Ukraina iseseisvusepäev

Ukraina relvastamine oleks ohtlik viga

73
(Uuendatud 15:54 28.08.2017)
Ukrainale "Javelin" raketikomplekside tarnimine on poliitiline otsus, mis muudab Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti nendevaheliseks kaudseks sõjaks.

TALLINN, 28. august – Sputnik. Kui USA tarnib Ukrainale relvastust, saab see olema ohtlik viga, edastas portaal Inosmi Ameerika väljaande The New York Times artikli.

Möödunud nädalal toimunud USA kaitseministri James Mattis'e Ukraina visiidi ajal rõhutas ta, et toetab isiklikult sellele endisele nõukogude vabariigile "kaitseotstarbelise relvastuse" tarnimise ideed. Hiljutiste teadete kohaselt võib uus partii sõjalist abi sisaldada tankitõrjerakette "Javelin", millega Ukraina saab efektiivsemalt võidelda Venemaa toetatavate separatistide vastu Donbassis, kus relvakonflikt on kestnud juba üle kolme aasta.

Kreštšatikul toimunud paraadil osalesid ka NATO liikmesriikide allüksused
Пресс-служба президента Украины

Trumpi administratsiooni Kiievi relvastamise kava on tõsine poliitiline otsus, millel võivad olla kaugeleulatuvad strateegilised järelmid. USA astub kaudsesse sõtta Moskvaga, milleks ta ei ole valmis.

Teoreetiliselt on Ukraina abistamine üsna kiiduväärt otsus, kuid ühiskondliku diskussiooni puudumine ja selle avalduse ootamatus teevad ärevaks. Kuigi relvastuse tarnimine Kiievile võib praegu tunduda kerge poliitilise võiduna, on see tegelikult nõrk poliitika. Kavatsus tarnida Ukrainale 50 miljoni dollari maksumuses tankitõrjerakette meenutab vägagi Washingtoni abituid katseid välja õpetada ja relvastada Süüria mõõdukat opositsiooni.

Too plaan oli halvasti läbi mõeldud ja kui Venemaa sekkus 2015. aastal Süüria konflikti president Bashar al-Assadi poolel, viis see lüüasaamiseni. Venemaa huvid Ukrainas on palju tõsisemad ja tema Venemaa üleolekus selles piirkonnas ei kahtle keegi. Samas on USA autoriteet piirkonnas sõjalise jõu tähenduses faktiliselt nullilähedane.

Veelgi enam, ettepanek saata Ukrainale relvi on mitteõigeaegne. Venemaa ei ole juba üle kahe aasta aktiivse pealetungitegevusega tegelenud ega püüa vallutada märkimisväärseid Ukraina alasid. Kõikidest võimalikest viisidest abistada raketikompleksidega Ukraina relvajõude, kus siiamaani ei ole reforme läbi viidud, saab vaevalt pidada mõistlikuks sammuks. Praegu elab Ukraina üle perioodi, kus tal tuleks aidata üle elada üleminekuprotsess, mitte rakettidega geopoliitilist tamkat mängida.

Juhtivad Ameerika kindralid selles piirkonnas ja ka USA vägede ülemjuhataja Euroopas kindralleitnant Ben Hodges räägivad juba ammu, et Ukraina relvastamine, eriti "Javelin" rakettidega, "ei muuda olukorda strateegilises mõttes paremuse poole". Praegu ei ole Venemaa võimalikust pealetungitegevusest mingeid tundemärke, kuid sellele vaatamata on Venemaa ja Ukraina sõjaline asümmeetria niivõrd suur, et ükski terve mõistusega analüütik ei väida, et mõni mobiilne tankitõrjerakett võiks seda tasakaalu muuta. Arvestades konflikti olemust, on tõenäosus, et Venemaa õnnestub välja kurnata, äärmiselt väike.

Mittetabamise põhjuseks oli laskja viga laskesektori hindamisel.
© Фото : Estonian Defence Forces

Veelgi enam, "Javelin" raketid on juhtumis Ukrainaga väga kallid ja ebapraktilised – riigil on juhitavad tankitõrjeraketid relvastuses olemas, ta toodab neid ise. 50 miljoni dollariga saaks Ukraina valitsus "Javelin" rakettidega relvastada vaid osa oma armeest. Selle rahaga saaks Ukraina hankida teistelt riikidelt palju rohkem sarnaste näitajatega relvastust või isegi seda ise toota.

Ida-Ukrainas on kõige rohkem inimesi hukkunud suurtükimürskude ja laskurrelvade läbi. Selles konfliktis on tankilahinguid olnud äärmiselt vähe ja nendeski, mis toimusid, osalesid vaid väikesed allüksused. Vaatamata arvukatele teadetele Venemaa tankidest Ukrainas, millest enamus on liialdatud, ei saa seda konflikti pidada tankisõjaks.

Ukraina relvajõud kasutasid juhitavaid tankitõrjerakette ja tekitasid nendega separatistidele kahju 2014. aasta augustis ja 2015. aasta veebruaris. Siiski ei ole Kiiev suutnud võitu saavutada ja lüüasaamised ei ole suutnud Venemaad heidutada. Venemaa on alati sõdinud pigem strateegilise initsiatiivi kui territooriumide pärast.

Ukrainale "Javelin" raketikomplekside tarnimine on poliitiline otsus, mis muudab Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti nendevaheliseks kaudseks sõjaks. Võimalik, et ukrainlased unistavad Washington sekkumisest sellesse konflikti, kuid Ameerika poliitikutel tasuks meeles pidada, et nad peavad esmajärjekorras USA rahvuslikke huve kaitsma. Washington peaks keskenduma oma NATO liitlastele.

Kui Trumpi eesmärk on saata signaal Moskvale, siis Ameerika ametnikel tasuks meeles pidada, et Kremlis tahaksid paljud saata Washingtonile vastusignaali. Kas nad on mõtisklenud huvide tasakaalu üle ja sellest, millised vahendid võiksid mõlemad pooled selle saavutamiseks käiku lasta? Vaevalt küll.

USA peaks samuti ettevaatlik olema, milliseid signaale ta Ukrainale saadab. Washington riskib oma valmisolekut kuulutades teist riiki toetada, kavatsemata ise seejuures selle riigi poolel sõdida, oma autoriteeti kaotada. Süüriast on saanud ilmekas näide, kuidas võib kaudses sõjas kaotada ja millele tuleks USA-l erilist tähelepanu pöörata, enne kui veel ühte konflikti sekkuda.

Ähvardustel Ukrainale relvaabi anda võiks olla mõtet keeruliste läbirääkimiste korral Moskvaga või katsetes heidutada Moskvat mässuliste relvastamiskatsetest mõnes teistes konfliktipiirkondades, näiteks Afganistanis. Kuid Ukrainas USA-l selliseid strateegilisi ülesandeid pole: kõrged Ameerika ametnikud tahavad ukrainlastele vaid rakette anda.

Kui "Javelinide" andmise kava realiseerub, raiskab USA asjatult ära ühe potentsiaalse hoova oma geopoliitilise vastase mõjutamiseks, kaotades ühe trumbi läbirääkimistel. Kui Trumpi administratsioon käsitleb Ukraina konflikti osana kuuest külmast sõjast, tasuks tal mõelda, kuidas ta selles võitu saavutada kavatseb. Mitte millegagi kinnitamata signaalid ja mõned raketikompleksid ei suuda tagada võitu sellise vaenlase üle — Ukrainat ei aita nad millegagi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

73
Tagid:
javelin, raketikompleks, relvastus, James Mattis, USA, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde