Kim Chŏng-un

Mis ähvardab maailma juhul, kui Kim Chŏng-uni režiim kukub

161
(Uuendatud 16:47 12.09.2017)
Põhja-Korea režiimi käsutuses on mitte üksnes kümnete kaupa tuumalõhkepäid, vaid ka suures koguses plutooniumi ja rikastatud uraani, mida kasutatakse tuumarelva tootmiseks

TALLINN, 7. september — Sputnik. Lisaks sellele eeldatakse, et sel maailmas suuruselt kolmanda keemiarelva-arsenaliga riigil on olemas ka bioloogiline relv. Kim Chŏng-uni režiimi langemine võib tuua kogu maailmale ettearvamatuid tagajärgi.

Paljud arvavad, et diktaatori tekitatud sõjaoht ja tema poolt provotseeritav tuumaeskalatsioon ei olegi nii kohutavad, nagu seda oleks režiimivahetus Põhja-Koreas, hoiatab portaal Inosmi osundusega Rootsi väljaandele Dagens Nyheter.

Oletame, et Kim Chŏng-un näitelavalt kaob — välismaalt värvatud agendid tapavad ta või hukkub ta laastavas tuumasõjas.

Kas ilma selle diktaatorita hingab maailm kergendustundega? Võib-olla siiski mitte.

Miks USA Põhja-Korea vastu sõda ei alusta >>

Tegelikult võib Põhja-Korea režiimi kokkuvarisemine käivitada sündmusteahela, mis õõnestab Aasia ning kogu maailma stabiilsust. Paljud maailmaareenil tegutsevad isikud eelistavad ilmselt praegust olukorda ebakindlale tulevikule ilma Kimita.

"Hiina ei lase iialgi Korea poolsaarel sõda ja kaost vallandada," ütles esmaspäeval Hiina saadik ÜRO-s Liu Jieyi. See avaldus illustreerib hirmu, mida Peking tunneb ulatuslike ja ootamatute muutuste ees naaberriigi elukorralduses.

Ja olgugi Kim Chŏng-unil väljaspool tema suletud riigi piirie vähe austajaid, on mitmes suhtes mõistlik pigem karta tema kukutamist. Hiina muret jagab teatud määral ka Lõuna-Korea.

Vaat mis võib juhtuda, kui diktatuur variseb.

Katastroofiline põgenikevool

Kui see režiim kokku kukub, liiguvad miljonid põhjakorealased riigi piirialadele sõltumata sellest, kas puhkeb sõda või mitte.

Venemaa mõistis Põhja-Korea väidetava vesinikupommikatsetuse karmilt hukka>>

Osaliselt asuvad nad põgenema, et pääseda sõjaväelaste ja teiste režiimile ustavate ning oma elu eest heitlejate käest, osaliselt aga toidunappuse pärast.

Isegi heade saakide korral ei suuda Põhja-Korea põllumajandus elanikkonna äratoitmisega toime tulla, ka 1990. aastatel suri järjest mitu miljonit inimest nälga.
Tänavuse aasta saagikus oli 30% võrra kesisem kui tavaliselt.

Kui režiim kukub, lakkab toimimast ka toidujaotuse süsteem. Maksusüsteem variseb kokku, see toob kaasa realiseerimata kaupade kuhjumise, mis omakorda süvendab toidupuudust.

Hiina jaoks tähendavad Yalu piirijõele kokku tormavad miljonid näljased põgenikud tõelist õududunenägu ja ohtu stabiilsusele. Lõuna-Korea ei suuda samuti sellise ulatusega inimvooluga midagi peale hakata.

Uus türann

Juhul, kui Kim riigipöörde tulemusena kukutatakse, tekib väga suur oht, et tema asemele astub vähemalt sama karmikäeline ja ettearvamatu valitseja. See, kelle kontrolli all on ebaproportsionaalselt suur Põhja-Korea armee, kontrollib kogu riiki. Mingeid alternatiivseid tugisambaid võimu jaoks ei ole.

Tuumarelv ei kao kuhugi, nagu ka selle kasutamise oht.

Teine tõepärane stsenaarium: omavahel konkureerivad kindralid jagavad riiki ja olukord kasvab üle kodusõjaks. Mis muidugi omakorda süvendab rände- ja humanitaarkriisi.

Asjalood massihävitusrelvadega

Põhja-Korea režiimi käsutuses on mitte üksnes kümnete kaupa tuumalõhkepäid, vaid ka suures koguses plutooniumi ja rikastatud uraani, mida kasutatakse tuumarelva tootmiseks. Lisaks sellele eeldatakse, et sel maailmas (USA ja Venemaa järel) suuruselt kolmanda keemiarelva-arsenaliga riigil on olemas ka bioloogiline relv.

Kogu seda viimse kohtupäeva relvastust hoitakse üle terve riigi erinevates paikades, millest paljud on tõenäoliselt salastatud. Neid relvi leida ja kahjutuks teha osutub võimalikele "võidukatele" jõududele peale Põhja-Korea kokkuvarisemist uskumatult raskeks ülesandeks.

Vastasel korral on väga suur oht, et Põhja-Korea ellujäänud sõjaväelased need relvad meeleheites käiku lasevad või siis müüakse need terroristidele mõnes teises maailma piirkonnas.

Hiina ja USA vastasseis

Kui Pyongyangi režiim sõja järel mängust välja astub, lülituvad sellesse teised: see on vähemasti vajalik, et tulla toime rändekriisiga, korraldada hädaabi ja võtta massihävitusrelv kontrolli alla.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Lõuna-Korea sihiks on mõlemad Korea riigi pooled taasühendada.

Kuid taasühinemine Lõuna-Korea seatud tingimustel on punaseks rätikuks Pekingile, kuna see tähendaks tõenäoliselt seda, et Hiina piiri äärde paigutatakse USA sõjaväelased.

Olukord, kus Lõuna-Korea, Hiina ja USA üheaegselt Põhja-Korea okupeerivad, ähvardab kujuneda plahvatusohtlikuks.

Veidi vähem ohlik võimalus on selline: Hiina korraldab põhjas midagi nukuriigi taolist —vähendatud versiooni ilma massihävitusrelvata kunagisest Koreast. Juhul, kui USA ja Lõuna-Korea sellega nõustuvad.

Palju ohtlikum on olukord — ja et hullem, see on piisavalt tõenäoline —, kus USA ja Hiina väed satuvad Korea poolsaarel otsesesse vastasseisu, seda võib-olla eksituse läbi — seal valitseva segaduse tõttu. Halvimal juhul võivad sellised intsidendid kasvada üle sõjaliseks konfliktiks kahe tugevaima riigi vahel.

161
Tagid:
bioloogiline relv, uraan, tuumapomm, keemiarelv, tuumarelv, plutoonium, türann, Kim Chŏng-un, Kim Jong-un, Korea, Põhja-Korea, Hiina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde