Zapad-2009

NATO ja Venemaa vahetavad ähvardusi

115
(Uuendatud 19:21 08.09.2017)
Venemaa ja Valgevene valmistuvad suurteks sõjaväeõppusteks, mis teevad alliansi piiriäärsed liikmesriigid ärevaks. NATO aga võib viia oma väegrupeeringu Balti riikides lahinguvalmidusse nelja päevaga, mis kujutab endast Venemaa jaoks eriti suurt ohtu

TALLINN, 1. september – Sputnik. Venemaa ja Valgevene valmistuvad 14. septembril algavateks suurteks sõjaväeõppusteks "Zapad-2017", mis toimuvad Euroopa Liidu piiride läheduses ja tekitavad seetõttu Moskva lähinaabrites hirmu ja Lääneriikide liidrites segadust, vahendab portaal Inosmi väljaannes Le Figaro ilmunud artikli.

Ametlikult osaleb õppustel 12,7 tuhat sõjaväelast, nendest 7200 Valgevenest ja 5500 Venemaalt, sõjaväelaste käsutuses on 70 lennukit ja kopterit, 250 tanki, 200 suurtükki ja 10 sõjalaeva. Isikkoosseisu on seekord 4700 sõjaväelase võrra rohkem, kui eelmistel sellistel õppustel 2015. aastal.

Õppuste Zapad 2017 lähenedes on üha enam märgata närvilisust NATO leeris, illustratiivne foto
© Sputnik / Evgeny Biyatov

Jens Stoltenberg suundus Varssavisse, et rahustada Poolat selle heidutusoperatsiooni eel, kus kõik osapooled peavad end kaitsepositsioonil olevateks. NATO leiab, et need arvud on tahtlikult vähendatud. Leedu on tõsiselt mures oma idatiiva pärast ja väidab, et tegelikult osaleb õppustel 100 tuhat sõjaväelast. Atlandi alliansi arvates on läbipaistvuse puudumine vastuolus rahvusvaheliste lepingutega.

Õppustel kasutatava simulatsioonilegendi kohaselt on veerand Valgevene lääneosast kuulutatud ülejäänud riigiga vaenulikuks Viejšnoriaks (vene k. — Вейшнория). Koos kahe teise riigi — Lunbenia ja Vebariaga, mille piirid meenutavad üldjoontes Poola ja Leedu omi, kavatseb niinimetatud Lääne koalitsioon Valgevene asekaitseminister Oleg Belokonevi sõnul ühiste pingutustega destabiliseerida olukorda Valgevenes ja õõnestada Venemaa ja Valgevene liitlassuhteid.

Kujuteldav vaenlane

See sõjaline stsenaarium on Valgevene võimude teatel loogiline järelm NATO hiljutiste lahingugruppide paigutamisele Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Nüüdsest on nendes olevad 4500 meest lahinguvalmiduses, kinnitati NATO-s teisipäeval. Moskva poolt õppuste õigustamiseks esitatav argument erineb mõnevõrre NATO põhjendusest.

Vaatamata õppuste kaitseiseloomule sisaldab stsenaarium terrorirühmituse tungimist Valgevene territooriumile ja Kaliningradi oblastisse — Leedu ja Poola vahel paiknevasse Venemaa enklaavi.

"Vaenlane on tinglik ja õppuste legend ei ole seotud konkreetse piirkonnaga. Selline stsenaarium võib realiseeruda mistahes maailma punktis," ütles Venemaa kaitseministri asetäitja Aleksandr Fomin, kes süüdistas lääneriike niinimetatud "Venemaa ohu" müüdi levitamises.

Läbipaistvuse suurendamiseks otsustas Moskva USA Euroopa maavägede ülema Ben Hodgese soovile vastu tulles kutsuda õppuste kajastamiseks kohale isegi Lääne meediaväljaannete esindajad.

NATO omakorda õigustab oma idatiiva kindlustamist Krimmi annekteerimisega ja Venemaa osalemisega Donbassi konfliktis, mida Venemaa võimud on kogu aeg tagasi lükanud. Lisaks lahingugruppide paigutamisele Balti tiikidesse ja Ameerika vägede uue peakorteri asutamisele Poolas, viisid 1500 NATO sõjaväelast Ühendkuningriigist, USA-st, Leedust ja Poolast juuni alguses läbi esimesed ulatuslikud õppused Suwalki koridori kaitsmiseks.

Seda osa Poola territooriumist peavad lääneriigid geograafilistel põhjustel eriti haavatavaks piirkonnaks. Territoorium piirneb Kaliningradi oblasti ja Valgevenega. Venemaa osa õppustest "Zapad —2017" toimub selles sõjaliselt tugevas enklaavis, kõigest 100 km kaugusel Suwalki koridorist läänes. Leedu kardab väga, et Moskva võib neid õppusi kasutada ettekäändena vägede alaliseks paigutamiseks NATO idatiivale.

Kogu õppuste toimumise perioodil lendavad seitse F-15 hävitajat heidutuseks Balti riikide kohal.

NATO võib viia oma väegrupeeringu Balti riikides lahinguvalmidusse nelja päevaga

NATO võib kolme-nelja päevaga tuua Balti riikidesse ja seada lahinguvalmidusse 120-150 tuhande mehelise väegrupeeringu ja Poolas 70-80 tuhandelise, et kaitsta piirkonda ohu eest, mida võivad endast kujutada Venemaa-Valgevene ühisõppused "Zapad", teatas sõjaline ekspert, ajakirja "Arsenal Otetšestva" peatoimetaja Viktor Murahhovski.

"Kui kõik kokku lugeda, siis võib kindlalt väita, et nad (NATO) kavatsevad Balti riikidesse paigutada 120-150 tuhande mehelise väegrupeeringu. Selleks valmistatakse praegu ette materiaalset baasi. Poolasse saab paigutada 70-80 tuhande mehelise väegrupeeringu. Ja seda kõike õigustatakse meie õppustega. Seda tehakse selleks, et Venelased väidetavalt ohustavad neid. Meie aga kaasame oma õppustele ("Zapad-2017 Valgevenes) vaid 3 tuhat sõjaväelast," tsiteerib RIA Novosti Murahhovskit.

Ekspert teatas, et NATO harjutab Balti merel asuvatele niinimetatud varustuslaevadele sõjaväevarustuse ja lahingutehnika pealelaadimist, mis võimaldab eelpaigutatavate väeüksuste lahinguvalmidusse viimist Balti riikides ja Poolas 48 tunni jooksul ja kiirreageerimisjõudude lahinguvalmiduse saavutamist kolme-nelja päevaga.

Ta rõhutas, et "NATO taristu paigutamine Balti riikidesse ja Poola tähendab sisuliselt katset pöörduda tagasi külma sõja juurde, mil harjutati sõjateatri operatiivset ettevalmistamist ja topeltpaiknemisega väeüksuste operatiivvalmidusse viimist. Nende üksuste tehnika asus tõenäolise vastasega piirneval territooriumil, isikkoosseis toodi aga kohale lennukitel väga kiiresti."

Murahhovski rõhutas, et just see kujutab endast Venemaa jaoks eriti suurt ohtu, mitte aga need neli paljurahvuselist pataljoni, mille allianss on praeguseks paigutanud Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse — Venemaa sõjaväespetsialiste ei ole sellega võimalik ära petta.

"Me vaatame asja tuuma. Nad valmistavad ette baasi väegrupeeringu pealetungiks," resümeerib ekspert.

Ta lisas, et Lääne strateegiline väejuhatus ei ole Venemaa jaoks "praegu käesolevas geopoliitilises olukorras" prioriteetne, mis nähtub sellest, kuidas kaasaegne relvastus ja sõjatehnika suunatakse eelkõige Lõuna- ja Kesksõjaväeringkonna käsutusse ning Arktika suunal Põhjalaevastiku ühinenud strateegilise väejuhatuse loomisest.

NATO ja Balti riigid sealhulgas, on üsna mures Venemaa-Valgevene sõjaliste õppuste "Zapad-2017" pärast, mis toimuvad 14. kuni 20. septembrini. On tehtud oletusi nagu võiksid Venemaa sõjaväelased pärast õppuste lõppemist Valgevene territooriumile jääda. Vastuseks sellele teatas Venemaa suursaadik Minskis Aleksandr Surikov, et Venemaa sõjaväelased ei kavatse pärast õppuste lõppemist sinna jääda.

115
Tagid:
Zapad-2017, NATO, Jens Stoltenberg, Baltimaad, Suwalki, Valgevene, Venemaa