Zapad-2009

NATO ja Venemaa vahetavad ähvardusi

118
(Uuendatud 19:21 08.09.2017)
Venemaa ja Valgevene valmistuvad suurteks sõjaväeõppusteks, mis teevad alliansi piiriäärsed liikmesriigid ärevaks. NATO aga võib viia oma väegrupeeringu Balti riikides lahinguvalmidusse nelja päevaga, mis kujutab endast Venemaa jaoks eriti suurt ohtu

TALLINN, 1. september – Sputnik. Venemaa ja Valgevene valmistuvad 14. septembril algavateks suurteks sõjaväeõppusteks "Zapad-2017", mis toimuvad Euroopa Liidu piiride läheduses ja tekitavad seetõttu Moskva lähinaabrites hirmu ja Lääneriikide liidrites segadust, vahendab portaal Inosmi väljaannes Le Figaro ilmunud artikli.

Ametlikult osaleb õppustel 12,7 tuhat sõjaväelast, nendest 7200 Valgevenest ja 5500 Venemaalt, sõjaväelaste käsutuses on 70 lennukit ja kopterit, 250 tanki, 200 suurtükki ja 10 sõjalaeva. Isikkoosseisu on seekord 4700 sõjaväelase võrra rohkem, kui eelmistel sellistel õppustel 2015. aastal.

Õppuste Zapad 2017 lähenedes on üha enam märgata närvilisust NATO leeris, illustratiivne foto
© Sputnik / Evgeny Biyatov

Jens Stoltenberg suundus Varssavisse, et rahustada Poolat selle heidutusoperatsiooni eel, kus kõik osapooled peavad end kaitsepositsioonil olevateks. NATO leiab, et need arvud on tahtlikult vähendatud. Leedu on tõsiselt mures oma idatiiva pärast ja väidab, et tegelikult osaleb õppustel 100 tuhat sõjaväelast. Atlandi alliansi arvates on läbipaistvuse puudumine vastuolus rahvusvaheliste lepingutega.

Õppustel kasutatava simulatsioonilegendi kohaselt on veerand Valgevene lääneosast kuulutatud ülejäänud riigiga vaenulikuks Viejšnoriaks (vene k. — Вейшнория). Koos kahe teise riigi — Lunbenia ja Vebariaga, mille piirid meenutavad üldjoontes Poola ja Leedu omi, kavatseb niinimetatud Lääne koalitsioon Valgevene asekaitseminister Oleg Belokonevi sõnul ühiste pingutustega destabiliseerida olukorda Valgevenes ja õõnestada Venemaa ja Valgevene liitlassuhteid.

Kujuteldav vaenlane

See sõjaline stsenaarium on Valgevene võimude teatel loogiline järelm NATO hiljutiste lahingugruppide paigutamisele Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Nüüdsest on nendes olevad 4500 meest lahinguvalmiduses, kinnitati NATO-s teisipäeval. Moskva poolt õppuste õigustamiseks esitatav argument erineb mõnevõrre NATO põhjendusest.

Vaatamata õppuste kaitseiseloomule sisaldab stsenaarium terrorirühmituse tungimist Valgevene territooriumile ja Kaliningradi oblastisse — Leedu ja Poola vahel paiknevasse Venemaa enklaavi.

"Vaenlane on tinglik ja õppuste legend ei ole seotud konkreetse piirkonnaga. Selline stsenaarium võib realiseeruda mistahes maailma punktis," ütles Venemaa kaitseministri asetäitja Aleksandr Fomin, kes süüdistas lääneriike niinimetatud "Venemaa ohu" müüdi levitamises.

Läbipaistvuse suurendamiseks otsustas Moskva USA Euroopa maavägede ülema Ben Hodgese soovile vastu tulles kutsuda õppuste kajastamiseks kohale isegi Lääne meediaväljaannete esindajad.

NATO omakorda õigustab oma idatiiva kindlustamist Krimmi annekteerimisega ja Venemaa osalemisega Donbassi konfliktis, mida Venemaa võimud on kogu aeg tagasi lükanud. Lisaks lahingugruppide paigutamisele Balti tiikidesse ja Ameerika vägede uue peakorteri asutamisele Poolas, viisid 1500 NATO sõjaväelast Ühendkuningriigist, USA-st, Leedust ja Poolast juuni alguses läbi esimesed ulatuslikud õppused Suwalki koridori kaitsmiseks.

Seda osa Poola territooriumist peavad lääneriigid geograafilistel põhjustel eriti haavatavaks piirkonnaks. Territoorium piirneb Kaliningradi oblasti ja Valgevenega. Venemaa osa õppustest "Zapad —2017" toimub selles sõjaliselt tugevas enklaavis, kõigest 100 km kaugusel Suwalki koridorist läänes. Leedu kardab väga, et Moskva võib neid õppusi kasutada ettekäändena vägede alaliseks paigutamiseks NATO idatiivale.

Kogu õppuste toimumise perioodil lendavad seitse F-15 hävitajat heidutuseks Balti riikide kohal.

NATO võib viia oma väegrupeeringu Balti riikides lahinguvalmidusse nelja päevaga

NATO võib kolme-nelja päevaga tuua Balti riikidesse ja seada lahinguvalmidusse 120-150 tuhande mehelise väegrupeeringu ja Poolas 70-80 tuhandelise, et kaitsta piirkonda ohu eest, mida võivad endast kujutada Venemaa-Valgevene ühisõppused "Zapad", teatas sõjaline ekspert, ajakirja "Arsenal Otetšestva" peatoimetaja Viktor Murahhovski.

"Kui kõik kokku lugeda, siis võib kindlalt väita, et nad (NATO) kavatsevad Balti riikidesse paigutada 120-150 tuhande mehelise väegrupeeringu. Selleks valmistatakse praegu ette materiaalset baasi. Poolasse saab paigutada 70-80 tuhande mehelise väegrupeeringu. Ja seda kõike õigustatakse meie õppustega. Seda tehakse selleks, et Venelased väidetavalt ohustavad neid. Meie aga kaasame oma õppustele ("Zapad-2017 Valgevenes) vaid 3 tuhat sõjaväelast," tsiteerib RIA Novosti Murahhovskit.

Ekspert teatas, et NATO harjutab Balti merel asuvatele niinimetatud varustuslaevadele sõjaväevarustuse ja lahingutehnika pealelaadimist, mis võimaldab eelpaigutatavate väeüksuste lahinguvalmidusse viimist Balti riikides ja Poolas 48 tunni jooksul ja kiirreageerimisjõudude lahinguvalmiduse saavutamist kolme-nelja päevaga.

Ta rõhutas, et "NATO taristu paigutamine Balti riikidesse ja Poola tähendab sisuliselt katset pöörduda tagasi külma sõja juurde, mil harjutati sõjateatri operatiivset ettevalmistamist ja topeltpaiknemisega väeüksuste operatiivvalmidusse viimist. Nende üksuste tehnika asus tõenäolise vastasega piirneval territooriumil, isikkoosseis toodi aga kohale lennukitel väga kiiresti."

Murahhovski rõhutas, et just see kujutab endast Venemaa jaoks eriti suurt ohtu, mitte aga need neli paljurahvuselist pataljoni, mille allianss on praeguseks paigutanud Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse — Venemaa sõjaväespetsialiste ei ole sellega võimalik ära petta.

"Me vaatame asja tuuma. Nad valmistavad ette baasi väegrupeeringu pealetungiks," resümeerib ekspert.

Ta lisas, et Lääne strateegiline väejuhatus ei ole Venemaa jaoks "praegu käesolevas geopoliitilises olukorras" prioriteetne, mis nähtub sellest, kuidas kaasaegne relvastus ja sõjatehnika suunatakse eelkõige Lõuna- ja Kesksõjaväeringkonna käsutusse ning Arktika suunal Põhjalaevastiku ühinenud strateegilise väejuhatuse loomisest.

NATO ja Balti riigid sealhulgas, on üsna mures Venemaa-Valgevene sõjaliste õppuste "Zapad-2017" pärast, mis toimuvad 14. kuni 20. septembrini. On tehtud oletusi nagu võiksid Venemaa sõjaväelased pärast õppuste lõppemist Valgevene territooriumile jääda. Vastuseks sellele teatas Venemaa suursaadik Minskis Aleksandr Surikov, et Venemaa sõjaväelased ei kavatse pärast õppuste lõppemist sinna jääda.

118
Tagid:
Zapad-2017, NATO, Jens Stoltenberg, Baltimaad, Suwalki, Valgevene, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde