukutamisele partei juhi kohalt.

Savisaare valimisliit lõhki >>

58
Tagid:
väljaheitmine, väljakutse, liikmed, Savisaare valimisliit, Keskerakond, Mihhail Korb, Olga Ivanova, Jüri Ratas, Edgar Savisaar, Eesti
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde