Trump ei maininud valge rassiülimuslikult

Mida valge Ameerika tegema peab

54
(Uuendatud 15:14 17.08.2017)
Kui me elaksime normaalsel ajal oleks Ameerika Ühendriikide presidentilt võinud oodata vihkamisavalduse a Charlottesville`i kogunenud valgete natsionalistide tingimusteta hukkamõistmist

Eddie S. Glaude Jr., Time portaali Inosmi vahendusel

Laupäevast 12. augustist saab Ameerika ajaloos must päev. Valgete natsionalistide liit üritas Virginia osariigis Charlottesville"s korraldada massimeeleavaldust. Noored ja eakad ameeriklased haakristidega. Terved rühmad laigulistes vormides relvastatud valgenahalisi ameeriklasi võtsid endale demonstrantide "turvamise" ülesande. Raevunud mehed ja naised rassistlikke hüüdlauseid karjumas.

Rahutused algasid vastuprotestimeeleavalduse väljaastumisega. Siis otsustas 20-aastane ameeriklane Ohiost James Alex Fields Jr sõita oma autoga rassistliku tegevuse vastu protestivasse, rahumeelsesse inimsumma. Heather D. Heyer Charlottesville"st hukkus, vähemalt 19 inimest said vigastada. Cornel West, kes vaimulikkonna grupi koosseisus ühines vastuprotestimeeleavaldusega, oli selle tunnistajaks ja ütles mulle: "Ma pole veel kunagi näinud nii raevukat vihkamise väljendamist."

Kui me elaksime normaalsel ajal – tundugu pressikonverents teile pealegi tüüpilise Ameerika rassilise teatrina – oleks Ameerika Ühendriikide presidendilt võinud oodata vihkamisavalduse ja Charlottesville"i kogunenud valgete natsionalistide tingimusteta hukkamõistmist. Kuid meie teiega elame ebatavalisel ajal.

Selle asemel kõlas Donald Trumpi vastus üsna põiklevalt: "Me mõistame kõige otsustavamal moel hukka selle räige vihkamise, fanatismi ja vägivallailmingu mõlemalt poolt, igalt poolt, kust see ka ei lähtuks."

Trump ei maininud valge rassi ülimuslikkust ega märkinud eraldi ära valget natsionalismi. Ta mõistis vaid üldsõnaliselt hukka võltsvõrdõiguslikkuse: Charlottesville"is toimunu on sama, mis California ülikoolis, Berkeley"s, Fergussonis või Baltimores toimunud protestid. Nagu võiks panna võrdusmärgi nende "valgete kõrilõikajate" huulilt kõlanu ja põhimõtete vahele, millest juhindusid need, kes neile vastulöögi anda julgesid.

Tegelikult on see vana käik. Retooriline fookus, eesmärgiga kriitikud lõksu püüda ja rääkija tegelikke kavatsusi varjata. Tumedanahalised inimesed mõistsid seda algusest peale, kui me pöörasime tähelepanu riigis vohavale silmakirjalikkusele. Antud juhul ei tahtnud Trump Charlottesville valgeid natsionaliste hukka mõista, sest nad on tema poolel.

Just need inimesed, nagu David Duke presidendile meenutas, toetasid teda valimistel. Stephen Bannon, Steven Miller, Sebastian Gorka ja Jefferson Beauregard Sessions III on nende värvikamad esindajad. Ja kui uskuda valgete natsionalistide väljaannet The Daily Stormer, on need inimesed täiesti rahul sellega, mida Trump ütles. "Ta ütles, et armastab meid kõiki… Ei mingit hukkamõistu üldse. Kas pole tore! Kaitsku teda jumal."

Loomulikult ei jätnud paljud poliitikud ja eksperdid (mina nendehulgas) Trumpi hukka mõistmata.

Endine asepresident Joe Biden kirjutas Twitteris: "On vaid üks osapool. #charlottesville". Joe Scarborough kutsus omakorda üles: "Härra president, nimetage asju õigete nimedega! See on valge šovinistlik terrorism – vot, mis see on."

Senaator Jeff Flake Arizonast kirjutas Twitteris: "#WhiteSupremacy #Charlottesville"s ei väljenda neid Ameerika väärtusi, mida mina tunnen. Vihkamisel ja marurahvuslusel ei ole selles riigis kohta." Ivanka Trumpi säutsud olid lõppkokkuvõttes samasugused. Kuid mulle tunduvad need hukkamõistvad avaldused väheveenvad. Millised ka ei olnud nende tegelikud kavatsused, õhkub neist erilist sentimentaalsust. Nagu märkis James Baldwin, on sentimentaalsus "ebaaususe ilming… mask, mille taga peitub julmus".

Kerge on Trumpi ja demonstratsioonis osalenud valgeid natsionaliste hukka mõista, öelda, et nad on halvad inimesed. Kuid kas mitte meie ise ei loo nendele selleks soodsat pinnast? Kuidas on lood rassiliselt kodeeritud keelega, mis spekuleerib valgete hirmudega ja määrab juba mitu inimpõlve jooksul kindlaks meie poliitilise diskursuse?

Need marus rassistid karjuvad oma natsionalistlikke loosungeid, kaitsevad Konföderatsiooni mälestusmärke ja kuulutavad, et Ameerika on valge rahvus, samal ajal kui poliitikud kummalgi pool parteilist veelahet levitavad avalikult müüti, et Trumpi valimine oli valge Ameerika töölisklassi reaktsioon, nagu oleks see, mis toimub, valgete töölistega kuidagi erinev või omaks suuremat kaalu, kui see, mis toimub mitteeuropiidse rassi töölistega. Nagu oleksime meie selle põhjuseks, miks valgete tööliste elu selles riigis on muutunud palju raskemaks.

Paradoks on muidugi selles, et seekordne nn tööstusliku vöö vastuhakk ei vasta tegelikkusele. Palju suurema protsendi Trumpi valijatest, võrreldes Clintoni valijatega, moodustasid ameeriklased perekondadest, kelle aastasissetulek ületas 100 tuhat dollarit. Veelgi enam, rida uuringuid näitas, et Trumpi valijaid erutasid mitte niivõrd majanduslikud, kuivõrd sotsiaalsed probleemid. Trumpi poolt hääletanud inimesed olid mures selle pärast, et ameeriklaste kultuuriideoloogia kaotab oma väärtust. Kui demokraatide ja vabariiklaste poliitikud viitavad "redneckside ülestõusule", siis räägib see vähemal määral töötajate majanduslikust langusest ja hoopis rohkemal määral valgest identiteedist, mille järgi mustanahalised ja mulatid koos immigrantidega osutuvad ohvritalledeks.

Need valged natsionalistid räägivad, et tahavad endale tagasi tuua oma riigi, samal ajal kui Kongressi liikmed rakendavad draakonlikke meetmeid immigrantide suhtes, garanteerides, et see rahvus jääb valgeks. Kerge on hukka mõista nende valgete šovinistide vägivalda, kui poliitikud arutlevad politseirežiimi juurde tagasipöördumise üle, mis purustaks värvilised kogukonnad või heidavad väljakutse võrdsete võimaluste poliitikale, kuna mustanahalised tudengid võtavad väidetavalt valgetelt üliõpeilastelt ära vabad õppimiskohad või püüavad võtta miljonitelt meie kodanikelt valimisõigust valimistel toime pandud rikkumiste ettekäändel. Paistab, et kõik nad on Trumpi poolel.

Sellised vaated lisavad vett valgete ülemvõimu veskile. Ja need samad vaated toidavad juba ammu Ameerika poliitikat. Trumpi valimine innustas ja andis julgust juurde nendele, kes neid vaateid jagavad. Nüüd peame ausalt tunnistama fakti: valged natsionalistid Charlottesville"s ja mistahes muus linnas on kasvanud samas Ameerika pinnases nagu puju ja piisonirohi.

Täna nõutakse valgelt Ameerikalt midagi enamat, kui selle fakti sentimentaalne hukkamõistmine. Küsige endalt: kas te saaksite tegelikult loobuda ideest, et see on valge rahvus? Kas te suudate ette kujutada seda riiki kui paljurahvuselist demokraatiat? Või olete te valmis heitma selle tundliku eksperimendi ajaloo prügikasti, sest te keeldute selle teostamisest mingil muul viisil?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

54
Tagid:
rahutused, valge, natsionalist, president, Trump, Baltimore, Charlottesville, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde