Migrantide poolt ja vastu meeleavaldused Prahas

"Vene rulett": lõhenemine Vanas maailmas

52
(Uuendatud 12:00 23.08.2017)
Ida-Euroopat on Lääne-Euroopast kerge eristada – Aasia ja Aafrika põgenike järgi. Ida-Euroopas neid lihtsalt pole, sest sinna nad ei kipu, sellepärast, et sinna neid lihtsalt ei lasta. Ja Brüssel ei ole siin mingi käskija

Vladimir Filippov, raadio Sputnik

Viimased terroriaktid Euroopas on veennud Varssavit migrantide vastuvõtmisest keeldumise õigsuses, teatas Poola rahvusliku julgeoleku büroo šeff Pawel Soloch. Poola televisiooni eetreis ütles ta, et seal, kus koguneb palju väga raskesti integreeruvad moslemeid, Kataloonias aga on umbes pool miljonit moslemit, kujuneb sellest terroristide baas.

Samal ajal käivitas Euroopa Komisjon juuli lõpul Poola, Tšehhi ja Ungari suhtes keeldumise eest migrante vastu võtta sanktsioonimenetluse. Need riigid boikoteerivad Euroopa Liidu põgenike vastuvõtmise kvoote. Vastavalt sellele kavatsetakse kahe aasta jooksul liidu 23 riiki 28-st ümber asustada lisaks varem kokku lepitud 40 tuhandele varjupaigataotlejale veel 120 tuhat põgenikku.

Kuid Poola ja Ungari ei ole viimase kahe aasta jooksul Brüsseli kvootide raames vastu võtnud ühtegi migranti, Tšehhi on vastu võtnud umbes 15 inimest.

Poola rahvusliku julgeoleku juht Soloch nõustub, et tuleb leida mingi lahendus, kuid see ei saa olla automaatne ja kohustuslik põgenike ümberpaigutamine meie territooriumile, rõhutas ta.

Tegelikult käib võitlus põgenikega kogu Euroopa laial rindel. Itaalia, kes nii otseses kui kaudses mõttes kannatab põgeniketulva käes kõige rohkem, ei luba Aafrikast tulnud migrantidel varjupaiga andmisest keeldumise otsust apelleerida. Prantsusmaa aga vähendas märgatavalt riikide nimekirja, kuhu migrantide tagasisaatmine on ohtlik. Kuid kas selleks pole mitte juba liiga hilja? Kas tolerantsusega pole mitte liiale mindud? Alguses arvati, et see on selline süütu mäng nagu "teeme ise" konstruktor, tegelikkuses kukkus aga välja vene rulett. Kusjuures revolvritrumlis ei ole kuuest võimalikust mitte üks padrun, vaid viis.

Faktid? Kolmandik praeguse Prantsusmaa kodanikest on sündinud välismaal või on neil migrantidest vanemad. Lisaks sellele elab riigis ainuüksi registreerituna 12 miljonit migranti. Peamiselt on need Prantsusmaa kolooniatest tulnud inimesed. Nad saavad üsna korralikke toetusi, soodsa meditsiinikindlustuse, tasuta sõiduõiguse ühistranspordis. Sünnitanud migrandinaisele makstakse samasugust toetust nagu igale teisele prantslannale.

Mida rohkem, seda uhkem. Hiljuti toimus Prantsusmaal kohus, kus kolme araabia päritolu prantslast süüdistati, ei rohkemas ega vähemas, kui valgete suhtes toime pandud rassismis. Nad peksid pariislast ja sõimasid teda seejuures "haisvaks prantslaseks" ja "mustaks valgeks". Juba on isegi selline termin olemas – "valgetevastane rassism". Ja seda paljud ülitolerantse Vana maailma aborigeenid teavad.

Teine näide naaberriigist Belgiast. Seal on islamiäärmuslus jõudnud juba ka lasteaedadesse. Mõned väikesed moslemid ähvardavad kättemaksuga oma "uskmatuid" kaaslasi, sõimates neid "sigadeks". Nad keelduvad tüdrukutele kätt andmast ega tule reedeti kohale, viidates oma usutunnistusele. Kuningriigi siseministeeriumi ja meedia andmetel levib radikaalne islam hoogsalt. Selle ideid propageeritakse avalikult 30-s riigis asuvast 80-st mošeest.

Idaeurooplased ei ole tolerantsusest veel niivõrd läbiimbunud, puiklevad igati vastu ega taha neid riiki lasta. Kas neil on õigus? Diskuteerida võib kaua, kuid fakti jääb faktiks: võõraid ei armastata kusagil. Seda enam võõraid, kellega tuleb nii leivapalukest, kui ka ulualust jagada, pealegi võõraid, kes ei austa kohalikke traditsioone ega ususümboleid.

Sellest on isegi Merkeli Saksamaa tolerantsed võimud hakanud aru saama. Või veel! Bundestagi valimised on lähedal ja küsitluse kohaselt on 80% sakslastest Berliini migratsioonipoliitika vastu. Valitsus taipas ruttu, millise tagajärje see valimistel kaasa tuua võib ja karmistas järsult migratsioonipoliitikat. Saksamaa on selles küsimuses isegi liidrite hulka tõusnud. Riigi võimud keeldusid möödunud aastal varjupaiga andmisest peaaegu pooltele 700 tuhandest taotlejast. Arvatakse, et sel aastal see rekord ületatakse.

Ja Poola rahvusliku julgeoleku juhi Solocha avalduses ei ole midagi originaalset. Üksnes kaine arvestus. Ülalpeetavaid pole juurde vaja, seda enam muulasi. Brüsseli ähvardused? Sülitame selle peale. Nemad on kaugel, kuid meie oma, Poola kodanikud, on siinsamas. Ja võimude migratsioonipoliitikat toetavad nad täielikult. Ja selles on tulevaste sisepoliitilise edu pant.

Kõige huvitavam küsimus on, aga mida teeb Venemaa? Teeb ta Vana maailma vigadest õiged, ja mis peamine, õigeaegsed järeldused? Võib väita, et kindlasti teeb, kui otsustada range migratsioonialase seadusandluse põhjal. Kusjuures see täiustub ümbritsevas maailmas toimuvaid muutusi arvestades pidevalt. Ja varsti hakkavad Venemaa kodakondsusesse astuvad inimesed ka riigile truudusevannet andma. Praegu on ekspertide arvates peaülesandeks sundida migrante end legaliseerima. See on majandusele hea ja õiguskaitseorganitel on neid kergem kontrollida.

Üldiselt ei tasu meil Euroopa kogemusi üle võtta. Õppida pole meil nendelt midagi. Las nad astuvad ise oma reha peale. Meie aga hakkame nende kogemustest õppima. Ja teate, milles seisneb peamine erinevus targa ja rumala inimese vahel? See erinevus pole suur, kuid oluline. Tark on võimeline õppima teiste vigadest, rumal aga isegi oma vigadest mitte.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

52
Tagid:
vajupaigataotleja, põgenik, migrant, Angela Merkel, Poola, Euroopa, Tšehhi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde