Eesti lipp

Põhjendus Eesti keeldumisele Venemaa ajakirjanike akrediteerimisest arvati kergekäeliseks

38
(Uuendatud 14:13 04.09.2017)
Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni peasekretär Ricardo Gutiérrez nimetas kergekäeliseks põhjendust, millega Eesti keeldus meediaagentuuri Rossija Segodnja ajakirjanikke akrediteerimast

TALLINN, 1. september — Sputnik. Euroopa Parlamendi resolutsioon, millele Eesti viitas meediaagentuuri Rossija Segodnja ajakirjanikke akrediteerimast keeldudes, on üksnes hinnanguline ning Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) peab sellist äraütlemise põhjust kergekäeliseks, teatas organisatsiooni juht Ricardo Gutiérrez, edastab RIA Novosti.

"Oma vastuses meie signaalile viitab Eesti valitsus Venemaa poolt alla kirjutamata Euroopa Nõukogu soovituste täitmata jätmisele ning Poola rahvasaadiku eestvõttel koostatud Euroopa Parlamendi resolutsioonile, millel ei ole siduvat iseloomu, vaid mis on üksnes hinnanguline. See ei ole tõsiseltvõetav," ütles Gutiérrez.

Euroopa inimõiguste kohtu seisukoht antud küsimuses on püsiv: teabele juurdepääsu õiguste piiramine nõuab proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, mida Eesti valitsus antud juhul vaevalt küll üles on näidanud, lisas ta.

Meenutame, et Euroopa Liidu eesistujana keeldus Eesti akrediteerimast kolme meediaagentuuri Rossija Segodnja ajakirjanikku EL-i 28 liikmesriigi välisministrite mitteametlikule kohtumisele Tallinnas 7.–8. septembril. Eesti eesistumisega seotud ametkond keeldus põhjuseid selgitamata ja "mitteeuroopalikus" vormis samuti portaali Sputnik Eesti ajakirjanikke akrediteerimast.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (EFJ) peasekretär Ricardo Gutiérrez mõistis hukka Euroopa Liidu eesistujariigi keeldumise anda meediaagentuuri Rossija Segodnja korrespondentidele akrediteering, nimetades seda sammu "tõsiseks ründeks" sõnavabadusele.

Venemaa välisministeerium on teatanud, et Moskva peab Eesti võimude otsust keelduda akrediteerimast meediaagentuuri Rossija Segodnja ajakirjanikke avalikuks diskrimineerimiseks, mis õõnestab Euroopa Liidu autoriteeti. Venemaa välisministeerium kutsus asjaomaseid rahvusvahelisi struktuure üles osutama sellele tõsisele juhtumile erilist tähelepanu ja rakendama meetmeid Venemaa ajakirjanike õiguste rikkumise vältimiseks.

Venemaa Föderatsiooni suursaatkond Eestis avaldas oma Facebooki-lehel avalduse, kus on märgitud, et Rossija Segodnja ümber kujunenud olukord näitab ilmekalt, et Eestis kannab meediavabadus väga valikulist pitserit.

ОSСЕ esindus meedia sõnavabaduse küsimustes kutsus Eestit üles muutma oma otsust rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ajakirjanike akrediteerimise asjus Euroopa Liidu välisministrite kohtumise kajastamiseks, nagu teatatakse OSCE esindaja büroo ametlikul Twitteri-kontol.

28. augustil avaldas Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon koos Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooniga Euroopa Nõukogu ametlikus on-line-väljaandes ajakirjanduse kaitse veebilehel teadaande meediaagentuuri Rossija Segodnja akrediteerimisest keeldumise kohta Eesti valitsuse poolt.

Eesti võimud reageerisid kaebusele, riputades EL-i veebilehele vastuse, milles nad selgitasid vene ajakirjanike akrediteerimisest keeldumise põhjuseid.

"2016. aasta 23. novembri resolutsioonis nimetas Euroopa parlament Sputniku (meediaagentuuri Rossija Segodnja ettevõtte) "libauudiste agentuuriks". Ülalmainitud põhimõtetele tuginedes jätavad Eesti valitsusasutused endale õiguse mitte lubada meediaüritustele eraisikuid või organisatsioone, kes, nagu on kinnitatud, ei järgi ajakirjanduse põhimõtteid," öeldakse Eesti võimude vastulauses.

2016. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni pealkirjaga "EL-i strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale", kus kinnitatakse, nagu osutaks Venemaa rahalist abi EL-i liikmesriikide opositsioonilistele erakondadele ja teistele organisatsioonidele ning nagu kasutaks riikidevaheliste kahepoolsete suhete mõjutegureid kogukondade lõhestamiseks ja ühtekuuluvuse õõnestamiseks.

Resolutsioon, mis on suunatud sõnavabaduse piiramisele EL-is ja selliste meediaväljaannete vastu nagu Sputnik, on pälvinud kriitikat kahe asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni poolt.

Teabeagentuur ja raadio Sputnik
© Sputnik / Игорь Руссак

Pärast resolutsiooni vastuvõtmist kutsus teabeagentuur ja raadiojaam Sputnik Euroopa ja USA organisatsioone, kes seisavad hea meediavabaduse eest, rakendama meetmeid resolutsioonist tulenevate tagajärgede ennetamiseks. Vastav kiri palvega peatada pealetung sõnavabadusele EL-is peatoimetaja Margarita Simonjani allkirjaga saadeti rahvusvahelistele organisatsioonidele, kaasa arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja UNESCO.

Venemaa president on Vladimir Putin teatanud, et Euroopa Parlamendi resolutsioon vastutegevusest Venemaa meediaväljaannetele annab tunnistust demokraatia kuvandi ilmselgest degradeerumist Lääne ühiskonnas ning avaldanud lootust, et tegelikke piiranguid Vene meediaväljaannetele ei tule.

38
Tagid:
Rossija Segodnja, Sputnik, välisministeerium, EFJ, parlament, Ricardo Gutiérrez, Margarita Simonjan
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde