Kaitseväe juhataja külastas Suwalki koridori ning kohtus Poola ja Leedu kolleegidega

"Suwalki koridor" ja Euroopa julgeolek

227
(Uuendatud 15:26 05.09.2017)
Suwalki maakitsus kujutab endast tasandikulist koridori, laiusega pikki Leedu ja Poola piiri vaevu 96 kilomeetrit, tekitabki Lääne strateegides sügavat muret. Vasakule jääb Kaliningradi oblast - Venemaa Balti mere äärne enklaav ja paremale Valgevene - Venemaa vähemalt nominaalne liitlane

TALLINN, 25. august – Sputnik. Kaliningradi ja Valgevene vaheline niinimetatud "Suwalki koridor" paneb sõjaväelased muretsema. Sõjalise konflikti korral võib Venemaa selle hõivata, isoleerides nii Balti riigid, portaal Inosmi vahendab Hispaania väljaannes El Confidencial ilmunud artikli.

Detsembris 2015 žestikuleeris USA vägede ülemjuhataja Euroopas kindralleitnant Ben Hodges Leedu lõunaosa kohal lendava kopteri pardal telekanalile NBC intervjuud andes ägedalt. "Mõlemal pool Suwalki koridori osalevad tuhanded Venemaa sõjaväelased õppustel, mis käivad juba täie hooga. Neil on kõik vajalik, et õppused lahinguoperatsiooniks muuta. Ja just see teeb meile muret," teatas ta tookord.

Suwalki maakitsus, millest Ameerika kindral rääkis, kujutab endast tasandikulist koridori, laiusega pikki Leedu ja Poola piiri vaevu 96 kilomeetrit, tekitabki Lääne strateegides sügavat muret. Vasakule jääb Kaliningradi oblast — Venemaa Balti mere äärne enklaav ja paremale Valgevene — Venemaa vähemalt nominaalne liitlane. Kui selles piirkonnas puhkeb relvastatud konflikt, püüab Venemaa seda koridori hõivata, et isoleerida NATO-sse kuuluvad Balti riigid ja ära lõigata nende varustusteed.

"Seda maa-ala on kerge hõivata. Venemaa käsutuses on Kaliningradis paiknevad suured jõud ja Valgevene vägedega koos saab selle kiiresti sulgeda," teatas hiljuti Curtini ülikooli Venemaa sõjaväelise problemaatika ekspert Aleksei Muravjov intervjuus väljaandele News.com.ru.

Ka meritsi ei ole äralõigatud Balti riikide toetamine, Venemaa sõjalaevastiku suurt kohalolekut piirkonnas — Baltiiski sadamas Gdanski lahes arvestades, kerge. Lisaks paigutas Venemaa Kaliningradi oma raketikompleksid "Iskander-M". Järeldus on ühene: kui see maa-ala hõivatakse, jäävad Läti, Leedu ja Eesti saatuse hoolde. NATO-s saadakse sellest suurepärastelt aru.

Suwalki koridor on saanud nime seal asuva umbes 69 tuhande elanikuga Poola linna järgi. Seda peetakse kõige külmema ilmaga Poola piirkonnaks, kus on ka kõige väiksem asustustihedus. Loodus on siin säilinud praktiliselt puutumatuna. Sõjalise konflikti korral võib sealne madal temperatuur ja taimestik mõjutada ka väeüksuste liikumisvõimekust. Lisaks ristuvad Suwalkist 40 kilomeetrit põhjas asuvas Leedu linnas Kalvarijas Venemaa ja NATO vägede varustusteed. Tõsise lahingutegevuse korral muutub see piirkond esimeseks tallermaaks.

"Zapad 2017": kas NATO-l tasub muretseda? >>

Poolteise aasta jooksul pärast seda Hodgesi lendu Black Hawk"il ei ole Venemaa üksused selles piirkonnas ühtegi lahinguoperatsiooni läbi viinud, kuid pole sealt ka lahkunud. Sama võib öelda NATO kohta: mõlemad pooled korraldavad pidevalt sõjaväeõppusi, lahinghargnemisi ja elavjõu ning relvastuse ümberpaigutamisi. Nii ka sel kuul.

Vene armee. Illustratiivne foto
© Sputnik / Tabyldy Kadyrbekov

Lisaks operatsioonile Enhanced Forward Presence, mille eesmärk oli suurendada NATO vägede kohaolekut kolmes Balti riigis ja Poolas (sealhulgas Hispaania kontingent Leedus), korraldas USA augusti alguses 25 tuhande USA ja alliansi sõjaväelase osalusega õppused, eesmärgiga ümber paigutada tuhandeid sõjaväelasi ja sadu ühikuid lahingutehnikat läbi poole Euroopa, et kontrollida nende võimet reageerida olukorra võimalikule teravnemisele.

Arvestades, et Ameerika sõjaväelaste arv kontinendil on 30 tuhat, s.o. peaaegu kümme korda vähem, kui külma sõja ajal, tahtis Hodges panustada sellele, mida ta nimetab "kiireks väljaastumiseks".

Kaitseväe juhataja külastas Suwalki koridori ning kohtus Poola ja Leedu kolleegidega
© Foto : Kaitseväe Peastaap
Kaitseväe juhataja külastas Suwalki koridori ning kohtus Poola ja Leedu kolleegidega

60 tundi Baltikumi üle kontrolli kehtestamiseks

Peaaegu vastusammuna viis Venemaa möödunud nädalal Kaliningradi oblastis läbi kahe tuhande sõjaväelase, 20 sõjalaeva ja saja sõjamasina osalusega õppused. Antud hetkel pole olukord justkui enam pingestunud, kuid NATO suhtub äärmiselt umbusklikult õppustesse Zapad 2017, mis peaksid toimuma septembrikuus Valgevenes. Nendest võivad osa võtta kuni 100 tuhat Venemaa sõjaväelast.

Die Welt: NATO-l ei ole Baltikumis šansse >>

Seetõttu on Lääne strateegid otsustanud keskenduda niinimetatud "nullfaasile", see tähendab ajale, mis eelneb kriisi arenemisele konfliktiks. Käesoleva aasta aprillis dislotseeriti selle piirkonna lähedusse tuhatkond Ameerika sõjaväelast, lisaks veel kolmele tuhandele, kes on paigutatud mujale Poolas. Kaks kuud hiljem harjutasid NATO 20 liikmesriigi sõjaväelased õppuse Saber Strike 2017 raames Suwalki ala kaitsmeist.

"Oma geograafilise asendi tõttu on see ala äärmiselt haavatav. Loomulikult pole sinna löögi andmine möödapääsmatu, kuid… kui see suletakse, siis võivad kolm põhjapoole jäävat liitlasriiki osutuda ülejäänud alliansist äralõigatuks," teatas Hodges tookord, sellega piirkonna tähtsust rõhutades.

Venemaa, Valgevene ja Serbia ühised sõjaväeõppused
© Sputnik / Николай Хижняк

Vastavalt Global Security dokumendile "pole vältimatu, et Venemaa väeüksused Suwalki ruumi hõivavad. Isegi osaline, mitte eriti ühtlaselt ega tihedalt pikki koridori paigutatud sõjaväelastest kate saab Balti riikide maaväeüksustele olema suureks takistuseks, kui NATO üksused pole valmis seda uuesti lahti murdma, sellega ühtlasi kriisi teravdades".

Sisuliselt teeb Põhja-Atlandi allianss kõik võimaliku, et seda haavatavust kõrvaldada, eriti pärast seda, kui RAND-i korporatsioon, tuginedes erinevate lahingutegevuse liikide modelleerimisele, jõudis 2016. aastal järeldusele, et sõja korral piisab Venemaa vägedele 60 tunnist, et vallutada Tallinn ja Riia.

Juulikuu alguses paigutas USA õhutõrjeõppuse raames Leetu raketikompleksid Patriot. Praegu nõuab Leedu valitsus, et need jääksid tema territooriumile alaliselt. Washington kaalub võimalust paigutada sellised raketid ka Eestisse.

227
Tagid:
õppused, patriot, NATO, Ben Hodges, Riho Terras, maakitsus, Suwalki, Valgevene, Balti riigid, Venemaa
Teema:
Õppused (114)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde