Illustreeriv foto

"Ukraina pärismaalastele" näidati Euroopa Liidus koht kätte

104
(Uuendatud 12:22 01.09.2017)
Kui asi oleks piirdunud vaid euroametnike avaldustega, poleks Kiievil muretsemiseks ilmselt põhjust. Kuid häda tuli sealt, kust seda oodatagi ei osatud. Saksamaa kantsler Angela Merkel ilmutas ootamatult mõistatuslikku unustust

Darja Tšerednik, raadio Sputnik

Uus poliitikahooaeg Euroopas algas kainestava dušiga Kiievile. Harva kuuleb euroametnike suust midagi mõistlikku, kuid kui seda siiski juhtub, on see vägagi tabav. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus EL saadikute kohtumisel kolleege üles mõtlema suhete taastamisele Venemaaga. Tema sõnul ei saa Euroopa julgeoleku ülesehitamisest Moskva osavõtuta lähisajandil asja. Juncker rõhutas, et maailmas toimub praegu üle kuuekümne sõjalise konflikti ja ükski neist pole Euroopas.

Tõsi, on küll Ukraina, kuid see pole Euroopa riik – selles mõttes, et ta ei ole Euroopa Liidu liige, märkis Euroopa Komisjoni president. Ja tuletas samas meelde, et just neil päevil teatas tema sõber Petro Porošenko, et Ukraina on nii EL, kui ka NATO. Tuli siis Ukraina presidendile ja kõigile teistele meelde tuletada, et Ukraina pole käesoleval ajal ei see ega teine.

Kiievis ei osatud euroametniku mõttekäiku hinnata. Täpsemalt öeldes, seda pandi küll tähele, kuid sellega ei oldud silmnähtavalt nõus. Ukraina Ülemraada saadik Jevgeni Murajev nimetas Junckeri väljaütlemisi "pärismaalaste mõnitamiseks". Poliitik lubas endale justkui oma suurele sõbrale Proršenole näkku öelda kõik, mida mõtleb. Ja ta tegi seda oma "valgete meeste" seltskonnas.

Õigluse huvides tuleb tunnistada, et mitte ainult Jean-Claude Juncker näitab Ukrainale tema kohta kätte. Federica Mogherini, EL välisasjade kõrge esindaja, mainis Euroopa Liidu välispoliitika prioriteete määratledes Ukrainat vaid põgusalt. Siis, kui selgitas, milles seisneb toetus rahvusvahelistele ja mitmepoolsetele struktuuridele, mis võivad mängida oma osa kõikide konfliktide reguleerimisel, alates Põhja-Koreast kuni Ukrainani. Õigupoolest oligi see ainuke kord.

Porošenko õnnitles Eestit seoses eesistumise algusega
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Oleks kogu lugu piirdunudki vaid euroametnike avaldustega, poleks Kiievil muretsemiseks ilmselt põhjust. Ega siis nemad pea raha välja käima. Häda tuli sealt, kust seda kõige vähem oodata osati. Angela Merkel ilmutas äkki mõistatuslikku unustust. Ajakirjanike küsimusele, mis tingimustel võidakse Venemaa vastased sanktsioonid tühistada, vastas ta, et peatingimus on Minski lepete täitmine.

Arvatavasti võiks selline vastus Kiievit rahuldada. Ja fakt, et Venemaa ei ole nende lepete subjekt, jääb harjumuspäraselt vaateväljast välja. Siiski märkab tähelepanelik vaatleja kohe, et Angela Merkel läks diplomaatiliselt mööda Krimmi kuuluvuse küsimusest. Ometi algas just selle poolsaare taasühinemisest Venemaaga sanktsioonide vastasseis. Sellist asja on raske unustamise süüks panna.

Võiks arvata, et Euroopa Liidu majanduse vedur ja selle kantsler ei soovi enam Krimmi poolsaare teemat puudutada. Kuid Kiievis ei panda esialgu uut reaalsust tähele ja eelistatakse jätkuvalt saagida oksa, millel istutakse. Saadetakse muudkui Hispaania ajakirjanikke välja, keelates neil kolmeks aastaks Ukrainasse sissesõit või nõutakse avalikult Bulgaarialt, isegi ei paluta mitte, uurida fakti, kus Šipka kaitsmise 140. aastapäeva pidulikul mälestusüritusel lehvitati rahvasummas isehakanud Donetski RV lippu. Paistab, et varsti jõuab asi ka sanktsioonide kehtestamiseni. Sest seda ju tahetakse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

104
Tagid:
Ukraina Ülemraada, NATO, Federica Mogherini, Angela Merkel, Jean-Claude Juncker, Krimm, EL, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde