Vene välisministeerium

Politoloog: USA sanktsioone ei saa jätta vastuseta

43
Venemaa asus läbi töötama vastumeetmeid USA sanktsioonide laiendamisele

TALLINN, 23. august – Sputnik. Venemaa valmistab ette omapoolset vastust Ameerika sanktsioonidele, teatati välisministeeriumist. Politoloog Vjatšeslav Smirnov avaldas raadio Sputnik eetris arvamust, et järgnevad vastumeetmed saavad olema kaalukad aga ka adekvaatsed.

Venemaa asus läbi töötama vastumeetmeid USA sanktsioonide laiendamisele, öeldakse ametkonna kodulehel avaldatud asevälisminister Sergei Rjabkovi avalduses.

Rjabkov märkis, et Washington "astus samale rehale", kui otsustas 22. augustil panna Venemaa-vastased sanktsioonid ühte patta "Põhja-Korea-teemalistega". "See on Barack Obama administratsiooni ajast pärit kahepoolsete suhete lammutamise trendi jätkamine," arvas ta.

Diplomaadi arvates ei kõla Washingtoni arutlused soovist parandada suhteid Venemaaga sellisel taustal eriti veenvalt.

"Viimaste aastate jooksul oleks Washington pidanud mõistma, et meile ei ole suhtlemine sanktsioonide keeles vastuvõetav, reaalsete probleemide lahendamist selline tegevus vaid segab. Praegu aga ei paista, et seal oleks sellistest lihtsatest tõdedest arusaamisele jõutud," toonitas Rjabkov.

Diplomaadi sõnul ei ole Moskvas kaotatud lootust, et "mõistuse hääl varem või hiljem võidab" ja USA-s mõistetakse sanktsioonide spiraali perspektiivitust ning hukatuslikkust.

"Samal ajal oleme asunud sellises olukorras möödapääsmatute vastumeetmete väljatöötamisele," öeldakse Rjabkovi avalduses.

USA rahandusministeerium avaldas 22. augustil Põhja-Korea sanktsioonide laiendatud nimekirja. Selles on ka neli venemaalast: "Gefesti" peadirektor Ruben Kirakosjan, Anderei Serbin, Mihhail Pisklin, samuti Singapuris registreeritud Velmur Management"i tegevdirektor Irina Hewish. Ettevõte "Gefest" kanti samuti piirangute nimekirja.

Poliitilise sotsioloogia teadusliku uurimisinstituudi direktor Vjatšeslav Smirnov ennustas raadio Sputnik eetris, milline tema arvates saab olema Venemaa poole vastus.

See peab olema kaalukas, kuid samas ka adekvaatne. Sest need on personaalsed sanktsioonid, mis on suunatud inimeste vastu, kelle äritegevus on seotud Põhja-Koreaga. Sellest tulenevalt saavad vastumeetmed olema personaliseeritud USA ärimeeste ja poliitikute suhtes. Selle lisandiga Põhja-Korea sanktsioonidele ei kaasne midagi eriti olulist. Kuid vastuseta ei saa mistahes sanktsioone jätta," ütles Vjatšeslav Smirnov.

Tema arvates USA sisepoliitilist konflikti peegeldanud sanktsioonid niipea ei nõrgene.

"Sanktsioonid, mille kehtestas USA kongress ja mida pakub Riigidepartemang, on erinevad. Trump ja parlament mängivad erinevat mängu. Kongress püüab Riigidepartemangult ära võtta osa pädevusest ja Venemaa on selle vahendiks, Trump aga tahab ühiskondliku arvamuse kujundamiseks formeerida positsiooni, et ta ei ole oma valimisvõidu eest tänuvõlgu Venemaale ja talle on Venemaa veelgi vastumeelsem, kui tema oponentidele. Umbes viie aasta pärast dialoog laabub.

Kuid niikaua, kui USA-s püsib sisemine vastasseis, võidakse Venemaa suhtes rakendada veelgi karmimaid sanktsioone. Kui seal peaks vahetuma president, siis võibolla leiab sealne eliit huvitavama vahendi ühiskondliku arvamuse kujundamiseks ja mõne teise vaenlase, näiteks Hiina. Siis võib ka juhtuda, et Ameerika meedia hakkab Venemaale "armastust avaldama"," märkis Vjatšeslav Smirnov.

43
Tagid:
sanktsioonid, Välisministeerium, diplomaat, Barack Obama, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde