Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Saksamaa ja Prantsusmaa korraldavad Ida-Euroopas valikuvooru

66
(Uuendatud 12:10 25.08.2017)
Ida-Euroopa kahtlustab, et Prantsusmaa presidendi ja Saksamaa presidendi samaaegsed sõidud Euroopa liidu liikmesriikidesse seavad eesmärgiks mõttekaaslaste väljavalimise eelseisvaks läbimurdeks ühendatud Euroopa suunas

TALLINN, 25. august — Sputnik, Аleksei Тооm. Prantsusmaa president ja Saksamaa president võtsid peaaegu üheaegselt ette ringreisi Ida-Euroopa riikidesse, ja seda paljude Euroopa riigivalitsuste arvates eesmärgiga "valida välja" idapoolsed liitlased, kes on valmis EL-i süvendatud lõimimiseks.

Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier külastab praegu Baltimaid, Prantsusmaa president Emmanuel Macron aga peab järjestikuseid kohtumisi 12 Ida-Euroopa riigi juhtidega, tehes sealhulgas visiidi Bulgaariasse, kus Prantsusmaa presidendid ei ole käinud juba tosin aastat. Bulgaarial ja seejärel Austrial seisab ees EL-i eesistumine 2018. aastal, mil tõenäoliselt jõuab kätte tipphetk aurutamaks lõimimise tempomuutust enne 2019. aasta üleeuroopalisi parlamendivalimisi. Paljud Ida-Euroopas eeldavad, et Macron ja Steinmeier võivad sel moel korraldada potentsiaalsete liitlaste ülevaatuse tulevaseks läbimurdeks Euroopa Ühendriikide suunas.

Nagu arvab näiteks Tšehhi endine peaminister Tomáš Prouza, kelle artikli avaldab Euobserver, on Brexiti järel ja koos sellise tähe kerkimisega Euroopa poliitilisele horisondile, nagu selleks on euroskeptikute üle võidu saavutanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, saanud prantslaste ja sakslaste tandem võimaluse EL-i süvendatud lõimimise teel otsustavalt edasi liikuda.

Kes ei ole meiega, see jääb arengus maha

Tänavu märtsis seadsid EL-i juhtriigid, nagu portaal Sputnik Eesti varasemalt on teatanud, liidu liikmed sisuliselt valiku ette: kas liituda Euroopa Ühendriikide loomise projektiga või jääda teisejärgulisse rolli, kelle suhtes rahastust liidu ühisest eelarvest saab kõvasti kärbitud.

Berliin ja Pariis toetavad järjekindlalt Euroopa embrüonaalse ühisarmee, ühtse maksusüsteemi ja teiste tulevase ühendatud Euroopa komponentide loomise projekte, mis näevad ette EL-i riikide järkjärgulise vabatahtliku lahtiütlemise neist rahvusriikliku suveräänsuse elementidest, mis neil veel on säilinud. Tõsi, näiteks rootslaste vaatevinklist võttes piisab suveräänsuse kaotamiseks vaid omaenese rahaühikust loobumisest.

Peaminister Jüri Ratas alustab täna kahepäevast töövisiiti Berliini ja Pariisi
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Saksamaa ja Prantsusmaa "diktaadi" peamisteks vastasteks, nagu Prouza kirjutab, jäävad Poola ja Ungari, kuid "oportunistliku" Visegrádi grupi ühtsusest ei tasu enam rääkidagi. Austria pinnal president Macroniga toimunud kohtumise eelõhtul teatas Slovakkia president Robert Fico, et tema riik peab EL-i märksa tähtsamaks kui Visegrádi gruppi, kus põhilist rolli etendavad poolakad ja ungarlased. Tomáš Prouza keelitab Tšehhit ühinema liidrite rühmaga juba nüüdsama, kuna hiljem enam keegi tšehhe selleks veenma ei hakka.

Millised järeldused on teinud Steinmeier

Kui Tšehhi poliitikul on oma oletustes Pariisi ja Berliini plaanide osas õigus, siis oleks äärmiselt huvitav teada, milliseid ülestähendusi on president Steinmeier sisestanud oma sülearvutis sõna "Eesti" juurde. Oma visiidil Tallinna kõneles ta lõimumisest ja keelitas eestlasi mitte takistama gaasijuhtme Nord Stream 2 arendusprojekti. Tõsi, ta oli ka sunnitud avaldama oma seisukoha seoses ülearuse skandaaliga, mis vallandus Talllinnas kommunismiohvrite mälestusele pühendatud konverentsi ümber.

Peaminister Jüri Ratas lausus Ida-Euroopa jaoks ootamatu "Versailles´avalduse" arutamisel EL-i lääneliidrite poolt Euroopa lõimimisjuhtide rühma moodustamise asjus, et Eesti tahaks loomulikult olla juhtide meeskonnas.

66
Tagid:
Euroopa Ühendriikid, president, Jüri Ratas, Emmanuel Macron, Frank-Walter Steinmeier, EL, Prantsusmaa, Saksamaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde