Illustreeriv foto

"Ukraina pärismaalastele" näidati Euroopa Liidus koht kätte

101
(Uuendatud 12:22 01.09.2017)
Kui asi oleks piirdunud vaid euroametnike avaldustega, poleks Kiievil muretsemiseks ilmselt põhjust. Kuid häda tuli sealt, kust seda oodatagi ei osatud. Saksamaa kantsler Angela Merkel ilmutas ootamatult mõistatuslikku unustust

Darja Tšerednik, raadio Sputnik

Uus poliitikahooaeg Euroopas algas kainestava dušiga Kiievile. Harva kuuleb euroametnike suust midagi mõistlikku, kuid kui seda siiski juhtub, on see vägagi tabav. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus EL saadikute kohtumisel kolleege üles mõtlema suhete taastamisele Venemaaga. Tema sõnul ei saa Euroopa julgeoleku ülesehitamisest Moskva osavõtuta lähisajandil asja. Juncker rõhutas, et maailmas toimub praegu üle kuuekümne sõjalise konflikti ja ükski neist pole Euroopas.

Tõsi, on küll Ukraina, kuid see pole Euroopa riik – selles mõttes, et ta ei ole Euroopa Liidu liige, märkis Euroopa Komisjoni president. Ja tuletas samas meelde, et just neil päevil teatas tema sõber Petro Porošenko, et Ukraina on nii EL, kui ka NATO. Tuli siis Ukraina presidendile ja kõigile teistele meelde tuletada, et Ukraina pole käesoleval ajal ei see ega teine.

Kiievis ei osatud euroametniku mõttekäiku hinnata. Täpsemalt öeldes, seda pandi küll tähele, kuid sellega ei oldud silmnähtavalt nõus. Ukraina Ülemraada saadik Jevgeni Murajev nimetas Junckeri väljaütlemisi "pärismaalaste mõnitamiseks". Poliitik lubas endale justkui oma suurele sõbrale Proršenole näkku öelda kõik, mida mõtleb. Ja ta tegi seda oma "valgete meeste" seltskonnas.

Õigluse huvides tuleb tunnistada, et mitte ainult Jean-Claude Juncker näitab Ukrainale tema kohta kätte. Federica Mogherini, EL välisasjade kõrge esindaja, mainis Euroopa Liidu välispoliitika prioriteete määratledes Ukrainat vaid põgusalt. Siis, kui selgitas, milles seisneb toetus rahvusvahelistele ja mitmepoolsetele struktuuridele, mis võivad mängida oma osa kõikide konfliktide reguleerimisel, alates Põhja-Koreast kuni Ukrainani. Õigupoolest oligi see ainuke kord.

Porošenko õnnitles Eestit seoses eesistumise algusega
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Oleks kogu lugu piirdunudki vaid euroametnike avaldustega, poleks Kiievil muretsemiseks ilmselt põhjust. Ega siis nemad pea raha välja käima. Häda tuli sealt, kust seda kõige vähem oodata osati. Angela Merkel ilmutas äkki mõistatuslikku unustust. Ajakirjanike küsimusele, mis tingimustel võidakse Venemaa vastased sanktsioonid tühistada, vastas ta, et peatingimus on Minski lepete täitmine.

Arvatavasti võiks selline vastus Kiievit rahuldada. Ja fakt, et Venemaa ei ole nende lepete subjekt, jääb harjumuspäraselt vaateväljast välja. Siiski märkab tähelepanelik vaatleja kohe, et Angela Merkel läks diplomaatiliselt mööda Krimmi kuuluvuse küsimusest. Ometi algas just selle poolsaare taasühinemisest Venemaaga sanktsioonide vastasseis. Sellist asja on raske unustamise süüks panna.

Võiks arvata, et Euroopa Liidu majanduse vedur ja selle kantsler ei soovi enam Krimmi poolsaare teemat puudutada. Kuid Kiievis ei panda esialgu uut reaalsust tähele ja eelistatakse jätkuvalt saagida oksa, millel istutakse. Saadetakse muudkui Hispaania ajakirjanikke välja, keelates neil kolmeks aastaks Ukrainasse sissesõit või nõutakse avalikult Bulgaarialt, isegi ei paluta mitte, uurida fakti, kus Šipka kaitsmise 140. aastapäeva pidulikul mälestusüritusel lehvitati rahvasummas isehakanud Donetski RV lippu. Paistab, et varsti jõuab asi ka sanktsioonide kehtestamiseni. Sest seda ju tahetakse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

101
Tagid:
Ukraina Ülemraada, NATO, Federica Mogherini, Angela Merkel, Jean-Claude Juncker, Krimm, EL, Ukraina