Illustreeriv foto

Elevant ja mops: Poola võitleb hegemoonia eest Euroopa Liidus

75
Nagu alati, tahab Poola liiga paljut (kõike ja kohe), astudes samaaegselt sabapeale nii Saksamaale, kui ka Venemaale. Kahel korral Poola ajaloos on sellised avantüürid lõppenud kurvalt.

Rostislav Ištšenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Poola taotleb hegemooniat Euroopa Liidus – kõlab naljakalt. Väike nõrguke Poola, kus massiliselt Ühendkuningriiki lahkunud "Poola torumehi" on asendanud banderalastest võõrtöölised; Poola, kelle majandus on elus vaid tänu Saksamaa suuremeelsusele (mis on vormistatud toetustena EL eelarvest); ja nüüd korraga – hegemoonia. Kusjuures on ju selge, et liidrikoha pärast "Neljandas Reichis" tuleb Varssavil võidelda just Saksamaaga, mis on võimeline purustama Poola majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse ühe hetkega ainuüksi Euroopa rahastuse sulgemisega.

Kuid just sellised ähvardused (lõpetada Euroopa poolne Poola ja kogu Ida-Euroopa rahastamine) tulevad viimasel ajal Berliinist. Ja ka EL Varssavi-vastased sanktsioonid kohtureformi eest, mis väidetavalt eurostandarditega vastuolus on, käivitasid samuti sakslased. See tähendab, et Berliinis tajuti ohtu ja võeti ennetavad abinõud tarvitusele.

Millega siis poolakad sellise reaktsiooni esile kutsusid?

Nord Stream.
© Sputnik / Михаил Фомичев

Varssavi juhtkond, kes kaua aega võitles praktiliselt "Nord Stream-2" projekti ellurakendamise vastu üksinda, kaotades üksteise järel kohtulahingud Euroopa Liidu kohtutes, sai endale tugeva liitlase. Ameerika "pistrikud", kes oskasid Trumpi üle mängida järjekordsete Venemaa vastaste sanktsioonidega, mis ajasid presidendi tema võimuvolitusi vähendades lõksu, said sellest indu juurde ja arendavad pealetungi.

Skeem on ikka seesama – soovitada Trumpile selliseid välispoliitilisi samme, mille elluviimisest ei saa ta keelduda, kuid mis kaasmõjuna hakkavad üha rohkem pingestama olukorda suhetes Venemaaga. Trump lubas toetada ameerika tootjat tervikuna ja suurendada sealhulgas relvade müüki. Pentagon nõuab muude ideede hulgas Ukrainale 50 miljoni dollari eest kurikuulsate "Javelinide" müümist. On selge, et Kiievit need paarkümmend tankitõrjeraketti ei päästa (nii nagu ei päästa sajad sellised raketid ka Süüria islamiste), kuid Venemaa vastab sellele, vastab karmilt ja konfrontatsioon süveneb veelgi.

Trump lubas leida Ameerika kaupadele uusi müügiturge ja Riigidepartemang nõuab "Nord Stream-2" blokeerimist, et Euroopa ostaks kolmekordse hinnaga Ameerika gaasi. Trump lubas puhastada maailma turud konkurentidest, kinnistades nad Ameerika ettevõtete külge ja seesama projekt "Gazpromi" väljatõrjumisega Euroopa turult võimaldab mitte ainult anda Ameerika põlevkivitöösturitele pääsemislootust, vaid paneb Euroopa tööstuse ostma energiakandjaid neli-viis korda kallimalt, kui nende Ameerika kolleegid ja sellega ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse: ameeriklastel saab mistahes kauba tootmine olema kordades odavam ja nad saavad neid müüa turul dumpinghinnaga, suretades nii Euroopa konkurendid välja.

On selge, et EL, õigemini Saksamaa, kui EL majanduslik baas, astub sellele vastu. Et seda vastupanu murda, tuleb EL sees moodustada viies kolonn ja selleks on Poola USA-le just sobiv partner. Poolakad ei ole kogu oma ajaloo jooksul suutnud üle saada suure Ida-Euroopa impeeriumi loomise fantoomvaludest. Kaotanud Venemaale XVII sajandil konkurentsivõitluses õiguse eest olla slaavluse ühendajaks ja liidriks, veeres Poola momentaalselt Ida- ja Kesk-Euroopa liidri positsioonilt marginaalsete riikide nišši. Poolakad on püüdnud sajandeid sellest nišist välja pääseda ja juba sajandeid põrkub see Poola hegemonism vastu Venemaad, kes on liidrikohal Ida-Euroopas, ja Saksamaad, kes on tunnustatud liider Kesk-, kuid nüüd juba ka Lääne-Euroopas.

Võideldes "Nord Stream-2" vastu Poola mitte ainult ei loobi kaikaid kodaraisse oma igipõlistele geopoliitilistele vaenlastele. Poola loodab põhjendatult USA abile liidrikssaamisel vähemalt "uues Euroopas" — EL Ida-Euroopa neofüütide seas. Selleks, et võidelda Saksamaaga, tuleb vastavat kaalu omada, seda kaalu aga peakski Ida-Euroopa Poolasse süstima.

Nii kujuneb omamoodi tööjaotus: USA kasutab Ukrainat Venemaa vastu ja Poola pööratakse Saksamaa suunale.

Võib tunduda, et selle tulemusena peaks suurenema Kiievi ja Varssavi vaheline liit, kuid paradoks seisneb selles, et kõiges, peale gaasitemaatika, on Varssavi ja Kiiev sügavas antagonismis. Poola kritiseerib Ukraina banderalust, vihjab sundimatult territoriaalsetele pretensioonidele, kujutades uuel passil Lvovis, Lõtšakovi kalmistul asuvat Kotkapoegade memoriaali (poolakatele, kes langesid 1918. aastal lahingus Lvovi eest võitluses Lääne-Ukraina Rahvavabariigi vastu), püüab aktiviseerida restitutsiooniprotsessi (Poola kodanikele Ukrainas kaotatud omandi tagastamist), kergendab ukrainlastele Poola kodakondsuse saamist.

Veelgi enam, Poola ignoreerib häbematult Porošenko otsust Saakašvililt Ukraina kodakondsuse äravõtmise kohta. Ta mitte ainult ei luba teda enda juurde (kodakondsuse äravõtmise hetkest alates) Ukraina kehtetu passiga, vaid laseb tal ka agiteerida Porošenko kukutamise poolt. Need on demonstratiivselt ebasõbralikud sammud riigi suhtes, keda Poola on nimetanud oma lähimaks liitlaseks, kelle "advokaadiks Euroopas" kuulutas ta end juba 90-ndatel aastatel ja kes ka täna lahendab Varssaviga üht ja sama ülesannet Vene-Saksa majanduskoostöö (eelkõige gaasitootmise vallas) nurjamiseks.

Poolakad ei saa mitte mõista, et Porošenko kukutamine deligitimeerib Kiievi režiimi lõplikult, et pideva kaose tingimustes ei õnnestu veel ühtesid presidendivalimisi korraldada ja et Ukraina, mis on juba hakanud lagunema, laguneb lõplikult.

Esiteks on Poolas lõpuks aru saadud, et Ukraina saab olla vaid banderalik (teistsugune Ukraina riik pole realiseeritav). See aga tähendab, et Ukraina saab olema mitte ainult russofoobne, vaid ka polonofoobne. Varem või hiljem taktikaline Venemaa-vastasus lõpeb ja Poola saab oma idapiirile agressiivse Poola-vastase režiimi. Milleks siis anda sellisele riigile šanss tugevneda? Vastupidi, tal tuleks aidata kaduda. Seda enam, et kogu kasu, mis temast oli võimalik välja pigistada, on poolakad juba välja pigistanud. Jäänud on vaid kahju.

Teiseks võib Poola arvestada Ukraina lagunemisel 1939. aastal kaotatud territooriumide vähemalt osalise tagastamisega. See ei tähenda, et poolakad kindlasti midagi saavad, kuid võidelda tasub. Kui aga õnnestub taastada piir Zbrutši jõel, siis omandab Poola automaatselt üle uue kvaliteedi, saades pärast Saksamaad Euroopa Liidu suuruselt teiseks riigiks elanike arvult.

USA president Donald Trump abikaasaga
© REUTERS / Amir Cohen

Kolmandaks, vastavalt Poola hinnangule assimileeruvad ukrainlased kergemini mistahes teistest rahvastest, muutudes juba teises-kolmandas põlves täisväärtuslikeks poolakateks. Poola võib arvestada lähima 20 aastaga oma rahvaarvu suurenemisega poolteist kuni kaks korda.

Neljandaks, kui Ukraina variseb juba käesoleval aastal või järgmise aasta alguses, siis tekib võimalus lahendada "Nord Stream-2" blokeerimise projekt pingevabalt ja ilma erilise konfrontatsioonita Saksamaaga.

Sellisel juhul sulgevad keskse juhtimise kadumine, kaos ja rahvustevaheline vaen gaasi kulgemise Ukraina territooriumil olevas gaasijuhtmes enne, kui "Nord Stream-2" käiku antakse. Saksamaal ja Euroopal tuleb leida täiendavaid gaasikoguseid ja võtta on seda neil vaid USA-st. Ameeriklased aga kord juba turule tulnutena sealt enam ei lahku. Vähemalt üritavad nad mitte lubada, et 2019. aastal hakkaks "Nord Stream-2" nende kahjuks tööle. Ja neil saab selles olema hea lähtepositsioon.

Seega, toetades radikaalset opositsiooni Porošenkole, püüavad poolakad ühe hoobiga ja ilma erilisi kulutusi tegemata lahendada kõik oma probleemid: teha lõpp mittevajaliku banderlusega, lahendada territoriaalsed küsimused, suurendada oma rahvaarvu, tasuda liiklasvõlg USA ees, kehtestada oma hegemoonia Ida-Euroopas ja nõrgendada Saksamaa liidrirolli Euroopa Liidus, saades Berliiniga võrdväärseks jõuks.

Skeem on ilus, kuid, nagu alati, tahab Poola liiga paljut (kõike ja kohe), astudes samaaegselt sabapeale nii Saksamaale, kui ka Venemaale. Kahel korral Poola ajaloos on sellised avantüürid lõppenud kurvalt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

75
Tagid:
gaas, Nord Stream 2, EL, Trump, Poola, Saksamaa, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde