OSCE inspektorid Donetskis

Rahuvalvajad Donbassi

54
(Uuendatud 16:11 07.09.2017)
Ukraina on valmis arutama Venemaa pakutud ÜRO Julgenõukogunõukogu resolutsiooniprojekti rahuvalvajate saatmisest riigi idaossa. Sellest teatas Ukraina alaline esindaja ÜRO-s. Võib juba ette öelda, et see töö ei saa olema kergete killast. Kuid eduvõimalused on olemas.

Ilja Harlamov, raadio Sputnik

Vladimir Putini avaldus rahuvalvajate võimalikust saatmisest Donbassi kõlas BRICS (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariigi koostööorganisatsioon – toim.) riikide tippkohtumise lõpp-pressikonverentsil ja kutsus esile hulga erinevaid tõlgendusi ja kommentaare vist isegi enne, kui president oma seisukohtade tutvustamisega lõpetada jõudis.

Ühed kardavad, et rahuvalvajate lähetamine võimaldab Kiievil puhastada piirkonna soovimatutest isikutest ja teisitimõtlejatest. Kusjuures kõige resoluutsemal viisil. Näitena meenutatakse tunnustamata Serbia Kraina vabariiki möödunud sajandi üheksakümnendate aastate keskpaigas, kui Horvaatia sõjavägi purustas ÜRO rahuvalvajate mahitusel selle serblastega asustatud ala.

Luganskis lendas õhku OSCE maastur
© REUTERS / ALEXANDER ERMOCHENKO

Teised süüdistasid Venemaa liidrit uues hübriidoperatsioonis Ukraina vastu ja Kiievilt initsiatiivi "ülevõtmises". Daamid ja härrad, nüüd tuleks rahuneda ja Venemaa presidendi kõne uuesti üle lugeda. Hea, et pressikonverentsi üleskirjutus, nagu sellistel puhkude olema peabki, on saadaval tema ametlikul võrgulehel.

Niisiis, kommenteerides küsimust rahuvalvajatest, täpsemalt inimestest, kes võiksid tagada OSCE missiooni julgeoleku Donbassis ja tegeleksidki ainult sellega, teatas Vladimir Putin, et ei näe selles idees midagi halba.

See Euroopa missiooni, tuletas Venemaa riigipea meelde, loobub oma töötajate relvastamisest vastava personali ja kogemuste puudumise tõttu. Edasi rõhutas president, et need jõud peaksid asuma eraldusjoonel ja ei kusagil mujal. Ja kolmas võtmetingimus — see küsimus lahendatakse pärast vaenupoolte ja nende sõjatehnika eemaletõmbamist ja vaid otsekontakti tingimustes isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide esindajatega. Just sellise resolutsiooni lasi Putin välisministeeriumil ÜRO Julgeolekunõukogule edastada, arvestusega, et selle vastuvõtmine tuleb Ida-Ukraina probleemi lahendamisele kasuks.

Seega, enne kui "põhjapanevaid" järeldusi teha, lugege algallikaid.

Muide, pressikonverentsil presidendile esitatud küsimusest jäi kõlama mõte, et Kiiev on juba ammu haudunud Donbassi rahuvalvajate viimist, kuid kardab, et Venemaa blokeerib selle initsiatiivi Julgeolekunõukogus. Ja sellepärast püüab Kiievi juhtkond selle "läbi vedada" organisatsiooni Peaassambleelt.

Vladimir Putin vastas, et "Peaassamblee kaudu pole seda võimalik teha, sest ÜRO rahuvalvajad ei saa tegutseda muidu, kui Julgeolekunõukogu otsuse alusel."

See pole juba faktiliselt võimalik, kuid millal varem on Kiiev faktidega arvestanud? Petro Porošenko kavatseb tõesti ÜRO Peaassamblee 72. istungjärgule sõita ja esitleda seal initsiatiivi rahuvalvemissiooni käivitamisest Donbassis.

Kuid missiooni kontseptsioon on Kiievil hoopis teistsugune ja seepärast oleks siinkohal Putini initsiatiivi "ülevõtmisest" rääkimine vähemalt ebakorrektne. Seda enam, kordan, Moskva ei kavatse oma ideega Peaassambleel välja tulla.

Kiiev ei looda enam Lääne vastuarmastusele?
© Sputnik / Алексей Куденко

Kuid peamine seisneb muus. Kiievi arvates peaksid rahuvalvajad viibima kogu Donbassi territooriumil, kuni Ukraina-Venemaa piirini välja ja kontrollima relvade äraandmist "ebaseaduslike relvaformeeringute" poolt, nagu Ukraina esindajad neid nimetama. Millega see paljude regiooni elanike jaoks lõpeb, on täiesti selge.

Enamgi veel, mingeid läbirääkimisi isehakanud vabariikidega ei tule, teatas Ukraina siseministeerium operatiivselt. Sealt lisati veel, et Venemaa sõjaväelaste osalemine rahuvalvemissiioonis on vastuvõetamatu. Tegemist olevat "agressorriigiga".

Vladimir Putin ei öelnud midagi selle kohta, millistest riikidest peaksid rahuvalvajad olema.

Kuid miks ei võiks nad olla Venemaa kodanikud? Venemaa Föderatsioon on ÜRO täieõiguslik liige ja on esindatud selle struktuurides, ta ei ole Donbassi konflikti osapool ega ole Ukrainaga sõjaseisukorras. Nii et Ukraina kategoorilisus ei ole millegagi põhjendatud.

Ukraina välisministeeriumis töötavad diplomaadid, kes on vaoshoitud inimesed. Kiievi poliitikud on aga hoopis vabama käitumisega ja on Vladimir Putini sõnu kommenteerinud. Ülemraada asejuhataja ja kohakaasluse alusel Ukraina esindaja Donbassi kolmepoolse kontaktgrupi töögrupis Irina Geraštšenko tegi moodsate räpparite stiilis avalduse, unustas ainult oma tiraadi riimi panna.

Tema arvates moonutab Moskva tundmatuseni Kiievi initsiatiivi ja teeb seda hübriidsõja parimate traditsioonide vaimus. Kiievile allumatuid territooriume nimetab see lugupeetud daam ajutiselt okupeeritud "Mordoriks" (Paik J. R. R. Tolkieni triloogias "Sõrmuste isand", kus on musta isanda Sauroni kants Barad-dûr, mida kutsuti ka Mustaks Kantsiks ning Kurjuse Kantsiks – Wikipedia). Ta nõudis, et rahuvalvajad tuleb paigutada "kogu venelaste poolt okupeeritud territooriumile".

Üldiselt on see tuttav valge härja jutt (lõputa ja lõputu rahva jutt – toim.) püsiva rahu saavutamise eesmärgil konstruktiivse dialoogi asemel. Kiiev ei murra endale oma kokkuleppimisvõimetuse jäärapäisusega truudust, sest tunnetab, et tal on toetajaid. Venemaa resolutsiooni võivad Julgeolekunõukogus blokeerida USA, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Kui nendes just ei ärka ootamatult altruism ja vastutustunne.

Ukraina versiooni, nagu Kiiev põhjendatult kardab, laseb Venemaa ilmselt kui sobimatu ja Donbassi elanikke ohustava, põhja. Kuid šanss tuua pärast Vladimir Putini ettepanekut sellele maale rahu on siiski olemas. Ja Läänemaailm võiks selle ära kasutada, kui ta muidugi seda tahab. Igal juhul on üks nende mõjukatest esindajatest, Saksamaa välismister Sigmar Gabriel soovitanud seda teha.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

54
Tagid:
Julgeolekunõukogu, ÜRO, BRICS, Petro Porošenko, Vladimir Putin, Lugansk, Donetsk, Donbass
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde