Illustreeriv foto

"Zapadi" ja Zapadi vahel tuleb vahet teha

89
(Uuendatud 11:50 20.09.2017)
Meil on "Zapad-2017" aga neil terve suundade nimekiri ja kõik puha meiepoole (Zapad vene keeles läänekaar – toim.). Seejuures ei tule nad paanikaseisundist välja. Mis seal ikka, igaühel on oma arguse koefitsient

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

See pole isegi teema jõudude vahekorrast, vaid suhtumisest jõusse. Meil on kõigest "Zapad-2017", Läänemaailmal on üksnes hirmutunne. Olgugi, et suures sünonüümide kogumis: "Elav vaim" ("Agile Spirit") Georgias, "Väle västar" ("Agile Spirit") ja "Võitmatu vankumatus" Ukrainas, "Aurora" ja "Põhjarannik" Skandinaavias, "Puhas plats" Balti riikides, mis nimesid nad küll nendele välja ei mõtle. Meil koos Valgevenega toimub see kord kahe aasta tagant, etteteatamisega teiste hulgas ka tõenäolisele vastsele. Nemad ei jõua oma järjekordsete õppuste stsenaariumidest isegi iseennast teavitada. Balti riikides on igaks juhuks non-stop režiimis häire välja kuulutatud, et mitte hiljaks jääda.

Õppuste Zapad 2017 lähenedes on üha enam märgata närvilisust NATO leeris, illustratiivne foto
© Sputnik / Evgeny Biyatov

Meil on 14. kuni 20. septembrini kahe peale oma Liitriigi territooriumil12 700 sõjaväelast. Nemad kavatsevad ainuüksi Rootsis kokku ajada peaaegu kaks korda rohkem. Kusjuures neil on need 20 aasta suurimad õppused. Esmakordselt USA sõjaväelaste maabumisega. See on haruldane sõjajärgne sündmus, kus jänkid mängivad meid. 1500 ameeriklast kujutavad "punaseid", see tähendab ründavat poolt. Meie aga ei hakka neile pöialt hoidma, ega ka kurvastama, kui nad kaotama peaksid. Ja kaotavad nad kindlasti. Nad ei ole ju meie. Meie aga juba võitsime. Kusjuures juba siis, kui "… õppused on põhiline" (vihje vene kõnekäänule "sõda pole oluline, õppused on põhiline" – toim.)

Vaevalt, et see, kes seda esimesena ütles, uskus, et tuleb aeg, kui isegi nemad pole peamised. Piisab õppuste väljakuulutamisestki, kui vastane, isegi kui ta kohe plagama ei pista, paanikasse läheb kindlasti. Meie "Zapad-2017" läbipaistvus on maailma tasemel, nagu öeldakse, mine ja vaata. Kuid neile on vaatamisest vähe. Nemad tahaksid ise planeerida, ja ka meie käitumist, ja meie elu. Ja kuna me neile seda kohe mitte kuidagi lubada ei saa, siis ütlevad nad, kindlasti ütlevad, et meid oli neli korda…rohkem. Või viis korda. Või suurusjärgu võrra. Või 200-250 tuhat. Ja igaühel neist on oma argusekoefitsient.

Ometi usutakse neid. Isegi strateegiast ja taktikast kaugelseisvale inimesele on selge, et kartmatult-sõjaline ja ainuke sõjaline NATO blokk ei saa Venemaad piirata ainult sellepärast, et mõned tema diviisid otsustasid harjutada Valgevenes kallaletungi tõrjumist. Seda enam, kui öeldakse, näete, siin see ongi, pole sugugi mägede taga. Ja kuigi kohale sõitsid ju nemad, ja vahetult piiri äärde, siis seda nad ette näha ei osanud, et sellega aitasid nad meil selle ülesande veel enne õppusi ära lahendada. Ja me ei pea nende programmi tingimata lülituma täielikult. Piisab ju ühest lambikesestki, et kogu kihulasteparv selle peale kokku lendaks. Meie näeme neid aga nemad ainult fantaseerivad meid.

NATO peakorter Brüsselis
© Sputnik / Алексей Витвицкий

USA kiirreageerimisjõud Euroopas ei pea Venemaa sõjaväe survele vastu. Sellest kirjutab Politico viitega Pentagoni ettekandele. Jutt on 173. brigaadist, mis paikneb Itaalias Vincenze"s. Vastavalt alliansi plaanile peaks just see üksus esimesena sissetungijale vastu minema. Tuleb aga välja, et ei ole millegagi minna. Väekoondis on "halvasti varustatud ega vastu ohule". See on aga nende mõõdupuu järgi "bastion". Loksutati neid küll Iraaki, küll Afganistani. Kaotasid sõjaradadel kogu oma sõjalise hiilguse. Ja sellepärast ei taheta ilma maskeerimisvõrguta lahingusse minna. Isegi sellest on puudus. Kuigi, mida me seal näinud ei ole.

Tõsi, varem kartis meid ainult Baltikum. Nagu naisterahvas anekdoodis: "Ärge rünnake mind – Aga ma olen ju õues, teie seal rõdul? – Mis siis nüüd saab, kas tulen alla?" Nemad, paistab, ongi juba alla tulnud. Kus on Vincenze ja kus Venemaa? See tähendab, et meie peaksime jälle pool Euroopat läbi marssima (vihje heroilisele vene sõjalaulule – toim.). Küsimus, miks just need kiirreageerimisjõud peavad meie esmalööki tõrjuma, kui meie ümber on paigutatud hulk NATO pataljone? Ilmselt reageerivad need veelgi kiiremini. Ja ilmselt isegi ründelööki ära ootamata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

89
Tagid:
Zapad, relvajõud, NATO, USA, Ukraina
Teema:
Suurõppus "Zapad 2017" sai avapaugu (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde