NATO õppused Saber Strike

Tollikontrollis viibivad NATO väed ei saa sõdida

114
(Uuendatud 08:05 22.08.2017)
Õppuste ajal puutusid NATO üksused kokku kõikvõimelike takistustega, nii tegelike, kui ka metafoorilistega

TALLINN, 21. august — Sputnik. Liitlaste maabumine 1944. aastal oli kõige keerulisem sõjaline operatsioon ajaloos, kuid vähemalt ei pidanud sõjaväelased Omaha Beachil passi templit võtma. See võib kõlada absurdselt, kuid täna on USA ja NATO üksused sunnitud selliste formaalsustega maadlema ja seda ajal, kui nad tegelevad Euroopa kaitsmisega, teatab portaal Inosmi viitega Ameerika väljaandele Bloomberg.

Sõja puhkedes need bürokraatlikud takistused ilmselt kõrvaldatakse, kuid võimalustmööda tuleks nendest loobuda ka sõjaks valmistumise eesmärgil. Et liitlastevahelist koordinatsiooni ja koostegutsemist parandada, tuleb põhjalikult sõlmitud leppeid uurida.

USA juhtimisel NATO liitlaspartnerid lõpetasid hiljuti Ida-Euroopas operatsiooni "Sabre Guardian", kus 10 päeva jooksul osales 25 tuhat sõjaväelast. Need olid sel aastal suurimad NATO õppused. Sõjaväelaste jaoks, kes üle kümne aasta olid keskendunud võitlusele terrorismiga Afganistanis ja Lähis-Idas, oli see elulise tähtsusega kvalifikatsiooni tõstmise kursus traditsioonilise sõjategevuse vallas. See aitas ka Ida-Euroopa liikmeid veenda, et Lääs on nende poolel.

Õppuste ajal puutusid üksused kokku kõikvõimelike takistustega, nii tegelike, kui ka metafoorilistega. Näiteks, kui USA Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Ben Hodges lendas Bulgaariast Rumeeniasse Mustal merel toimuvaid lahinglaskmisi vaatama, sai ta korralduse maanduda Rumeenia õhujõudude baasis ja läbida seal tollikontroll. Samasugusesse olukorda sattus ta passidega Ungaris.

Idasuunas liikuvad üksused ei saanud kasutada teid ja sildu, millele olid kehtestatud ranged massipiirangud autodele. Teistel üksustel tuli rikkuda suviseid liikluspiiranguid ja müranorme. Mõned lennuväljad, raudteed ja tunnelid osutusid võimetuks läbi laskma uusi sõjalennukeid ja veokeid. NATO 28 liikmesriigil kulub keskmiselt 15 päeva, et täita diplomaatilised formaalsused, enne kui üksused ja sõjatehnika riigipiire ületada saavad.

Kõik see viis selleni, et Hodges nõudis Euroopa Liidu leppe eeskujul „sõjalise Schengeni viisaruumi" loomist, mis võimaldaks üksustel takistamatult riigipiire ületada. Juunikuus toimunud NATO kohtumisel kutsus seda tegema ka Hollandi kaitseminister Jeanine Hennis-Plasschaert. Kuid asi pole nii lihtne, kasvõi sellepärast, et mitte kõik EL liikmed ei kuulu NATO-sse. Kuid Schengen on sobiv mudel. Hodgesi sõnul vajab NATO „midagi, mis võimaldaks sõjaväekolonnil liikuda Euroopas sama kiiresti, nagu on võimeline Euroopa läbima migrant".
Krimmi õnnestunud annekteerimisest innustust saanud

Venemaa kavatseb oma läänepiiril korraldada 100 tuhande mehelise õppuse. Allianss ja USA on viimasel ajal samuti aktiviseerinud oma kohalolekut, lisades neli lahingbrigaadi (igaühes umbes 4500 meest) Poola ja Balti riikidesse. Kuid kõige idapoolsemad NATO liikmed tunnevad sellele vaatamata end üha enam haavatuna.

Keegi ei taha sõda, kuid efektiivse vastuse andmine on tähtis osa heidutusstrateegiast. Vaevalt, et Kreml tollikontrollis kinni olevaid NATO vägesid tõsiselt võtab.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

114
Tagid:
õppused, Saber Guardian 2017, Saber Strike, NATO, liitlaspartnerid
Teema:
Õppused (114)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde